Protokoll: Sotsiaalkomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Loa andmine põhikoolilõpetajatele esmaabi õpetamise riigihanke korraldamiseks
2. Loa andmine vältimatu sotsiaalabi ostu riigihanke korraldamiseks
3. Loa andmine erivajadusega isikute sotsiaaltransporditeenuse riigihanke korraldamiseks
4. Loa andmine isikliku abistaja teenuse riigihanke korraldamiseks
5. Loa andmine sooja toidu kojuveo riigihanke korraldamiseks
6. Loa andmine erivajadustega lastele sotsiaaltransporditeenuse riigihanke korraldamiseks
7. Loa andmine viipekeele tõlketeenuse riigihanke korraldamiseks
8. Ülevaade Ukraina sõjapõgenike olukorrast
9. Info laste päevakeskustest
10. Kohapeal algatatud küsimused

1. Loa andmine põhikoolilõpetajatele esmaabi õpetamise riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet.
Elupäästva esmaabi ja elustamise koolitust viiakse läbi kõigile Tartu linna koolide põhikoolilõpetajatele. Õpe on suunatud 8.-9. klassidele ning vastavalt kooli soovile viiakse õpe läbi 8. klassi lõpus või 9. klassi alguses nii, et põhikooli lõpetamise hetkeks on iga Tartu linnas koolis käiv õpilane koolituse läbinud. Elupäästvat esmaabi ja elustamist õpetatakse koolides inimeseõpetuse õppekava raames. Igapäevaselt meditsiinis töötava ning esmaabi ja elustamise praktilise kogemusega personali läbiviidav õpe võimaldab õpilastel täiendada ja ühtlustada esmaabiteadmisi ning rakendada põhikoolis õpitut praktiliste ülesannete lahendamisel. Hanke mahuks vastavalt Tartu linna 7. klasside õpilaste arvule 2022. aastal on planeeritud 1350 õpilase koolitamine. Ühe koolituse kestvus on 8 akadeemilist tundi ning ühe õpilase koolitamisele kulub hinnanguliselt 42 eurot. Planeeritava hanke rahaline maht kogu hankeperioodiks 2023.aastal on hinnanguliselt 56 700 eurot.

Komisjon otsustas eelnõud toetada.


2. Loa andmine vältimatu sotsiaalabi ostu riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Mihkel Leesi vastuseid neile.
Hankega planeeritakse tagada toidu- ja riideabi Tartu linnas aastatel 2023 kuni 2024 keskmiselt kuni 70 inimesele ühes kuus. Majutust hankega ei tagata, sest seda osutab linna asutus Varjupaik. Toiduabi koosneb sooja toidu portsjonist ja kuivtoidupakist. Sooja toitu pakutakse esmaspäevast laupäevani ning kuivtoidupakke jagatakse pühapäevaks ning rahvus- ja riigipühadeks. Riideabi koosneb eri liiki rõivastest. Seni osutab teenust hankelepinguga EELK Tartu Pauluse Kogudus, aastal 2022 on teenuse maksumus 53324 eurot. Ühes kuus saab sooja toitu keskmiselt 70 inimest, kuivtoitu 55 inimest ning riideabi umbes 13 inimest. Teenuse raames on igal aastal pakutud vähekindlustatud elanikele jõululõunat. Planeeritav teenuse maksumus aastatel 2023 ja 2024 on kokku 120 000 eurot.

Anneli Kannus oli seisukohal, et abivajajate arv pigem tõuseb ja teenuse maksumuse võiks kõrgema arvestada.
Mihkel Lees selgitas, et hangetel on 10% puhver, mille piires on võimalik hanke mahtu suurendada. Kui abivajajate arv tõuseb aga oluliselt, siis tuleb välja kuulutada uus hange.

Komisjon otsustas eelnõud toetada.

3. Loa andmine erivajadusega isikute sotsiaaltransporditeenuse riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Mihkel Leesi vastuseid neile.
Teenust osutatakse raske või sügava liikumis- ja nägemispuudega tartlastele, kes puudest tingituna ei saa kasutada ühistransporti. Hanke sisu on erivajadustega inimeste transpordi korraldamine osaliselt kohandatud väikesõidukitega Tartu linnas. Sõitja tasub 1/3 sõidu maksumusest, ülejäänu tasutakse linna eelarvest. 2022. aastal sõlmitud hankelepingu alusel osutab teenust OÜ Tartaline. Hankelepingu maht 2022. aastal on kuni 259 920 eurot koos käibemaksuga. Võrreldes varasemate aastatega on teenuse kasutajate hulk suurenenud. Hanketingimustega täpsustatakse nõuet, et kõikide teenuse saajate abistamist eeldatakse kõikide sõitude puhul. Teenuse kasutajatele on linnavalitsuse poolt kehtestatud doteeritavate sõitude piirmäär kvartalis 50 eurot. Raviprotseduuridel osaleja saab taotleda täiendavat piirmäära, lisaks on täiendavat piirmäära võimalik taotleda tööl käivatel puuetega inimestel ja muudel juhtudel kaalutlusotsuste korral. Uue hanke perioodiks planeeritakse üks aasta. Planeeritava riigihankega ostetava teenuse aastaseks mahuks planeeritud orienteeruvalt 300 000 eurot koos käibemaksuga.

Heljo Pikhof oli seisukohal, et selle teenuse maht on väike, vajadus on palju suurem ja küsis kuidas on kasutamata jäävate summadega.
Mihkel Lees nõustus, et teenuse vajadus võib olla suurem, kuid ollakse paindlikud ja kaalutlusotsuse korras on võimalik taotleda täiendavat piirmäära. Kui ühes kvartalis jääb inimesel ettenähtud summa kasutamata, siis see automaatselt järgmisse perioodi edasi ei kandu.

Piia Jürgenson tegi ettepaneku tõsta invatakso kvartali limiiti 50-lt eurolt suuremaks.
Mihkel Lees selgitas, et suurema abivajaduse korral on võimalik ka siinkohal täiendavat limiiti taotleda.

Vladimir Šokman küsis teenuse sihipärase kasutamise kontrollimise kohta. Ta tegi ettepaneku pidada erinevate osapooltega arutelu, kas süsteem tervikuna vajaks ülevaatamist ja uuendamist.
Mihkel Lees selgitas, et igale teenusesaajale määratakse teenus vastavalt tema abivajadusele, kõik arved on isikustatud ja teostatakse kontrolli teenuse kasutamise sihipärasuse üle. Ta nõustus diskussiooni läbiviimisega teenuse arendamiseks ja paremaks osutamiseks.

Anneli Kannus tegi ettepaneku, et sotsiaaltransporditeenuse saajal võiks olla pigem isiklik sõidukaart, mida saaks erinevates taksodes teenuse eest tasumisel kasutada.
Mihkel Lees toetas ettepanekut ja kinnitas, et selle nimel töötatakse.

Komisjon otsustas eelnõud toetada.

4. Loa andmine isikliku abistaja teenuse riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Mihkel Leesi vastuseid neile.
Isikliku abistaja teenust osutatakse sügava liikumispuudega ja sügava nägemispuudega isikutele. Teenuse eesmärk on suurendada füüsilist kõrvalabi vajavate sügava liikumis- või nägemispuudega isikute osalemist erinevates eluvaldkondades, toetada nende sotsiaalsust ja sõltumatust, võimaldada tööturul osalemist, samuti vähendada pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormust. 2022.aastal osutab isikliku abistaja teenust MTÜ Händikäpp. Planeeritava hanke teenustundide mahuks on prognoositud kuni 72 500 tundi. Planeeritav rahaline maht kogu hankeperioodil on kuni 517 650 eurot. Teenustundide arv on kasvanud 2022. aastal seoses klientide abivajaduse mahu tõusuga ja klientide ühiskondlikes tegevustes osalemise kasvuga, sealhulgas õppimisega erinevates haridusasutustes, tööturu aktiivsusmeetmete rakendumisega. Lähiajal peab teenuse määramise otsused lahti siduma puude raskusastmest, mis võib kaasa tuua teenuse saajate arvu kasvu. Teenuse osutamine on 2023. aastaks planeeritud kuni 51 isikule, arvestatud on klientide arvu võimaliku kasvuga.

Vladimir Šokman oli seisukohal, et pigem võiks selle summa inimesele toetusena välja maksta, et nad saaks ise otsustada, kellelt teenust ostavad.
Anneli Kannus palus esitada teenuse tunnitasu täpsem arvestuskäik ning selgitada, miks on isikliku abistaja teenuse tunnitasu oluliselt väiksem sotsiaaltranspordi tunnitasust.
Mihkel Lees selgitas, et teenuse osutamisel on püütud lähtuda vajaduspõhisusest. Ta kahtles, kas inimesed ise teenust otsides saaksid selle odavamalt kätte.

Komisjon otsustas:
4.1. eelnõud toetada;
4.2. linnavalitsusel esitada sotsiaalkomisjonile isikliku abistaja teenuse tunnitasu arvestus.

5. Loa andmine sooja toidu kojuveo riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet.
Sooja toidu kojuviimise eesmärk on parandada eakate ja puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas. Teenusega tagatakse eakatele ja puuetega inimestele, kes ei suuda oma abivajaduse tõttu endale ise sooja toitu valmistada või toiduaineid muretseda, sooja pakendatud valmistoidu kojuviimine. Linn katab toidu kojuveo kulud, toidu eest tasub klient. Tartu linn on teenust osutanud alates 2005. aastast. Teenust kasutab 2022. aastal keskmiselt 90 isikut kuus, kogukulu oli planeeritud kuni 21 160 eurot. Kavandatava riigihanke rahaline maht on suurem ehk 25 000 eurot.

Komisjon otsustas eelnõud toetada.

6. Loa andmine erivajadustega lastele sotsiaaltransporditeenuse riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet.
Teenuse eesmärk on raske või sügava puudega lapse iseseisva toimetuleku toetamine ja sellega pere hoolduskoormuse vähendamine. Teenus tagab erivajadusega lapsele, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, tema vajadustele vastava transpordivahendi kasutamise haridusasutusse ning ravi- ja rehabilitatsiooniteenustele sõiduks. Teenus on lapsevanemale tasuta. Abivajavaid lapsi on umbes 120. Pikka aega osutab sotsiaaltransporditeenust OÜ Tartaline. Sotsiaaltransporditeenuse tegelik kasutajate hulk on aastate vältel kasvanud, samuti on suurenenud kasutatavate teenustundide maht. Planeeritava hanke kulu Tartu linnale 2023. aastaks on orienteeruvalt 194 000 eurot.

Komisjon otsustas eelnõud toetada.

7. Loa andmine viipekeele tõlketeenuse riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Mihkel Leesi vastuseid neile.
Viipekeele tõlketeenuse sihtgrupp on raske või sügava kuulmispuudega isikud. Teenuse eesmärk on kuulmispuudega inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamine, kuuljatega võrreldes sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine. Viipekeele tõlketeenust rahastab Tartu linn isiku kohta umbes kolm tundi kuus, põhjendatud abivajaduse korral rohkem. Teenuse kasutaja ise tasu ei maksa. Teenust kasutab aastas keskmiselt 140 inimest. Teenuse osutaja peab nõustama ja informeerima teenuse saajaid viipekeele tõlketeenuse sisu ja korralduste osas. Kaheaastase hankelepingu (2023-2024) eeldatav maht on ligi 220 110 eurot koos käibemaksuga.

Heljo Pikhof oli seisukohal, et teenuse maht on liialt väike.
Mihkel Lees selgitas, et põhjendatud vajaduse korral on inimesel võimalik teenuse mahtu ka juurde saada.
Heljo Pikhof tegi ettepaneku teha teenuse lisamahu saamine inimesele lihtsamaks.
Anneli Kannus tegi ettepaneku linnavalitsusel esitada sügiseseks sotsiaalkomisjoni koosolekuks ülevaatlikud andmed kõigi osutatavate sotsiaalteenuste ja nendele kehtestatud normide kohta.
Mihkel Lees palus selleks esitada linnavalitsusele konkreetsem lähteülesanne.

Merle Kivest küsis teenuste vajaduste väljaselgitamise uuringute kohta nii abivajajate kui teenuse mahu osas teenuste parema disainimise mõttes.
Mihkel Lees selgitas, et sotsiaalteenuste abivajajate arv on linnavalitsusele teada. Tegelikud vajadused teenuste osas selguvad teenusepakkujate ja saajate omavahelisest suhtlusest. Arenguruumi on.

Kairi Avastu tegi komisjoni liikmetele ettepaneku osaleda koduteenuse I teenusedisaini protsessil 8.juunil kell 11.00-15.00, kuhu on kutsustud kõik osapooled.

Heljo Pikhof küsis, kas oleme valmis seoses saabunud sõjapõgenikega kulutama ka senisest rohkem.
Mihkel Lees selgitas, et sõjapõgenikega seoses on kulutusi juba tehtud. Revisjonikomisjonile on esitatud vastav ülevaade.

Komisjon otsustas:
7.1. eelnõud toetada
7.2. linnavalitsusel esitada sotsiaalkomisjonile isikustamata statistika teenuse lisamahu vajadusest ja kasutamisest;
7.3. linnavalitsusel esitada sügiseseks sotsiaalkomisjoni koosolekuks ülevaatlikud andmed kõigi osutatavate sotsiaalteenuste ja nendele kehtestatud normide kohta.

8. Ülevaade Ukraina sõjapõgenike olukorrast
Kuulati abilinnapeade Mihkel Leesi ja Lemmit Kaplinski ettekannet.
Umbes 100 sõjapõgenikku on ajutiselt paigutatud hotellidesse ja hostelitesse Tartu linnas ja sama palju Raadimõisa hotelli. Järgmisel nädalal alustatakse sõjapõgenikele üüritoetuse maksmise menetlemisega. Nõustamise ja toimetulekutoetuste menetlemise maht on suurenenud. Koostöös vabatahtlikega tegeletakse Ekraani keskuses teenuse pakkumise osutamise korraldamisega suvisel perioodil.
Statistika koolides ja lasteaedades olevate sõjapõgenike laste osas on küllaltki stabiilne. Koolides on hetkel 285 last, kelledest lahkumas on 14. Lasteaedades on 126 last, kelledest lahkumas on 2. Kutsehariduses on jätkuvalt 10 last. Huvitegevuses osaleb umbes 70-100 Ukraina last. Tegeletakse sellega, kuidas nad saaksid sügisel oma kooliteed jätkata. Need, kes sooviksid gümnaasiumiõppes jätkata, peaksid läbima keeleõppeaasta. Tartu Rakenduslik Kolledž ja Tartu Kunstikool on valmis pakkuma kutsevaliku aastat. Tamme Gümnaasium koostöös Täiskasvanute Gümnaasiumiga on valmis tegema ukrainlastele veel ühe keeleõppe grupi. Annelinna Gümnaasium avab 10.klassis ukrainlaste klassi, kuhu toimub kandideerimine. Suvel ja ka sügisel on plaanis korraldada keeleõppelaagreid 7-19.aastastele lastele.

Komisjon võttis info teadmiseks.

9. Info laste päevakeskustest
Kuulati abilinnapeade Mihkel Lees ja Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja abilinnapeade vastuseid neile.
Kui need lastekeskused kunagi tööle pandi, oli sotsiaaltöö ja noorsootöö seis teistsugune. Tänaseks on vajadused muutunud. Olemas on Hariduse Tugiteenuste Keskus, tugev Noorsootöö Keskus, lastekaitseteenused on oluliselt edasi arenenud. Selleks, et vajaminevaid teenuseid edaspidi võimalikult hästi pakkuda, soovitakse need funktsioonid ja nende arendamine üle anda Noorsootöö Keskusele ja noortekeskustele, keda hakkavad toetama lastekaitsjad ja Hariduse Tugiteenuste Keskus ning koolide pikapäevarühmad. Sihtgrupp on umbes 120 last. Täiendavad vahendid koos ülesannetega lähevad kultuuriosakonna valdusesse. Lastekeskuse teenuseid hakatakse pakkuma Tartu Anne Noortekeskuses ja Lille Noortekeskuses, kus renoveeritakse selleks eraldi ruumid ja tööle võetakse täiendavalt kaks uut noorsootöötajat. Seoses sellega, et noortekeskused on avatud ka suveperioodil, saab ka lastekeskuse teenust edaspidi suvel pakkuda. Tegeletakse varajase märkamise ja ennetustegevuse tagamiseks võimaluste väljaselgitamise ja loomisega. Praegust ümberkorraldust võiks võtta kui pilootprojekti selgitamaks välja parim võimalik koostöömudel. Teenus võiks laieneda suuremale sihtgrupile.

Paula Kägu oli seisukohal, et lastekeskuste teenuse üleandmise otsuse põhjus ei ole siiski arusaadav. Annelinna Lastekeskuses on huvigrupi arv igal aastal tõusnud, teenuse pakkumiseks praegu kõik olemas ja teenus toimib, lapsed saavad õpiabi, toitu, on olemas ühendus sotsiaalpedagoogidega.

Grete Maria Neppo tegi ettepaneku uurida, miks on laste arv lastekeskustes vähenenud. Ta oli seisukohal, et täiendavalt tööle võetavad kaks noorsootöötajat ei ole lastekeskuse teenuse pakkumise koormust arvestades piisav ning lapsed ei soovi minna kodust kaugel asuvasse lastekeskusesse.

Vladimir Šokman oli seisukohal, et lapsed ei vaja teenust, vaid hoolt, hellust ja armastust. Lastekeskused tekkisid seoses laste vajadustega peale koolipäeva lõppemist. Lastekeskuste pakutavad teenused võiks viia koolide juurde ja alluvusse.

Merle Kivest toetas ettepanekut viia laste abistamine ja õpiabi koolide juurde.

Komisjon võttis info teadmiseks ja soovitas kõigil osapooltel teema veelkord läbi arutada.