Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule määruse "Noorsootöö valdkonna toetused" eelnõu esitamine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Istungi protokolli kantav otsus
Teema: Tartu Linnavolikogule määruse "Noorsootöö valdkonna toetused" eelnõu esitamine
Reg. number: LV-IP-0073
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 27.04.2022
Koostaja: Anneli Apuhtin
Ettekandja: Marleen Viidul
EELNÕU




1. ÜLDINE ÜLEVAADE

Tartu Linnavolikogu võttis 25. juunil 2015. a vastu määruse nr 77 "Noorsootöö valdkonna toetused", millega sätestati noorsootöö valdkonnale toetuste taotlemise ja toetuste andmise põhimõtted ning tingimused. Selle aja jooksul on määrust täiendatud ja muudetud neljal korral. Viimane muutmine toimus 2020. a detsembris. Toetussüsteemi muutmise eesmärk on ajakohastada toetuste meetmeid, taotlemise tingimusi, toetusmäärasid, taotluste hindamist ja muid toetuse andmise põhimõtteid. Teiseks eesmärgiks on ühtlustada kultuuriosakonna erinevate toetusmeetmete põhimõtteid ja menetluspraktikaid. Seoses sellega on ettepanek kehtiv määrus kehtetuks tunnistada ja kehtestada uus noorsootöö valdkonna toetuste määruse terviktekst.

Uue määruse olulisem muudatus on noorsootöö projektide jagunemine suur- ja väikeprojektideks. Projektitaotlusi hindab edaspidigi valdkonda tundev hindamiskomisjon. Mõlema projektitoetuse puhul võetakse taotlusi vastu üks kord aastas. See muudatus tagab taotlejatele senisest võrdsemad taotlemistingimused.

Määruse väljatöötamise algatas kultuuriosakond, kaasates sellesse valdkonda tundvaid ja valdkonnas tegutsevaid spetsialiste. Eelnevalt küsiti tagasisidet valdkonnalt hetkeolukorrast ning vajalike muudatuste teemal ja plaan on neile seda tutvustada veel eraldi kohtumisena.

Vaatamata muudatustele jääb määruse ülesehitus toetusliikide osas sarnaseks. Eelnevalt oli jaotatud noorsootöö valdkonna toetused kaheks liigiks: projektide ja programmide toetusteks. 2022. a eelarves kulus noorsootöö valdkonna projektide ja programmide toetuseks 78 000 eurot. Aastaks 2023 planeeritakse samas suurusjärgus toetusi välja maksta. Seega otsest mõju valdkonna eelarvele ei ole.

2. NOORSOOTÖÖ PROJEKTI TOETUS

Varasemas määruses olid toetused jagatud noorsootöö projekti ja programmi toetuseks. Uues määruses eristatakse sarnaselt kultuuri- ja spordiprojektidele selgemalt noorsootöö suur- ja väikeprojektid. Noorsootöö projekti all mõeldakse projekte, mis on suunatud noorte ettevõtlikkuse, loovuse, omaalgatuse ja ühistegevuse edendamiseks koostöös Tartu noortega või Tartu noortele suunatult korraldatud sündmust või sündmuste sarja või pikema perioodi jooksul toimuva tegevuskava kohast tegevust korravale juriidilisele isikule.

Uue määruse alusel saab edaspidi noorsootöö projekti toetuse taotlusi esitada üks kord aastas. Taotlusvooru avanemisest antakse taotlejatele eelnevalt kaks kuud ette teada. Seoses sellega kaob ära eelmises määruses välja toodud aastaringne projektitoetuste jagamine, mis oli mõeldud alla 500 euro projektidele ja taotlust ei oldud esitatud eelmise aasta 1. septembriks. Vastava toetuse osas tuli taotlus esitada hiljemalt kaks kuud enne projekti algust.

Projektide puhul on määratud toetuse taotlemise määr, milleks on 500 kuni 3000 eurot väikeprojektide puhul ning 3001 kuni 10 000 eurot suurprojektide puhul. Varasemalt on projektide ülemmäär määruses välja toomata ning tegutseti lähtudes taotletuste arvust ning taotletud summadest. Kui varasemalt lähtuti abikõlbulike kulude määratlemisel üldistest põhimõtetest, siis nüüd on välja toodud konkreetsed alapunktid. Linna toetuse kasutamisel noorsootöö väike- ja suurprojektide puhul loetakse abikõlbulikeks kuludeks kõiki kulusid, mis on projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud otsekulud, sealhulgas kuni 50% projekti elluviijate töötasude maksmiseks ja kuni 30% projekti elluviimisega kaasnevate asjade ostmiseks või muudeks investeeringuteks.


Suurprojektide puhul tuleb edaspidi välja tuua kõik projekti elluviijad ning väikeprojekti puhul ainult projekti elluviimise eest vastutava isiku nimi.

Taotlusi hakkab hindama kultuuriosakonna juhataja poolt kinnitatud hindamiskomisjon. Iga taotlust hindab vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Hindamiskomisjon kinnitab eelnevalt hindamisjuhendi ja hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu. Maksimaalne punktide summa on 100 punkti. Osakonna juhatajal on õigus kinnitada iga taotlusvooru eel toetuse prioriteete, mille eest on võimalik saada hindamisel lisaks 20 punkti.

Projektitoetuse suuruse kohta teeb hindamiskomisjon linnavalitsusele ettepaneku. Toetuse suuruse määramisel võrdleb hindamiskomisjon kõiki samaks tähtajaks esitatud noorsootöö väikeprojektide ja noorsootöö suurprojektide toetuse taotlusi, arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, võimalusel võrreldakse varasemat sama juriidilise isiku sarnasele projektile antud toetuse suurust (sh võrreldakse sündmuse toimumise kohta, osalejate arvu, sündmuse pikkust jms) ning eelarveliste vahendite olemasolu.

Toetust võib saada taotletud mahus või vähendatud mahus. Toetuse vähendamisel rohkem kui 20% jääb taotlejal õigus vähendada projekti tegevusi samas proportsioonis.
3. HINDAMINE

Hindamise aluseks uues määruses võetakse täiendatud taotluste kriteeriumid, mis on järgnevad:
1) noorsootöö projekti vajalikkuse põhjendus Tartu noorsootöös;
2) eesmärkide, tegevuste ja ajakava kooskõla, sealhulgas projektis osalejate prognoosi realistlikkus ja nendeni jõudmiseks planeeritud teavitustegevuste ja -kanalite asjakohasus;
3) noorte eakohase kaasatuse kirjeldus projekti elluviimisse;
4) taotleja pädevus projekti elluviimisel;
5) eelarve põhjendatus.

Noorsootöö väikeprojektide ja suurprojektide toetuse taotlusi hinnatakse eraldi ja neid hakkab hindamisjuhendi alusel hindama valdkonna ekspertidest moodustatud komisjon. Sama süsteemi on kultuuriosakond kultuuri valdkonna toetuste taotluste hindamiseks rakendanud edukalt juba 2019. aastast. Senine kogemus on tõestanud, et valdkonna ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni kasutamine muudab noorsootöö valdkonna toetuste jagamise sisulisemaks ja läbipaistvamaks.