EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
12. mai 2022. a. nr LV-IP-0088 |
Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna 2021. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2021. a ülesannete täitmise aruanne" esitamine
|
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 11, Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 12 lg 1 ning arvestades KPMG Baltics OÜ aruannet ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2018. a määrust nr 37 "Tartu linna arengukava 2018-2025", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Tartu linna 2021. a majandusaasta aruanne vastavalt lisale, mille koosseisu kuuluvad:
1.1. tegevusaruanne (sealhulgas arengukava 2021. a ülesannete täitmise aruanne);
1.2. raamatupidamise aastaaruanne (sealhulgas linna eelarve täitmise aruanne);
1.3. sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele;
1.4. reservfondi kasutamise aruanne.
2. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna 2021. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2021. a ülesannete täitmise aruanne" esitamine
" juurde
Linnavalitsus esitab linnavolikogule kinnitamiseks Tartu linna 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande, sealhulgas eelarve täitmise aastaaruande. Tartu linna 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Tartu linna 2021. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Sõltumatu vandeaudiitori aruandes linna 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandele, sh eelarve täitmise aruandele avaldatud märkusteta arvamus on kinnituseks, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ja kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit ning lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust.
Tähtsamad finantsnäitajad ning nende muutus võrreldes eelnenud aruandeaastaga 2021 finantsnaitajad.pdf
Bilansi maht 401,1 mln eurot (varad) on aastaga suurenenud 12,7 mln euro võrra ehk 3,3%, sh põhivara suurenemise arvel 6,6 mln eurot ehk 1,9% ning käibevara (valdavalt raha jäägi) suurenemise arvel 6,1 mln eurot ehk 13,3%. (linnavalitsuse bilansimaht 339,5 mln eurot on suurenenud 7,9 mln euro ehk 2,4% võrra). Põhivara osatähtsus bilansi mahust on 87,1%, (linnavalitsuse põhivara osatähtsus bilansi mahust 87,1%, osatähtsuse vähenemine 1,3%). Aruandeaastal on põhivarade osatähtsus vähenenud 1,1% võrra vaatamata põhivarade absoluutväärtuses suurenemisele 6,6 miljoni võrra. Aruandeaastal suurenesid põhivarad ehituste ja rekonstrueerimistega kaasnevalt.
Kohustised kokku 124,6 mln eurot, on suurenenud 4,3 mln euro võrra ehk 3,6% (linnavalitsusel 113,8 mln eurot on suurenenud 14,7 mln euro võrra ehk 13%). Kohustistest suurima osa moodustavad laenud, konsolideerimisgrupil 78,5% (eelnenud aastal 77%) ning linnavalitsusel 79,8% (eelnenud aastal 78,8%) kohustistest.
Laenukohustised on suurenenud 5,2 mln euro ehk 5,6% võrra (linnavalitsusel 2,3 mln eurot ja 2,6%). Laenukohustised kokku olid aruandeaasta lõpus 97,8 mln eurot, sh linnavalitsusel 92,0 mln eurot, AS-l Tartu Veevärk 4,0 mln eurot ja AS-l Tartu Turg 1,8 mln eurot.
Konsolideerimisgrupi aruandeaasta tegevustulemiks (vt lisa "2021 finantsnäitajad") kujunes 7,9 mln euro suurune kasum, mis on 2,5 mln euro võrra ehk 46,3% suurem eelnenud aasta tegevustulemist. Linnavalitsuse tegevustulem 5,2 mln euro suurune kasum on aasta jooksul suurenenud 2,2 mln euro võrra ehk 73,3%. Aasta jooksul on konsolideerimisgrupi tegevustulud suurenenud 13,4 mln eurot ning tegevuskulud 10,9 mln eurot. Tegevustulude suurenemisest 7,5 mln eurot ehk 56% on saadud tulumaksu arvel, 3,6 mln eurot ehk 26,9% majandustegevuse tulude ning 2,2 mln eurot ehk 16,4% saadud toetuste kasvu arvel. Tegevuskulud kasvasid 10,9 mln euro võrra ehk 5,6%, suurim kasv 6,2 mln eurot toimus majandamiskuludes.
Linnavalitsusel suurenesid tegevustulud 12,7mln eurot ja tegevuskulud 10,5 mln eurot.
Tegevustulude 214,3 mln eurost moodustavad maksutulud 48,2% ehk 103,3 mln eurot, mille osatähtsus on aastaga suurenenud 0,6 %-punkti (linnavalitsusel vastavalt 52,5% ja osatähtsus suurenes 0,6 %-punkti). Maksutulu, mis laekub vaid linnavalitsusele, on võrreldes eelnenud aastaga suurenenud 7,6 mln eurot valdavalt tulumaksu arvel.
Tegevustuludest 33,3 % ehk 71,3 mln eurot moodustavad saadud toetused, mille osatähtsus on vähenenud 1,1 %-punkti (linnavalitsusel osatähtsus 35,2% , mis on vähenenud 1,9 %-punkti), toetusi saadi eelnenud aastast 2,2 mln eurot rohkem.
Tegevustuludest 18,5% ehk 39,7 mln eurot moodustavad majandustegevusest saadud ja muud tulud, mille osatähtsus on suurenenud 0,5 %-punkti (linnavalitsusel tulud 24 mln eurot, osatähtsus vastavalt 12,2%, mis on suurenenud 1,3 %-punkti) ning need tulud on kasvanud 3,3 mln eurot (linnavalitsusel 4,0 mln eurot).
Tegevuskulude 206,4 mln eurost moodustavad 45,1% ehk 93,0 mln eurot tööjõukulud, mis kasvasid aastaga 2,1% ehk 1,9 mln euro võrra. (linnavalitsuse tegevuskulude 191,4 mln eurost moodustavad tööjõukulud 44,9% ehk 85,9 mln eurot, tööjõukulude osatähtsus on vähenenud 1,6 %-punkti).
Tegevuskuludest 31,5% ehk 65,0 mln eurot moodustavad majandamis- ja muud kulud, mille osatähtsus on suurenenud 1,4 %-punkti (linnavalitsusel vastavalt 60,1 mln eurost osatähtsus 31,4% ja suurenemine 1,1 %-punkti). Majandamiskulud suurenesid 6,2 mln euro võrra ehk 10,5% võrreldes eelnenud aastaga.
Toetusi anti 21,3 mln eurot, eelnenud aastast 1,5 mln eurot ehk 7,6% rohkem (linnavalitsus andis 22,6 mln eurot, suurenemine 2,1 mln eurot ehk 10,2%). Antud toetuste osatähtsus tegevuskuludes on 10,3%, mis on kasvanud 0,2 %-punkti (linnavalitsuses 11,8% ja kasv 0,5 %-punkti). Seejuures on sotsiaaltoetusi antud konsolideerimisgrupis 2 mln euro ehk 22,7% võrra vähem (linnavalitsuses on antud 6,6 mln eurot eelnenud aastaga samal tasemel).
Põhivara kulumi ja allahindluse kulu27,1 mln eurot moodustab 13,1% tegevuskuludest (linnavalitsusel 22,8 mln eurot ja osatähtsus 11,9%) olles kasvanud 1,3 mln eurot ehk 5,0% (linnavalitsusel kasv 1,3 mln eurot ja 6,0%).
Aruandeaasta lõplik tulem kasumina 8,4 mln eurot suurenes võrreldes eelnenud aastaga 4,3 mln euro võrra, linnavalitsuse tulem kasumina 6,3 mln eurot, suurenes 4,0 mln eurot.
Jätkati Tartu linna arengukava aastateks 2018-2025 elluviimist. Olulisemateks tegevusteks olid:
1. Valmis Riia-Vaksali liiklussõlm koos Vaksali kergliiklussillaga.
2. Tänavate seisukorra parandamine - rekonstrueeriti 8,5 km sõiduteid ja 27 km kergliiklusteid; Puiestee, Laseri ning Raatuse tänava rekonstrueerimised ning Vaksali–EMÜ–Waldorfkooli kergliiklustee.
3. Valmisid Tüve tänava üürimajad.
4. Valmis Tartu uus üldplaneering digiraamatu formaadis.
5. Valmis Tartu linna energia- ja kliimakava.
6. Tunnustused elukeskkonna arendamisel – keskkonnaministeeriumi tunnustus Tartu kui kõige keskkonnasõbralikum omavalitsus; rahvusvahelise säästva turismi arendav organisatsioon Green Destinations tunnustas Tartut roheliste turismisihtkohtade hõbetasemega.
7. Raatuse tervisekeskuse valmimine.
8. Septembris kinnitas Riigikogu riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea, kus nimekirjas esimene on Tartu südalinna kultuurikeskus.
9. Vaktsineerimiskeskuse avamine.
"Tartu arengukava 2018-2025 täitmine 2021. a. Valdkondade arenguseire näitajad ja olulisemad tegevused" ettekanne on koostatud Tartu linna 2021 majandusaasta aruande põhjal.
Tartu AK taitmine ja arenguseire naitajad.pdf