Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Keskkonnakomisjon |
Reg nr: | 7 |
Kuupäev: | 11.05.2022 |
Kellaaeg: | 17:00 - 18:45 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Mart Hiob |
Protokollija: | Marys Piller |
Osalejad: | Nikolai Männik, Martin Ottas, Alipi Borin, Andrus Punt, Armen Šahbazjan, Mart Hiob, Mati Malm, Irja Alakivi, Loone Ots, Eino Erkki Johannes Rantanen, Kristel Birgit Potsepp, Laura Danilas, Olev Raju |
Puudusid: | Tanel Tein ja Priit Jagomägi |
Kutsutud: | abilinnapea Priit Humal, abilinnapea Gea Kangilaski, abilinnapea Raimond Tamm, Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski, ruumiloome osakonna linnaplaneerija Indrek Ranniku, Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Johanna Maria Tõugu, volikogu liige Marti Viilu, volikogu liige Toomas Kapp |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_KEK_Protokoll_11_05_2022.asice ( 101 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
KESKKONNAKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
11. mai 2022. a. nr 7 |
Päevakord:
1. Tartu linna 2022. a I lisaeelarve
2. Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine
3. Elva valla üldplaneeringu kooskõlastamine
4. Annemõisa tänava rekonstrueerimisprojekti tutvustus
5. Kohapeal algatatud küsimused
Mart Hiob teavitas komisjoni liikmeid päevakorra järjestuse muutmise vajadusest, 3. päevakorrapunkt "Elva valla üldplaneeringu kooskõlastamine" tõstetakse ettepoole seoses ettekandja tööülesannetega.
Irja Alakivi tegi ettepaneku panna päevakorda informatsioon 10. mail toimunud Sanatooriumi pargi teemalisest kohtumisest Keskkonnaameti ja Nordeconi vahel, kus ta osales Eesti Looduskaitse Seltsi esindajana ja millest soovib komisjonile anda ülevaate.
Mart Hiob nõustus teema päevakorda panemisega kohapeal algatatud küsimuste punkti alla.
Andrus Punt oli vastu Sanatooriumi pargi teema järjekordse arutelu lisamisele päevakorda. Ta oli seisukohal, et seda teemat on keskkonnakomisjoni koosolekutel juba korduvalt arutatud, komisjon on teinud otsuse ja vajadust selle taas arutamiseks ei näe.
Mart Hiob selgitas, et tegemist on informatiivse punktiga, kus Irja Alakivi annab lihtsalt ülevaate toimunud kohtumisest.
1. Tartu linna 2022. a I lisaeelarve
Kuulati abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Priit Humala vastuseid neile.
Lisaeelarve fookuses on kütte- ja elektrihinna tõusuga seotud kulude katmine ühistranspordis ja tänavavalgustuses, aga ka veel lokaalsel gaasiküttel olevates linna hoonetes gaasiküttesüsteemide väljavahetamine, et vähendada nende ülalpidamiskulusid ja sõltuvust Vene gaasist. Väga oluline on praeguses sõjaolukorras suurendada linna IT-süsteemide küberturvalisust ning aidata Tartusse saabunud Ukraina sõjapõgenikke. Lisaeelarvest kavandatakse 14 miljonit eurot (55%) põhitegevuse kuludeks ning 11,4 miljonit (45%) eurot investeeringuteks. Kavandatavad kulud kaetakse 17,4 miljoni euro ulatuses eelmisest aastast üle tulnud vahenditest ning 5,7 miljoni euro ulatuses saadud sihtotstarbelistest toetustest, sh põhitegevustoetused 4 miljonit eurot ja investeeringutoetused 1,7 miljonit eurot Puiestee tänava remondi ja tänavavalgustuse projektide rahastamiseks. Põhitegevuse kuludest 5,8 miljonit eurot (41%) suunatakse hariduse valdkonda, 3,8 miljonit eurot (27%) majanduse ning 1 miljon eurot (8%) üldiste valitsussektori teenuste ning vaba aja ja kultuuri valdkonda. Põhitegevuse suuremateks kuludeks on elektri- ja küttehinna kallinemine, transpordi- ja korrashoiuteenused ning Ukraina sõjapõgenike vajadustega seotud väljaminekud. Elektri- ja küttehinna tõusu katteks on lisaeelarvesse planeeritud 1,8 miljonit eurot, sealhulgas tänavavalgustuse kallinemiseks 400 tuhat eurot. Investeerimistegevuse kuludest suunatakse 3,8 miljonit eurot (33%) majanduse, 2,1 miljonit eurot (19%) kultuuri, 2 miljonit eurot (18%) elamu- ja kommunaalmajanduse ning 1,96 miljonit eurot (17%) hariduse valdkonna investeeringuteks. Investeeringute rahastusest 83% moodustavad linna omavahendid ning 17% välisabi. Suurimad lisaeelarve investeeringud on Annemõisa 1a jalgpallihalli rajamine, linna hoonete küttelahenduste väljavahetamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine Annelinnas, Ränilinnas, Veerikul ja Jaamamõisas ning Puiestee tänava rekonstrueerimine Narva maantee ja Roosi tänava vahelises lõigus.
Irja Alakivi küsis busside rohegaasi kallinemise kohta.
Priit Humal selgitas, et tegemist on gaasi turuhinnaga. Rohegaasi hind on seotud maagaasi hinnaga ja on seetõttu märkimisväärselt tõusnud.
Johanna Maria Tõugu küsis pelletikütte kohta.
Priit Humal selgitas, et Nõlvaku hooldekodu aadressil Nõlvaku tn 12 asub olemasolevatest kaugküttetorudest umbes kilomeetri kaugusel. Kui tahame kallist ja ebakindlast gaasiküttest loobuda, siis on alternatiiv, kas vedada u 1 km kaugküttetoru või leida muu lahendus. Kaaluti erinevaid lahendusi ja pelletiküte osutus kõige otstarbekamaks.
Loone Ots küsis pelletikütte keskkonnajalajälje suuruse kohta.
Priit Humal selgitas, et välja on arvutatud kütteviisi vahetamise rahaline komponent, kuid keskkonnajalajälge mitte.
Mart Hiob leidis, et see on hea mõte, hinnata Tartus levinud erinevate kütteliikide (kaugküte, gaasiküte, pelletiküte, ahjuküte jm) keskkonnajalajälje suurust. Tuleks linnavalitsusele püstitada vastav ülesanne.
Mati Malm toonitas, et keskkonnajalajälje hindamisel tuleb arvesse võtta kogu elutsükkel, k.a küttesüsteemi rajamine ja hooldamine.
Komisjon võttis info teadmiseks.
2. Elva valla üldplaneeringu kooskõlastamine
Kuulati ruumiloome osakonna linnaplaneerija Indrek Ranniku ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Indrek Ranniku vastuseid neile.
Elva Vallavalitsus edastas Tartu linnale kooskõlastamiseks Elva valla üldplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. Elva valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Elva Vallavolikogu 27.08.2018 otsusega nr 83. Tartu linn on andnud oma arvamuse Elva valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse juurde ja palunud arvestada mitmete ettepanekutega, millistest tänaseks on paljud täidetud. Linnavalitsus on teinud ettepaneku kooskõlastada Elva valla üldplaneering ja esitanud omapoolsed soovitused, mis puudutavad peamiselt väärtuslikke metsamaastike kaitsetingimusi, avalikke juurdepääse veekogudele, Elva kesklinna arengut, rohe- ja virgestusalasid jm teemasid.
Komisjon võttis info teadmiseks.
3. Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine
Kuulati abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Priit Humala vastuseid neile.
Tartu Linnavolikogu 11.06.2020 määrus nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" annab reeglid kaasava eelarve korraldamiseks ja Tartu linna eelarvest juriidilistele isikutele toetuse andmiseks. Kaasava eelarve kontekstis on pikalt kaalutud Tartus õppijatele võimaluse andmist Tartu linna elus rohkem kaasa rääkida, seetõttu laiendatakse kaasava eelarve rahvahääletusel osalejate hulka kuni 26-aastaste Tartus õppijatega sõltumata nende elukohast.
Tartu linnalt toetuse saajate hulk on järjest kasvanud, samuti on kasvanud ootused toetussummadele. Eelnõuga lisatakse toetuse saamise eelduseks ka jätkusuutlik majandustegevus. Toetuse saajalt eeldatakse iga võimaliku tegevuse juures keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis sätestatud miinimumnõuete või keskkonnahoidlike tegevuste põhimõtete täitmist. Nõuete täitmiseks kavandatavad tegevused tuleb taotluses kirjeldada, neid tuleb toetuse kasutamisel järgida ning nende täitmise kohta aruandes esitada ülevaade ja tõendid (nt fotod). Sündmustena ei peeta silmas mitte ainult kultuuri, noorsootöö ja spordi valdkonna sündmusi ja tegevusi, vaid ka kõikide muude valdkondade sündmusi ja tegevusi. Lisaks ühekordsete sündmuste korraldajatele peavad keskkonnahoidlikke meetmeid hakkama rakendama ka tegevustoetust saavad isikud.
Komisjon võttis info teadmiseks.
4. Annemõisa tänava rekonstrueerimisprojekti tutvustus
Kuulati linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Oleg Lužetski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Oleg Lužetski vastuseid neile.
Oleg Lužetski tutvustas projekteerimise aluseks olevaid detailplaneeringuid, projekteeritud lahendust, puude väärtushinnangut, keskkonnakomisjoni ettepanekuid, alternatiive ja projekteerija põhjendusi. Annemõisa tänava projekteerimise eesmärgiks on tänav rekonstrueerida ajaks, kui 2022. a oktoobris avatakse Tartu Eluringikeskus. Tänav on juurdepääsuks ka spordihallile ja jalgpalliväljakutele. Rekonstrueerimise käigus tagatakse kõrghaljastuse osaline säilitamine ja ülejäänu asendamine ning lisatakse seda juurde. Ehitusleping on tänaseks sõlmitud ja selle täitmise tähtaeg on oktoober 2022.
Irja Alakivi oli seisukohal, et detailplaneeringute tegemisel on tehtud halvad valikud. Seal praegu kasvavad puud on elujõulised ja perspektiivsed. Tegemist ei ole kliimasõbraliku ega targa lahendusega. Puuduvad keskkonnakaitselised kooskõlastused. Ta soovitas veel mõelda ja arutada selle üle.
Mart Hiob selgitas, et projektlahendust piiravad ühest küljest katastriüksuste piirid ja teisest küljest tänane olukord. Projekteerija ja linnavalitsus on tänase olukorra alternatiivid läbi mõelnud. Praegu head alternatiivi osade puude mahavõtmisele ei ole.
Komisjon võttis info teadmiseks.
5. Kohapeal algatatud küsimused
Mart Hiob taandas ennast selle päevakorrapunkti juhtimise ja arutamise ajaks.
Arutelu juhtis Loone Ots.
Kuulati Irja Alakivi ülevaadet 10.05.2022 Tartu Sanatooriumi pargis toimunud Keskkonnaameti spetsialistide ja AS Nordecon esindajate kohtumisest, kus ta osales Eesti Looduskaitse Seltsi esindajana, komisjoni liikmete küsimusi ja Irja Alakivi vastuseid neile. Keskkonnaameti esindajad tutvustasid Nordeconi esindajatele kohapeal toimunud ringkäigu ajal ajaloolise, kultuuriloolise ning kõrge loodusväärtusega pargi struktuuri ja väärtusi. Nordeconi esindajad väitsid, et nad on valmis vahetama kõnealuse kõrge loodusväärtusega ajaloolis-kultuuriloolise pargi maa-ala, mille väärtusest nad varasemalt ei olnud teadlikud, kas riigi maaga või linna maaga. Nad kinnitasid, et on sellekohaseid ettepanekuid esitanud Tartu linnale, kuid vastust ei ole saanud. Keskkonnaameti esindajad soovisid Nordeconilt kirjalikku ettepanekut.
Irja Alakivi oli seisukohal, et Tartu Linnavalitsus ja volikogu on teinud detailplaneeringu tegemisel vea, sest ei konsulteeritud keskkonnakaitsega, kultuuriinimestega, muinsuskaitsega. Ei viidud läbi keskkonnamõju hindamist. See oli üldplaneeringut muutev detailplaneering. Iga 5 aasta tagant on ette nähtud planeeringute ülevaatamine. Linn on jätnud selle tegemata. Tuleks rakendada planeerimisseaduses olevat sätet ja aegunud detailplaneeringud tunnistada kehtetuks. Oleks õigustatud, et linn võtaks need küsimused põhjalikult lauale.
Toomas Kapp selgitas, et kui 5 aastat on planeeringu kehtestamisest möödas, siis tekib kohalikul omavalitsusel õigus see planeering üle vaadata, lõpetamise kohustust ei ole. Kõiki asjaolusid peab hindama selles ajakontekstis, kus neid tehti. Üldplaneeringut muutev detailplaneering käis kindlasti volikogu istungilt läbi, see oli avalikustamisel ja kõigil oli võimalus oma seisukohta avaldada. Kõnealust parki ei ole vaja looduskaitse alla võtta, sest see on üldplaneeringus juba rohealaks määratud. Linnal ei ole mõistlik oma eelarvesse võtta hüvitise kohustust.
Armen Sahbazjan ja Mati Malm olid seisukohal, et kuna selle protsessiga tegeleb praegu riik, siis oleks mõistlik ära oodata nende seisukoht.
Komisjon võttis info teadmiseks.
Loone Ots
Koosoleku juhataja
Mart Hiob | |
Koosoleku juhataja |
Marys Piller Protokollija |