Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Arengu- ja planeerimiskomisjon |
Reg nr: | 11 |
Kuupäev: | 04.10.2022 |
Kellaaeg: | 14:30 - 16:00 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Jaak Laineste |
Protokollija: | Aune Rumm |
Osalejad: | Reno Laidre, Tauri Tampuu, Jaak Laineste, Lenne Rähn-Kuusik, Merike Lumi, Kirill Avdejev, Aivar Sööt, Veljo Ipits, Helmer Jõgi, Allan Unt, Verni Loodmaa; kirjalikult Kristo Seli, Argo Annuk |
Puudusid: | Mart Hiob, Indrek Katušin |
Kutsutud: | abilinnapea Gea Kangilaski, abilinnapea Priit Humal, arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm, volikogu liikmed Silver Kuusik ja Tanel Tein, Keskerakonna saadikute nõunik Vladimir Šokman |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_APK_Protokoll_2022_00011.asice ( 82 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
ARENGU- JA PLANEERIMISKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
04. oktoober 2022. a. nr 11 |
Päevakord:
1. Tartu linna arengukava 2018-2026 ja eelarvestrateegia 2023-2026 uue redaktsiooni kinnitamine
2. Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
3. Informatsioon Tartu toomkiriku varemetesse restorani rajamise idee hetkeseisust
4. Kohal algatatud küsimused
1. Tartu linna arengukava 2018-2026 ja eelarvestrateegia 2023-2026 uue redaktsiooni kinnitamine
Kuulati Priit Humala ja Gea Kangilaski ettekannet ning vastuseid küsimustele.
Priit Humal selgitas pärast avalikustamist tehtud muudatusi eelarvetrateegias. Strateegiat korrigeeriti vastavalt uuele majandusprognoosile. Olulised tegurid linnale on väga kiire gaasihinna tõus, mis tõstab ühistranspordikulusid, suur palgasurve, ehitushindade tõus jne. Linna põhitegevuse tulem väheneb ja laenukoormus tõuseb.
Gea Kangilaski tutvustas arengukavale avalikustamise käigus tehtud ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid linna valmisolekut olukorraks, kui peaks tekkima gaasipuudus, ühistranspordi jätkusuutlikkust, linna prioriteete kriisiolukorras, võimalusi maksumaksjate arvu suurendamiseks jm teemasid.
Lenne Rähn-Kuusik avaldas arvamust, et linna rohealade teemaplaneeringuga tuleb kindlasti tegeleda.
Gea Kangilaski selgitas, et LIFE projekti raames on ette nähtud kõigepealt elurikkuse strateegia koostamine ja siis kas selle raames rohealade teemaplaneeringu koostamine või siis teemaplaneeringu osa ette nägemine uues üldplaneeringus.
Otsustati:
1.1. võtta informatsioon arengukava ja eelarvestrateegia kohta teadmiseks;
1.2. linnavalitsusel saata komisjonile informatsioon, millise elanike arvu prognoosiga on eelarvestrateegia koostatud.
2. Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.
Ravila tn 75a ja Ravila tn 77 krundil asub ASile Epler & Lorenz kuuluv Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus. Linna üldplaneering näeb maa-alal ette keskkonnaohtlike jäätmete käitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete põletus, jätkumise. Jäätmete käitlemiseks tuleb tagada keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel valitud parim keskkonnatehnoloogia rakendamise võimalus. Uus keskkonnamõjude hindamine on tehtud ning selle järgi vajab parim võimalik tehnoloogiline lahendus kõrgemat hoonestust, kui lubab kehtiv detailplaneering. Seetõttu teeb linnavalitsus eelnõuga ettepaneku tunnistada Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneering osaliselt kehtetuks Ravila tn 77 krundile määratud suurima lubatud kõrguse osas.
Komisjonis oli küsimusi krundil toimuva ja oluliselt laiendatava tegevuse mõjudest keskkonnale ja linna arenguperspektiividele, tegevuse käigus tekkiva jääksoojuse kasutamise plaanidest, planeeritud tegevuse kommunikeerimisest avalikkusega jm teemade kohta.
Märgiti, et nii suure mahuga muutuse tõttu tuleks kaaluda hoopis kogu vana planeeringu kehtetuks tunnistamist ja uue detailplaneeringu koostamist, mis on küll pikem protsess, kuid võimaldaks tõhusamalt kogukonda kaasata.
Gea Kangilaski rõhutas, et keskkonnamõjude hindamise käigus on kogu protsessi põhjalikult analüüsitud, kõiki naabreid on teavitatud, keskkonnamõjude hinnangut tutvustatud ja arvamust küsitud. Keskkonnamõjude hinnangu järgi ei too tegevuse laiendamine kaasa negatiivset mõju ümbruskonnale, pigem praegused häiringud vähenevad. Suurim keskkonnaoht seisneb ohtlike jäätmete ladustamises, mida praegu tuleb teha, kuna olemasoleva tehase võimsus on liiga väike. Uus tehas saab olema moodsaima tehnoloogiaga, tekkiva jääksoojuse kasutab ära Gren Tartu AS.
Eelnõu suhtes jäid eriarvamusele Jaak Laineste, Kirill Avdejev, Aivar Sööt, Merike Lumi ja Lenne Rähn-Kuusik.
Otsustati:
2.1. linnavalitsusel saata volikogule:
2.1.1. uus keskkonnamõjude hindamine;
2.1.2. info, kuidas on kokku lepitud jääksoojuse kasutamine Gren Tartu ASiga;
2.1.3. loetelu, milliseid jäätmeid põletatakse;
2.2. eelnõu toetada (poolt 8, vastu 5).
3. Informatsioon Tartu toomkiriku varemetesse restorani rajamise idee hetkeseisust
Kuulati Gea Kangilaski ettekannet, Gea Kangilaski ja Egle Tamme vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Komisjonile selgitati, et praeguseks ei ole veel esitatud muinsuskaitse eritingimuste taotlust, linnale ja omanikule (Tartu Ülikool) on tutvustatud idee üldist kontseptsiooni ja eskiisi, mida arendaja praegu muudab ja täiendab. Kui linnale esitatakse muinsuskaitse eritingimuste taotlus koos eskiisi ja vajalike joonistega, siis saab linn analüüsida, kas plaanitav tegevus tagab mälestise säilimise või mitte. Kui kohe selgub, et ei taga, on võimalik keelduda muinsuskaitse eritingimuste väljaandmisest, kui see pole selge, siis saab teha täiendavaid ekspertiise või uuringuid ja nende alusel koostada muinsuskaitse eritingimused, millele ümberehitus vastama peab. Muinsuskaitse eritingimuste eelnõu saadetakse omakorda taotlejale, kes saab otsustada, kas neis raamides tal on võimalik oma plaane ellu viia. Projekteerimistingimuste väljastamise vajadus selgub siis, kui on teada planeeritava ehituse maht, ehitusloa taotluseni ei saa seega veel nii pea jõuda. Kogu protsessi ajalist raami on võimatu prognoosida enne, kui pole veel täpset eskiisi.
Komisjoni liikmete küsimused ja arvamused puudutasid eelkõige laiema avalikkuse kaasamise võimalusi ja rahva arvamusega arvestamist.
Silver Kuusik oli seisukohal, et selles küsimuses tuleks korraldada rahvaküsitlus, ei saa olla ainult omaniku- ja ametkondadekeskne.
Reno Laidre märkis, et kokkulepitud raamides peavad saama inimesed toimetada ja ametkonnad, sealhulgas linnavalitsus, peavad tegema otsused vastavalt oma pädevusele ja rahva kaasamiseks on neis protsessides võimalused olemas.
Otsustati:
3.1. võtta informatsioon teadmiseks;
3.2. linnavalitsusel hoida komisjoni teema arengutega kursis ja tulla uuesti komisjoni enne, kui linnavalitsuse tasemel otsuseid langetatakse.
4. Kohal algatatud küsimused
Merike Lumi tutvustas talle kui volikogu liikmele saadetud kirja, mis puudutas parkimist Ravila tänaval.
Komisjonis märgiti, et parkimiskorraldust puudutavate üksikküsimustega tuleks pöörduda linnamajanduse osakonna poole.
Jaak Laineste | |
Koosoleku juhataja |
Aune Rumm Protokollija |