Protokoll: Kultuurikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ülevaade Tartu uue visuaalse identiteedi kohta
2. Noorsootöö valdkonna toetused
3. Spordi valdkonna toetused
4. Kommunaalkulude tõusu toetus huviharidust ja huvitegevust pakkuvatele ühingutele ja kultuuriühingutele 2022. aastaks
5. Tartu Linnavolikogu määruste muutmine keskkonnahoidlike sündmuste ja tegevuste nõuete sätestamiseks
6. Kohapeal algatatud küsimused

1. Ülevaade Tartu uue visuaalse identiteedi kohta
Kuulati Tartu Linnavalitsuse turundusjuht Helen Kalbergi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Helen Kalbergi vastuseid neile.
Seni kasutusel olev Tartu logo on aegunud nii sisult kui vormilt ja sellel puudub stiiliraamat. Puudu on ühtsest visuaalsest keelest, et Tartu sõnumid mõjuks terviklikult. 2021.aastal viidi läbi kasutajauuring ning ratsionaalse ja emotsionaalse sisendi fookusega süvaintervjuud. Nende põhjal tehti analüüs. Uut visuaalset identiteeti iseloomustab avatus muutustele ning soov mitte näoga mineviku poole seista, vaid pidevalt edasi liikuda. Praegu käib töö identiteedisüsteemiga: tüpograafia, värvide, taustagraafika, illustratsioonide ikoonide, fotode, alusjoonestiku ja logoga. Tegeletakse põhielementide väljatöötamisega, identiteedijuhise loomisega, rakendusnäidiste kujundamisega. Valmimine septembri lõpus.

Piret Tarto tegi ettepaneku hoida Tartu identiteedi loomisel elus ka kivisilla, kui Tartu ühe sümboli, mälestust.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Noorsootöö valdkonna toetused
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Linnavalitsuse ettepanek on tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 25.06.2015 määrus nr 77 "Noorsootöö valdkonna toetused" ja kehtestada uus noorsootöö valdkonna toetuste määruse terviktekst. Toetussüsteemi muutmise eesmärk on ajakohastada toetuste meetmeid, taotlemise tingimusi, toetusmäärasid, taotluste hindamist ja muid toetuse andmise põhimõtteid. Teiseks eesmärgiks on ühtlustada kultuuriosakonna erinevate toetusmeetmete põhimõtteid ja menetluspraktikaid. Uue määruse olulisem muudatus on noorsootöö projektide jagunemine suur- ja väikeprojektideks. Projektitaotlusi hindab edaspidigi valdkonda tundev hindamiskomisjon. Mõlema projektitoetuse puhul võetakse taotlusi vastu üks kord aastas. See muudatus tagab taotlejatele senisest võrdsemad taotlemistingimused. Vaatamata muudatustele jääb määruse ülesehitus toetusliikide osas sarnaseks.

Komisjon otsustas 12 poolthäälega määruse eelnõud toetada, vastuhääli ei olnud.

3. Spordi valdkonna toetused
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Linnavalitsuse ettepanek on tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 30.06.2016 määrus nr 118 "Spordi valdkonna toetused" ja kehtestada uus spordi valdkonna toetuste määruse terviktekst. Toetussüsteemi muutmise eesmärk on ajakohastada toetuste meetmeid, taotlemise tingimusi, toetusmäärasid, taotluste hindamist ja muid toetuse andmise põhimõtteid. Teine eesmärk on ühtlustada kultuuriosakonna erinevate toetusmeetmete põhimõtteid ja menetluspraktikaid. Uue määruse olulisem muudatus on spordiprojektide jagunemine suur- ja väikeprojektideks. Teine oluline muudatus on see, et taotlusi hakkab edaspidi hindama valdkonda tundev ekspertkomisjon. Kui suurprojektide puhul võetakse taotlusi vastu jätkuvalt üks kord aastas, siis väikeprojektide taotlusi saab edaspidi esitada kaks korda aastas. Seni võeti taotlusi vastu aasta ringi, aga see ei võimaldanud taotlusi omavahel võrrelda. Muudatus tagab taotlejatele senisest võrdsemad taotlemistingimused. Linna esindusvõistkondade puhul saab edaspidi senise nelja asemel määrata kuni kuus võistkonda linna esindusvõistkonnaks ning need ei pea olema pallimänguvõistkonnad. Samuti võib ühelt alalt valida kaks esindusvõistkonda juhul, kui nii mees- kui ka naiskond on väga tugeval sportlikul tasemel. Vaatamata muudatustele jääb määruse ülesehitus toetusliikide osas sarnaseks. Toetusliigid on spordi väikeprojektid, spordi suurprojektid, esindusvõistkonna toetus ja koolidevaheliste karikavõistluste toetus.

Komisjon otsustas 13 poolthäälega määruse eelnõud toetada, vastuhääli ei olnud.

4. Kommunaalkulude tõusu toetus huviharidust ja huvitegevust pakkuvatele ühingutele ja kultuuriühingutele 2022. aastaks
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tartu linn on lisaeelarvesse planeerinud 90 000 eurot huvihariduse ja -tegevuse ning kultuuri valdkonna koostööpartneritele erakorralisest energiahindade tõusust põhjustatud kommunaalkulude tõusu hüvitamiseks. Käesolev määrus sätestab toetuse taotlemise ja andmise põhimõtted, määrus põhineb Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korrast tuleneval linnalt toetuse saamise loogikal. Valdkonnas tegutseb umbes 160 ühingut. Ühingute energiakulude kasv keskmiselt võrreldes 2021. aastaga oli vastuste hinnangu põhjal 30%. Toetatakse 2021 novembri kuni 2022 jaanuari eest tasutud kommunaalkulude suurenemist võrreldes perioodiga 2020 november kuni 2021 jaanuar. Taotlusvoor avatakse juuni keskel ning taotlusi saab esitada kolm nädalat.

Komisjon otsustas 14 poolthäälega määruse eelnõud toetada, vastuhääli ei olnud.

5. Tartu Linnavolikogu määruste muutmine keskkonnahoidlike sündmuste ja tegevuste nõuete sätestamiseks
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tulenevalt Tartu Linnavolikogu 19.05.2022 määrusest nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" kohustub Tartu linna eelarvest toetuse saaja järgima Tartu linna veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis sätestatud miinimumnõudeid või keskkonnahoidliku tegevuse põhimõtteid. Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord seab reeglid üldisemalt, kuid lisaks sellele on olulises mahus täpsemaid reegleid eri tüüpi sündmustele ja tegevustele toetuse taotlemiseks. Käesoleva eelnõuga viiakse keskkonnahoidlikkusega seotud nõuded sisse konverentsi toetuse korda, rahvusvähemuse ühingu toetuse korda, asumiseltsi toetuse korda, huvihariduse toetuse korda ja avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuetesse. Regulatsioon on kõigis määrustes ühesugune, taotleja peab kirjeldama enda poolt rakendatavaid meetmeid toetust taotledes vastavalt taotlusvormile, sündmust või tegevusi ellu viies tuleb lubatud meetmed praktikas rakendada ning hiljem aruandes ülevaade esitada meemete rakendamise kohta. Aruandes on olulisel kohal fotomaterjal, millega saab erinevate meetmete rakendamist tõendada.

Komisjon otsustas 14 poolthäälega määruse eelnõud toetada, vastuhääli ei olnud.

6. Kohapeal algatatud küsimused
Indrek Hirv tegi ettepaneku paigaldada Boris Vilde`le, aktiivsele vastupanuliikumisega tegelejale, ajalehe „Resistance“ asutajale, Tartuga seotud isikule, mälestustahvlid majadele, kus ta Tartus õppis ja kus ta elas. Mälestustahvli avamise päev võiks olla 23.02.2023, mis on tema sakslaste poolt hukkamise 80.aastapäev.
Mihhail Lotman ja Piret Tarto toetasid ettepanekut.

Komisjon võttis info teadmiseks.