| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
02. mai 2022. a. nr LV-IP-0075 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2022. a I lisaeelarve" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Külli Lusti ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. esitada linnavolikogule määruse "Tartu linna 2022. a I lisaeelarve" eelnõu.
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Priit Humal. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõigete 1 ja 3 ning Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 11 lõike 1 alusel.
§ 1. Tartu linna 2022. aasta lisaeelarve kogumaht on 25 356 088 eurot, lisaeelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-5.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2022. a I lisaeelarve" eelnõu esitamine " juurde
- Tartu linna 2022. aasta lisaeelarve koostamise vajaduse on põhjustanud alljärgnevad asjaolud:
1. Selgunud on 2022. a riigieelarvest Tartu linnale eraldatud summad. Esialgses eelarves oli riigieelarveline toetus kavandatud indikatiivselt. Lisaeelarvega muudetakse linna sissetulekute ja saadavate eraldiste arvelt tehtavate väljaminekute mahtu.
2. Eelarveaasta jooksul on laekunud sihtotstarbelisi toetusi, mida esialgses eelarves pole kavandatud. Lisaeelarvega suurendatakse nimetatud toetuste võrra nii linna sissetulekuid kui ka toetuse andja määratud otstarbel toetuse arvelt tehtavaid väljaminekuid.
3. Selgunud on 2021. aasta kasutamata jäänud vahendid, mis võetakse käesoleval aastal kasutusse.
4. 2021. aasta lõpust on märkimisväärselt tõusnud hinnad. Linna eelarvet mõjutavad enim energia- ja ehitushindade kallinemine, mistõttu tuleb lisaeelarvega antud valdkondadesse täiendavaid vahendeid suunata.
5. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa sõjategevust Ukrainas, mille tõttu on riigist pagenud miljoneid inimesi, kellest kümneid tuhandeid ka Eestisse jõudnud. Siia jõudnud Ukraina sõjapõgenike abistamiseks kavandatakse I lisaeelarvesse täiendavaid vahendeid.
6. Selgunud on vajadus suunata täiendavaid vahendeid investeeringutesse, sealhulgas hoonete küttesüsteemide vahetamine vähendamaks sõltuvust Vene gaasist.
7. Selgunud on muud lisavajadused, mis toovad kaasa täiendavaid väljaminekuid.
8. Selgunud on vajadus teha eelarves väljaminekute majandusliku sisu lõikes ümberpaigutusi.
Lisaeelarve kogumaht on 25 356 088 eurot. Lisaeelarve jaotub kolme eelarveosa, põhitegevus, investeerimistegevus ja finantseerimistegevus, vahel.
 | 2022 esialgne eelarve | 2022 lisaeelarve | Täpsustatud eelarve |
| Põhitegevuse tulud | 181 302 597 | 5 056 561 | 186 359 158 |
| Põhitegevuse kulud | 167 858 089 | 14 005 320 | 181 863 409 |
| Põhitegevuse tulem | 13 444 508 | -8 948 759 | 4 495 749 |
| Investeerimistegevuse tulud | 8 475 414 | 1 704 416 | 10 179 830 |
| Investeerimistegevuse kulud | 34 189 893 | 11 302 948 | 45 492 841 |
| Investeerimistegevuse tulem | -25 714 479 | -9 598 532 | -35 313 011 |
| Eelarve tulem | -12 269 971 | -18 547 291 | -30 817 262 |
| Finantseerimistegevuse tulud | 15 982 500 | 1 161 500 | 17 144 000 |
| Finantseerimistegevuse kulud | 10 710 373 | 47 820 | 10 758 193 |
| Likviidsete varade muutus | -6 997 844 | -17 433 611 | -24 431 455 |
| Eelarve kogumaht | 212 758 355 | 25 356 088 | 238 114 443 |
- Tulud
Lisaeelarvega suurenevad eelarve tulud 6,8 miljonit eurot, millest 5,1 miljonit eurot (75%) on põhitegevuse tulud ning 1,7 miljonit eurot (25%) investeerimistegevuse tulud.
Linna 2022. a lisaeelarvesse on kavandatud 900 tuhat eurot tulusid ühistranspordi ja parkimistasude määrade tõusust, sealhulgas 300 tuhat eurot parkimistuludest ning 600 tuhat eurot ühistranspordi tuludest. Uued määrad on vastu võetud vastavalt Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022 määrustele nr 15 ja 16.
4 miljonit eurot põhitegevuse tuludest moodustavad riigieelarvelised eraldised tegevuskuludeks, millest 620 tuhat eurot moodustavad tasandus- ja toetusfondi vahendid, 2,1 miljonit eurot muud tegevustoetused ning 1,3 miljonit eurot tegevuskuludeks saadav sihtfinantseerimine.
Lisaeelarve investeerimistegevuse tulud on 1,7 miljonit eurot, millest 757 tuhat eurot Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus linna tänavavalgustuse renoveerimistöödeks, 290 tuhat eurot Riigi Tugiteenuste Keskuse toetus Nõlvaku 10 hoone rajamiseks ning 244 tuhat eurot Kredexi toetus Tüve 2 ja Tüve 4 sotsiaalmajade ehitamiseks.
Kulud
Lisaeelarvega suunatakse põhitegevuse kuludesse 14 miljonit eurot (55,2%), investeerimistegevusse 11,3 miljonit eurot (44,6%) ja finantseerimistegevusse 47 tuhat eurot (0,2%).
Põhitegevuse kuludest 5,8 miljonit eurot (41%) suunatakse hariduse valdkonna tegevusteks, 3,8 miljonit eurot (27%) majanduse ning 1 miljon eurot (8%) üldiste valitsussektori teenuste ning vaba aja ja kultuuri valdkonda. Põhitegevuse suurimateks kuludeks on elektri- ja küttehinna kallinemine, transpordi- ja korrashoiuteenused ning Ukraina sõjapõgenike vajadustega seotud väljaminekud. Elektri- ja küttehinna tõusu katteks on lisaeelarvesse planeeritud 1,8 miljonit eurot, sealhulgas tänavavalgustuse kallinemiseks 400 tuhat eurot. Transpordikuludeks suunatakse täiendavalt 2,8 miljonit eurot, millest 2,63 miljonit eurot on planeeritud bussiliikluse kallinemiseks ning 286 tuhat eurot uute liinide - nõudeliin Vorbuse-Kardla ja liini nr. 1 pikendamine Ränilinna - jaoks. Korrashoiualasteks tegevusteks on lisaeelarvega kavandatud vahendeid 923 tuhat, sealhulgas 445 tuhat eurot asfaltkatendite remondiks ning 435 tuhat eurot lumerohkest talvest tingitud lisandunud lumevedudeks. Haridusosakond on eelarvesse kavandanud 360 tuhat eurot Ukrainast saabunud laste vastuvõtmiseks Tartu haridusasutustes ning nende sujuvamaks kohanemiseks täiendava personali palkamiseks.
Lisaeelarvega suunatakse põhitegevuskuludest 10% ehk 1,5 miljonit eurot antavateks toetuseks, sealhulgas 1,1 miljonit sotsiaalabialasteks toetusteks, 232 tuhat haridusalasteks toetusteks erahoidudele, -lasteaedadele ja noorteühingutele, 86 tuhat eurot kultuuri- ja spordiühingutele, 103 tuhat eurot üldmajanduslikeks toetusteks.
Investeerimistegevuse kuludest 3,8 miljonit eurot (33%) suunatakse majanduse, 2,1 miljonit eurot (19%) kultuuri, 2 miljonit eurot (18%) elamu- ja kommunaalmajanduse ning 1,96 miljonit eurot (17%) hariduse valdkonna investeeringuteks. Investeeringute rahastusest 83% moodustavad linna omavahendid ning 17% välisabi. Suurimad lisaeelarve investeeringud on Annemõisa 1a jalgpallihalli rajamine 1,4 miljonit eurot, linna hoonete küttelahenduste väljavahetamine 1,1 miljonit eurot, tänavavalgustuse rekonstrueerimine Annelinnas, Ränilinnas, Veerikul ja Jaamamõisas 1,1 miljonit eurot ning Puiestee tänava rekonstrueerimine lõigus Narva mnt - Roosi 890 tuhat eurot. Lisaeelarvega vähendatakse Ülikooli tänava investeeringut 350 tuhat eurot, kavandades rekonstrueerimise asemel tänava ülekatte parandus, ning jäetakse ära Põllu 1a ventilatsioonitööd 200 tuhat eurot.
Finantseerimistegevuseks kavandatakse lisaeelarvega 1,1 miljonit eurot.
Täpsemad selgitused on esitatud lisaeelarve seletuskirjas ning arvulised näitajad on toodud lisades 1-5 (Lisa 1 - Koondeelarve, Lisa 2 - Tulud, Lisa 3 - Põhitegevuse kulud, Lisa 4 - Investeerimistegevuse kulud, Lisa 5 - Finantseerimistegevus).