Protokoll: Sotsiaalkomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ülevaade Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisest Tartus
2. Sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu sõlmimine
3. Tartu linna 2022. a I lisaeelarve
4. Kohapeal algatatud küsimused

1. Ülevaade Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisest Tartus
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ja abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet Ukraina sõjapõgenike abistamisest Tartus, komisjoni liikmete küsimusi ja abilinnapeade vastuseid neile. Tartus on umbes 2000 Ukraina sõjapõgenikku, neist umbes 700 lapsed. Üle 200 põgeniku kasutab Tartus riigimajutust (hotellid). Vastuvõtukeskus asub praegu Riia 179a. Humanitaarabi keskus endises Ekraani kino hoones. Toiduabiga tegeleb Toidupank. Toimub koostöö kodanikeühendustega, kellega koos viiakse läbi kultuuriüritusi, kontserte, ekskursioone, humanitaarabi kogumist. Põgenikele tagatud tasuta 1-aastane ühistransport. Kõige suurem väljakutse on pikaajaline majutus. Nii lühi kui pikaajalise majutuse korraldamine on Sotsiaalkindlustusameti vastutusalas.
Hariduskorraldus lähtub Haridus- ja Teadusministeeriumist edastatud soovitustest. Eesmärk saada praegu võimalikult palju lapsi kooli ja lasteaia nimekirja ning viia nendega läbi õppimist soodustavaid tegevusi. Sügisest alustaksid õppimist eesti õppekava järgi individuaalsete õppekavade alusel. Koolides 275 Ukrainast tulnud õpilast, 9 õpetajat, 113 last lasteaias, 10 õppurit kutsevalikuõppes, huvikoolides 69 noort. Haridus- ja tugiteenuste Keskuse juurde on loodud hariduskoordinaatori töökoht Ukraina sõjapõgenikele. Suvisel perioodil plaanis korraldada lõimitud huvi- ja keeleõppe laagreid. Ukraina sõjapõgenike laste haridusteenused on riigi poolt eraldi rahastatud.
Hariduskoordinaator Anna Sumyk andis põgusa ülevaate oma tegevusest.

Merle Kivest küsis kas on kehtestatud piir, kui palju sõjapõgenikke Tartu on valmis vastu võtma. Merle Kivest ja Hannes Tamm olid seisukohal, et sellised võimekuse piirid peaksid linnal kehtestatud olema.
Mihkel Lees vastas, et sellist piiri täna kokku lepitud ei ole. Murekohad võivad olla haridus ja eluasemed. Sotsiaalvaldkond saab hakkama. Oleneb ka sellest, millise standardiga soovime põgenikke vastu võtta.
Heljo Pikhof täiendas, et terves riigis ei ole sellist piiri praegu kehtestatud.

Vabatahtlike juht Age Rosenberg andis ülevaate vabatahtlike tegevusest Tartus seoses Ukraina sõjapõgenikele abi osutamisega. Korraldatakse humanitaarabi, ohvriabi, ringmajandust ja selleks vajalikku infot ja kommunikatsiooni. Loodud on Ekraani keskuse FB leht ja vahendamiskeskkond. Tegeletakse jätkuvalt täiendava värbamisega ja protsesside kaardistamisega.

PPA Lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppel andis ülevaate PPA tegevusest seoses Ukraina sõjapõgenikega, ajutise kaitse andmisega, kriisistaabi eestvedamisega. Põgenike voog on praeguseks rahunenud, hädaolukord lõpetatakse, jätkatakse infovahetusega. Vastuvõtukeskuse pidamise võtab üle Sotsiaalkindlustusamet.

Kuulati Sotsiaalkindlustusameti KOV nõustamistalituse piirkonna juht Urve Luhametsa ettekannet. Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on sõjapõgenike majutuse korraldamine ja psühhosotsiaalse kriisitoe pakkumine. Tartus on täna 5 majutusasutust, kellega leping Ukraina sõjapõgenike majutamiseks sõlmitud. Ajutisel majutusel Tartus on 272 põgenikku, kellest umbes 30% on lapsed. Sotsiaalkindlustusamet võtab üle tänased kriisitegevused, infopunkti korraldamise, pikaajalisele majutamisele suunamise. Kaardistatakse pikaajalise majutuse kohti.

Kuulati Töötukassa Tartumaa osakonna juhtivkonsultant Julia Nedorezova ettekannet. Tartumaal on ennast töötuna registreerinud üle 600 sõjapõgeniku, nendest 85% on naised vanuses 25-54, kes on suures osas kõrgharidusega. Töötukassa viib neile läbi infotunde, töötubasid, värbamispäevi. Kõige populaarsem teenus karjäärinõustamine ja keeleõpe. 167 sõjapõgenikku on töökoha ka leidnud, üksikud ettevõtjaks hakanud. Märtsi algusest avatud tööportaal, kus tööpakkumised on nii inglise kui vene keeles. 1.juunist rakendatakse uut meedet tööandjatele - ühekordset mentortasu. Töötukassa statistika, mida järjepidevalt uuendatakse, on kodulehel saadaval.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu sõlmimine
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet
Sotsiaalkindlustusamet on teinud kohaliku omavalitsuse üksustele ettepaneku välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel halduslepingute sõlmimiseks. Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud halduslepingu sõlmimise ettepanekus osundati, et üle antavaks haldusülesandeks on Ukraina sõjapõgenikele ühekordselt alalise elukoha leidmise/üürimise ning vajaduspõhiselt ka tõlketeenuse osutamise kulude hüvitamine. Paraku ei nähtunud sellist haldusülesande kirjeldust Sotsiaalkindlustusameti poolt edastatud halduslepingu projektist. Kuna esitatud halduslepingu projekt oli üle antava riikliku haldusülesande sisu ja mahu osas ebaselge, ei ole kohalikud omavalitsused üldjuhul pidanud võimalikuks sellistel tingimustel halduslepingu sõlmimist. Kohalike omavalitsuste, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajate vahel on toimunud mitmeid arutelusid halduslepingu tingimuste üle, mille käigus on jõutud põhimõttelistele kokkulepetele. Lõplikku kokkulepet halduslepingu tingimuste osas praeguseks hetkeks ei ole, lähipäevil peaks selleni jõutama.
Riikliku haldusülesande täitmiseks halduslepingu sõlmimise otsustamine kuulub linnavolikogu ainupädevusse. Arvestades küsimuse kiireloomulisust soovib linnavalitsus, et linnavolikogu arutaks halduslepingu sõlmimisega seonduvat esimesel võimalusel, s.t. 19. mai istungil. Kuna Tartu linna põhimäärusest tuleneb nõue, et linnavolikogu otsuse eelnõu tuleb volikogule esitada vähemalt 14 päeva enne linnavolikogu istungit aga läbirääkimised halduslepingu üle veel käivad, esitab linnavalitsus käesoleva otsuse eelnõu ilma halduslepingu projektita. Linnavalitsus edastab kohalike omavalitsuste ettepanekuid arvestava halduslepingu projekti esimesel võimalusel. Kui aga Sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu tingimustes enne linnavolikogu 19. mai istungit kokkuleppele ei jõuta, ei ole käesolevat otsuse eelnõud võimalik nimetatud istungil arutada.

Merle Kivest küsis, kas toetuse määramisel arvestatakse Ukraina sõjapõgeniku isiklikku materiaalset võimekust ja milline on Tartus selle toetuse saajate potentsiaalne hulk.
Merle Liivak selgitas, et kõnealuse toetuse alused tulevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest. Toetuse saamise õigus rakendub neile, kes on saanud ajutise kaitse.
Mihkel Lees täiendas, et saajaid võib olla orienteeruvalt 700 leibkonda.

Komisjon otsustas eelnõud toetada tingimusel, et hiljemalt volikogu istungiks esitatakse Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitava halduslepingu projekt.

3. Tartu linna 2022. a I lisaeelarve
Kuulati abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Priit Humala vastuseid neile.
Lisaeelarve fookuses on kütte- ja elektrihinna tõusuga seotud kulude katmine ühistranspordis ja tänavavalgustuses, aga ka veel lokaalsel gaasiküttel olevates linna hoonetes gaasiküttesüsteemide väljavahetamine, et vähendada nende ülalpidamiskulusid ja sõltuvust Vene gaasist. Väga oluline on praeguses sõjaolukorras suurendada linna IT-süsteemide küberturvalisust ning aidata Tartusse saabunud Ukraina sõjapõgenikke.
Lisaeelarvest kavandatakse 14 miljonit eurot põhitegevuse kuludeks ning 11,4 miljonit eurot investeeringuteks. Kavandatavad kulud kaetakse 17,4 miljoni euro ulatuses eelmisest aastast üle tulnud vahenditest ning 5,7 miljoni euro ulatuses saadud sihtotstarbelistest toetustest. Põhitegevuse kuludest 5,8 miljonit eurot suunatakse hariduse valdkonda, 3,8 miljonit eurot majanduse ning 1 miljon eurot üldiste valitsussektori teenuste ning vaba aja ja kultuuri valdkonda. Põhitegevuse suuremateks kuludeks on elektri- ja küttehinna kallinemine, transpordi- ja korrashoiuteenused ning Ukraina sõjapõgenike vajadustega seotud väljaminekud. Elektri- ja küttehinna tõusu katteks on lisaeelarvesse planeeritud 1,8 miljonit eurot, sealhulgas tänavavalgustuse kallinemiseks 400 tuhat eurot.
Investeerimistegevuse kuludest suunatakse 3,8 miljonit eurot majanduse, 2,1 miljonit eurot kultuuri, 2 miljonit eurot elamu- ja kommunaalmajanduse ning 1,96 miljonit eurot hariduse valdkonna investeeringuteks. Investeeringute rahastusest 83% moodustavad linna omavahendid ning 17% välisabi. Suurimad lisaeelarve investeeringud on Annemõisa 1a jalgpallihalli rajamine, linna hoonete küttelahenduste väljavahetamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine Annelinnas, Ränilinnas, Veerikul ja Jaamamõisas ning Puiestee tänava rekonstrueerimine Narva maantee ja Roosi tänava vahelises lõigus.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Kohapeal algatatud küsimusi ei olnud.