Õigusakti eelnõu: Linnavalitsuse seisukoht EKRE fraktsiooni poolt algatatud Tartu Linnavolikogu määruse „Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" kehtetuks tunnistamine“ eelnõu kohta

Tartu Linnavolikogu EKRE fraktsiooni poolt on volikogu menetlusse esitatud Tratu Linnavolikogu määruse „Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" kehtetuks tunnistamine“ eelnõu.

Esitatud eelnõu kohaselt kaotatakse Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel lapsevanema poolt kaetav osa (kohatasu) Tartu linnas alates 1. novembrist 2022. a.

Eelnõu seletuskirja kohaselt peab Eesti inimeste ülalpeetav haridussüsteem olema korraldatud ühetaoliselt, algtasemest eestikeelsena ja ilma kohatasuta. Kuna Eestis on osalustasuta põhi- ja gümnaasiumiharidus, siis tuleks samamoodi suhtuda alusharidusse. Kõnealune kohatasu langetamine omab olulist mõju - nt vähendab perede rahalist koormust ning kohatasu pealt kokkuhoitud summa saaks kasutada pere muude vajaduste katmiseks.

Kahtlemata on eelmainitud mõjud nende rakendumisel peredele positiivsed. Samas ei ole linnavalitsusel suurt kindlust ja veendumust selles, et antud ettepanekuga kaasnev finantsiline mõju linna eelarvele (sh haridusvaldkonna rahastamise võimaluste vähenemine) on proportsioonis selle esitajate poolt eeldatud mõjudega.

Tartus on tänaseks päevaks alushariduse valdkonnas saavutatud soovitud olukord, kus igale lapsevanemale on võimalik pakkuda lasteaia- või lastehoiu kohta, kus lapsvanematel on sobiva asutuse osas suur valikuvabadus (asukoht, pedagoogilised eripärad, omandivorm jm), kus kohatasud on munitsipaallasteasutustes- ja erasektori lasteasutustes ühtlustatud, kus iga lapse arengule on vajadusel toeks tugispetsialistid nii asutustes kohapeal kui läbi Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse. Ka lasteaedade õpi- ja kasvukeskkondade jätkuv kaasajastamine on järgnevate aastate üheks prioriteediks. Kõik eelnevalt nimetatu vajab ka tulevikus edasi arendamist ja täiendavaid finantseeringuid, et pakkuda jätkuvalt parimat alusharidust.

Linnavalitsuse hinnangul ei aita lasteaia kohatasu kaotamine kvaliteetse alushariduse teenuse osutamisele ja seletuskirjas esitatud probleemide lahendamisele kaasa. Rahalises mõõtmes tähendaks see prognoosi alusel 2023. aastal linnaeelarve tulude vähenemist lapsevanemalt saamata kohatasu eest ca 4 054 000 euro võrra ning lisaks tooks kaasa eralasteaedadele ja -hoidudele saamata jääva lapsevanema kohatasu tulu kompenseerimise ca 1 140 000 eurot. 2022. aasta novembri ja detsembri vastavad mahud oleksid prognoosi alusel ca 726 000 eurot ja 184 000 eurot.

Linnavolikogu on juba otsustanud alates käesolevast aastast Tartu linna lasteaedade kohatasu lahti siduda alampalgast ja selle fikseerida summas 81 eurot kuus. Arvestades linna eelarvestrateegias kavandatud teiste oluliste rahastamist vajavate tegevuste mahtu, ei saa linn paraku suuremat tulude vähendamist ja täiendava kulu kasvu lähiaastatel lubada. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et alushariduse kulud kasvavad 2023. aastal oluliselt seoses õpetajate jt lasteaiatöötajate palgakasvu, elektri- jt kommunaalkulude, investeeringute jm kulude kallinemisega.

Tulenevalt eeltoodust linnavalitsus ei toeta EKRE fraktsiooni poolt algatatud Tartu Linnavolikogu määruse „Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" kehtetuks tunnistamine“ eelnõud.