|
|
|
TARTU LINNAVOLIKOGU
KULTUURIKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
|
Tartu |
10. mai 2022. a. nr 6 |
Päevakord:
1. Sillale nime määramine
2. Tartu linna 2022. a I lisaeelarve
3. Tartu Linnavolikogu 17. aprilli 2019. a määruse nr 59 "Kultuuri valdkonna toetused" muutmine
4. Toetus huviharidusse ja huvitegevusse tagasi pöördumise soodustamiseks
5. Tartu linnas kohanimede määramine ja tänava ruumikuju muutmine
6. Kohapeal algatatud küsimused
1. Sillale nime määramine
Kuulati volikogu esimees Tõnis Lukase ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Tõnis Lukase vastuseid neile.
Eelnõuga tehakse ettepanek määrata ametlik kohanimi seni Võidu sillana tuntud sillale. Uue nime leidmiseks korraldati avalik nimekonkurss. Nimekonkurss kestis 18. märtsist 10. aprillini. Esitati 632 nimepakkumist, kokku 208 erinevat nimevarianti. Populaarsemad: Võidu sild – 54; Rahu sild – 51; Kesklinna sild – 30; Riia sild – 25; Fortuuna sild – 24; Emajõe sild – 16; Ukraina sild – 16; Dorpati sild – 15; Tartu rahu sild – 15. Linnavalitsus tegi ettepaneku määrata silla nimeks Rahu sild, sest "rahu" nimetusega seotud ettepanekuid esitati nimekonkursi käigus kõige rohkem.
Mart Hiob tegi ettepaneku määrata silla nimeks Fortuuna sild.
Risto Lehiste tegi ettepaneku määrata silla nimeks Kesklinna sild.
Malle Pärn ja Nikolai Põdramägi pooldasid Võidu silla nime.
Piret Tarto ei toetanud Võidu silla nime ja Rahu silla nime osas oli erapooletu.
Hääletus:
1.1. Silla nimeks määrata Rahu sild: 8 poolthäält (Kristo Seli, Krõõt Kiviste, Auli Solo, Piret Uluots, Tamara Hristoforova, Ragnar Kekkonen, Indrek Hirv, Karl Aaron Adson kirjalikult).
1.2. Silla nimeks määrata Võidu sild: 3 poolthäält (Malle Pärn, Nikolai Põdramägi, Mart Kivastik kirjalikult).
Komisjon otsustas toetada linnavalitsuse ettepanekut määrata Tartu linna Kesklinna ja Ülejõe linnaosa ühendavale sillale nimeks Rahu sild.
2. Tartu linna 2022. a I lisaeelarve
Kuulati abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Priit Humala vastuseid neile.
Lisaeelarve fookuses on kütte- ja elektrihinna tõusuga seotud kulude katmine ühistranspordis ja tänavavalgustuses, aga ka veel lokaalsel gaasiküttel olevates linna hoonetes gaasiküttesüsteemide väljavahetamine, et vähendada nende ülalpidamiskulusid ja sõltuvust Vene gaasist. Väga oluline on praeguses sõjaolukorras suurendada linna IT-süsteemide küberturvalisust ning aidata Tartusse saabunud Ukraina sõjapõgenikke.
Lisaeelarvest kavandatakse 14 miljonit eurot (55%) põhitegevuse kuludeks ning 11,4 miljonit (45%) eurot investeeringuteks. Kavandatavad kulud kaetakse 17,4 miljoni euro ulatuses eelmisest aastast üle tulnud vahenditest ning 5,7 miljoni euro ulatuses saadud sihtotstarbelistest toetustest, sh põhitegevustoetused 4 miljonit eurot ja investeeringutoetused 1,7 miljonit eurot Puiestee tänava remondi ja tänavavalgustuse projektide rahastamiseks.
Põhitegevuse kuludest 5,8 miljonit eurot (41%) suunatakse hariduse valdkonda, 3,8 miljonit eurot (27%) majanduse ning 1 miljon eurot (8%) üldiste valitsussektori teenuste ning vaba aja ja kultuuri valdkonda. Põhitegevuse suuremateks kuludeks on elektri- ja küttehinna kallinemine, transpordi- ja korrashoiuteenused ning Ukraina sõjapõgenike vajadustega seotud väljaminekud. Elektri- ja küttehinna tõusu katteks on lisaeelarvesse planeeritud 1,8 miljonit eurot, sealhulgas tänavavalgustuse kallinemiseks 400 tuhat eurot.
Investeerimistegevuse kuludest suunatakse 3,8 miljonit eurot (33%) majanduse, 2,1 miljonit eurot (19%) kultuuri, 2 miljonit eurot (18%) elamu- ja kommunaalmajanduse ning 1,96 miljonit eurot (17%) hariduse valdkonna investeeringuteks. Investeeringute rahastusest 83% moodustavad linna omavahendid ning 17% välisabi. Suurimad lisaeelarve investeeringud on Annemõisa 1a jalgpallihalli rajamine, linna hoonete küttelahenduste väljavahetamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine Annelinnas, Ränilinnas, Veerikul ja Jaamamõisas ning Puiestee tänava rekonstrueerimine Narva maantee ja Roosi tänava vahelises lõigus.
Malle Pärn oli seisukohal, et rohkem võiks toetada laste huviharidust ja laste bussipiletite hindade tõstmine ei olnud mõistlik.
Komisjon võttis info teadmiseks.
3. Tartu Linnavolikogu 17. aprilli 2019. a määruse nr 59 "Kultuuri valdkonna toetused" muutmine
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tartu Linnavolikogu kehtestas 14.04.2019 määruse nr 59 "Kultuuri valdkonna toetused", mis jõustus 01.06.2019 ning mille kohaselt hakati toetusi andma 2020. a linnaeelarvest.
Määrust on varasemalt kahel korral muudetud. Tänaseks on selgunud veel mõned aspektid määrusest, mis vajavad täpsustamist või kohendamist. Muudatused puudutavad nii kultuuriprojektide toetusi, kultuuriprogrammide toetusi, investeeringutoetusi, arengutoetusi kui kolmeaastast tegevustoetust.
Komisjon otsustas eelnõud toetada.
4. Toetus huviharidusse ja huvitegevusse tagasi pöördumise soodustamiseks
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Koroonakriisi mõjutustel on Tartu linnas huvihariduses ja huvitegevuses osalejate arv mitteametlikel andmetel sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja vanusest langenud kuni 30%. Keskmiselt on vanusevahemikus 7-26 langenud harrastajate arv 10% ning toetusmeede on mõeldud just nende noorte huviharidusse ja huvitegevusse tagasi pöördumise soodustamiseks.
Toetusmeetme raames pakutakse kõigile linna koostööpartneritele huvihariduse ja huvitegevuse valdkonnas (nii eraõiguslikele juriidilistele isikutele kui ka munitsipaalhuvikoolidele) samadel põhimõtetel võimalust noori huvihariduse ja huvitegevuse juurde tagasi tuua. Toetatakse kuni 5% õpilaste või harrastajate tagasitulekut viimase kolme aasta tegevustoetuse saamise aluseks olnud maksimaalsest harrastajate arvust.
Linn toetab lapse huvihariduses või huvitegevuses osalemist 100 euroga ning kolm kuud ei küsi ühing täiendavat õppemaksu või osalustasu lapsevanemalt. Ühingud saavad taotlusi esitada terve suve jooksul, kuid tegevust tuleb alustada hiljemalt 30.09.2022. aastal.
Komisjon otsustas eelnõud toetada.
5. Tartu linnas kohanimede määramine ja tänava ruumikuju muutmine
Kuulati abilinnapea Gea Kangilaski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Gea Kangilaski vastuseid neile.
Maa-ameti aadressiandmete osakond on teinud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale ettepaneku korrastada kohanimekasutust ja katastriüksuste aadresse Tartu linna lääne- ja idapoolse ringtee (Ringtee tänava) piirkonnas ning määrata selle lõikudele ametlikult erinevad kohanimed. Ringtee tänav on otstarbekas jagada kaheks nimeobjektiks. Ringtee tänava ruumikuju, nimi ja selle järgi määratud aadressid jääksid edaspidi kasutusele vaid Võru tänava ja Turu tänava vahelises lõigus. Tartu läänepoolsele ümbersõidule lõigus Ilmatsalu tänav kuni Variku viadukt tehakse eelnõuga ettepanek määrata uueks kohanimeks Lääneringtee. Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitustöödega seoses rajatakse lisaks kaks uut tänavat, mis vajavad kohanime. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond teeb ettepaneku määrata teele, mis kulgeb Ränilinna linnaosas paralleelselt tulevase Lääneringteega Aardla tänava ja Raudtee tänava vahelises lõigus, nimeks Teemandi tänav. Teisele uuele tänavale, mis rajatakse paralleelselt Riia tänava (Tartu linnas) ja Riia maanteega (Kambja vallas) ning saab alguse Laseri tänavalt, määrata uueks kohanimeks Vektori tänav.
Mart Hiob esitas ettepaneku nimetada üks tänavatest Oti tänavaks (seal asunud endise Oti talu nime järgi) ning teine Sahkapuu tänavaks (seal asunud endise Sahkapuu talu nime järgi).
Kristo Seli selgitas, et arengu-ja palneerimiskomisjoni koosolekul, kus viibis ka Mart Hiob, seda ettepanekut käsitleti ja jõuti lahenduseni, et Oti tänava nimetus antakse ühele selles piirkonnas rajatavale uuele tänavale.
Komisjon otsustas toetada linnavalitsuse seisukohta ja määrata Ringtee tänava endisele lõigule alates Ilmatsalu tänavast kuni Variku viaduktini Tartu linna territooriumi ulatuses uueks kohanimeks Lääneringtee ning Ränilinna linnaosas asuvatele teedele kohanimedeks vastavalt Teemandi ja Vektori.
6. Kohapeal algatatud küsimused
Krõõt Kiviste tegi ettepaneku käsitleda kultuurikomisjoni koosolekul Tartu uue brändi loomise teemat.
Komisjon otsustas panna Tartu uue brändi loomise teema võimalusel järgmise koosoleku päevakorda.
| Kristo Seli | |
| Koosoleku juhataja |
Marys Piller Protokollija |