EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
07. aprill 2022. a. nr LVK-M-0019 |
| Huvihariduse toetused |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, erakooliseaduse § 22 lõike 4, noorsootöö seaduse § 8 punkti 2 ja spordiseaduse § 3 punktide 2, 21 ja 3 alusel ning arvestades noorsootöö seaduse § 151 kohaselt antava toetuse kasutamise reegleid.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib Tartu linnas 7-19aastasele ja 60aastasele ja vanemale isikule huviharidust ja huvitegevust pakkuva juriidilise isiku toetuse taotlemist ja talle toetuse andmist ning toetuse kasutamist:
1) toetamaks laste ja noorte ning eakate osalemist huvihariduses või huvitegevuses ning
2) andmaks huviharidust ja huvitegevust pakkuvatele juriidilistele isikutele võimalusi arenguks.
(2) Käesolevas määruses kasutatakse huvihariduse ja huvitegevuse kohta ühtset mõistet huviharidus.
(3) Käesolevas määruses kasutatakse muid mõisteid järgmises tähenduses:
1) valdkond on juriidilise isiku laiem tegevusala, see on sport või muu huviharidus;
2) tegevusvaldkond on juriidilise isiku täpsem tegevusala, see on spordis konkreetne spordiala, muus huvihariduses (a) instrumentaalmuusika, (b) koorilaul, (c) muu vokaalmuusika, (d) rahvatants, (e) tants, (f) etenduskunstid, (g) keel ja kirjandus, (h) kujutav kunst ja käsitöö, (i) loodus- ja täppisteadused, (j) tehnoloogia ja (k) muu üldkultuur;
3) huviring, treeningrühm või õpperühm on juriidilise isiku ühes tegevusvaldkonnas sama tegevuskava või õppekava kohaselt ühes ja samas kohas ning samal ajal huviharidust omandav isikute grupp, keda juhendab käesoleva määruse nõuetele vastav juhendaja või treener;
4) harrastaja on huvihariduses osalev sportlane, laulja, pillimängija, tantsija, õppur või muu regulaarne osaleja sõltumata vanusest ja rahvastikuregistrisse kantud elukohast.
5) tegevus on ajavahemik (huvitegevuse tund, treeningtund, õppetund), millal huviringi, õpperühma või treeningrühma harrastajad osalevad juhendaja või treeneri juhendamisel huvihariduses.
§ 2. Huvihariduse toetused
Huvihariduse toetused on huvihariduse tegevustoetus, huvihariduse arengutoetus ja huvihariduse preemia.
§ 3. Toetuse taotlemisele ja toetuse kasutamise kontrollimisele rakenduvad õigusaktid
Käesoleva määruse kohasele toetuse taotlemisele ja toetuse andmise menetlemisele ning toetuse kasutamise üle järelevalve teostamisele kohaldatakse Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Huvihariduse tegevustoetust saab taotleda juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust 7-19aastasele või 60aastasele ja vanemale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistris on Tartu linn.
(2) Huvihariduse tegevustoetust saab 60aastase ja vanema isiku kohta taotleda kõigil spordialadel ning muu huvihariduse valdkonnas instrumentaalmuusika, koorilaulu, rahvatantsu, etenduskunstide, kujutava kunsti ja käsitöö ning muu üldkultuuri pakkumiseks.
(3) Huvihariduse arengutoetust saab taotleda juriidiline isik, kes on kolmel eelneval aastal saanud huvihariduse tegevustoetust.
(4) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust, sõltumata selles osalejate vanusest, muu huvihariduse valdkonnas.
(5) Huvihariduse toetust ei saa taotleda:
1) valitsusasutus;
2) valitsusasutuse hallatav riigiasutus;
3) muu avalik õiguslik juriidiline isik või tema struktuuriüksus;
4) sihtasutus, mille üks asutaja on riik või kohalik omavalitsus;
5) muu juriidiline isik, kellelt Tartu linn ostab olulises mahus sotsiaalvaldkonna või muu valdkonna teenust.
(6) Kui huviharidust pakub sihtasutus, mille üks asutaja on Tartu linn, esitab sihtasutus taotluse ning muud vajalikud andmed toetuse suuruse välja selgitamiseks käesolevas määruses sätestatud korras, kuid talle antakse toetust Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra alusel, arvestades muid talle antud ülesandeid.
§ 5. Huvihariduse toetuse kasutamise aeg
(1) Huvihariduse tegevustoetus antakse toetuse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks taotlemise ajal algava õppeaasta tegevuskavas või õppekavas nimetatud tegevuste elluviimiseks harrastaja õppekoha maksumuse kulude katmiseks, huvihariduse arengutoetus antakse toetuse taotlemise aastaks, huvihariduse preemia antakse kasutamise aja piiranguteta.
(2) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
2. peatükk
Huvihariduse toetused
1. jagu
Huvihariduse tegevustoetus
§ 6. Huvihariduse tegevustoetuse määrad
(1) Huvihariduse tegevustoetuse määr sõltub taotleja tegevusvaldkonnast ning võib erinevates tegevusvaldkondades olla erinev sõltuvalt käesolevas määruses sätestatud toetuse määradest ning taotleja poolt nõuete täitmise tasemest.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäär 7-19aastase isiku kohta on 110 eurot.
(3) Huvihariduse tegevustoetuse määr tervikuna erivajadustega harrastajatest koosneva huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastaja kohta on 250 eurot.
(4) Huvihariduse tegevustoetuse määr 60aastase ja vanema isiku kohta on 50 eurot.
§ 7. Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära saamise eeldused 7-19aastastele
(1) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära saamiseks peab juriidiline isik:
1) pakkuma regulaarset huviharidust 7-19aastastele harrastajatele 9 kuul kalendriaastas vähemalt 90 minutit nädalas või 360 minutit kuus (tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas ja 180 minutit kuus, kui 50% või rohkem huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased);
2) omama vastavas tegevusvaldkonnas vähemalt ühe-õppeaastast käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat tegevuskava;
3) omama spordi valdkonnas vähemalt 4. kutsetaseme treenerit põhijuhendajana ja vajadusel abijuhendajana vähemalt 3. kutsetaseme treenerit iga treeningrühma kohta;
4) omama spordi valdkonnas spordialal, millel puudub spordialaspetsiifiline kutsestandard, vähemalt 18-aastast juhendajat, (a) kellel on kehakultuurialane kõrgharidus või (b) läbitud spordi üldainete kursus vähemalt 30 tunni ulatuses ja esmaabi baaskoolitus 16 tunni ulatuses iga treeningrühma kohta;
5) omama muu huvihariduse valdkonnas vähemalt ühte käesoleva määruse paragrahvi 11 lõike 1 kohase kvalifikatsiooniga juhendajat iga huviringi või õpperühma kohta.
(2) Muu huvihariduse valdkonnas toetuse saamiseks peab huviringis harrastajatena osalema minimaalselt 16 lauljat kooris, 12 tantsijat rahvatantsurühmas või 5 muud harrastajat huviringi või õpperühma kohta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegevusvaldkonna eripärast lähtuva individuaalse tegevuse või õppega.
(3) Spordi valdkonnas toetuse saamiseks peab võistkonnaaladel treeningrühmas olema vähemalt sama palju sportlasi, kui on minimaalne vastava spordiala võistlusreeglitele vastav võistkonna liikmete arv.
(4) Spordi valdkonnas tuleb treeningrühmade moodustamisel ning treenerite arvu kavandamisel treeningrühma kohta arvestada kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord" sätestatud nõuetega treeningrühmale ja laste ja noorte arvule treeningrühmas.
(5) Erivajadustega harrastajatest koosneva huviringi, treeningrühma või õpperühma suurusele piiranguid ei ole.
§ 8. Huvihariduse tegevustoetuse täiendav toetusmäär 7-19aastasele
(1) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäärale liidetakse täiendav toetusmäär 7-19aastase harrastaja kohta vastavalt määruse lisas olevale tabelile, kui taotleja täidab käesolevas määruses ja tabelis sätestatud tingimused.
(2) Täiendava toetusmäära saamise alused on:
1) regulaarsete tegevuste minimaalsest suurem maht (20 eurot);
2) vähemalt kolme-õppeaastase või kuue-õppeaastase käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava õppekava olemasolu (vastavalt 20 eurot või 40 eurot);
3) juhendaja või treeneri kvalifikatsiooni täiendavate nõuete täitmine (vastavalt 20 eurot või 40 eurot) ning
4) valdkondlikud saavutused, sealhulgas valdkondlik meisterlikkus või panustamine valdkonna arengusse (vastavalt 20 eurot või 40 eurot).
(3) Juhendaja või treeneri kõrgema kvalifikatsiooni ning valdkondlike saavutuste eest 40eurose toetusmäära saamiseks peavad olema täidetud ka 20eurose toetusmäära nõuded.
§ 9. Huvihariduse tegevustoetuse saamise eeldused 60aastastele ja vanematele
Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks 60aastasele ja vanemale peab juriidiline isik:
1) pakkuma regulaarset huviharidust 60aastastele ja vanematele harrastajatele 9 kuul kalendriaastas vähemalt 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus;
2) omama vastavas tegevusvaldkonnas vähemalt ühe-õppeaastast käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat tegevuskava;
3) omama ühte vähemalt viieaastase kogemusega juhendajat iga huviringi või treeningrühma kohta.
§ 10. Nõuded tegevuskavale ja õppekavale
(1) Tegevuskava peab sisaldama järgmist:
1) huviringi, treeningrühma või õpperühma nimi;
2) tegevuskava õppeaasta;
3) tegevuse sihtrühma kirjeldus;
4) tegevuse kestus ja maht nädalas või kuus ning aastas;
5) tegevuse aastased eesmärgid;
6) tegevuse korralduse ja sisu kirjeldus;
7) vajadusel muu asjakohane informatsioon tegevuskava kohta.
(2) Õppekava peab sisaldama järgmist:
1) õppekava nimi;
2) õppekava pikkus õppeaastates;
3) õppekava sihtrühma kirjeldus;
4) õppekava ülesehituse kirjeldus õppeaastate või õppetasemete kaupa;
5) õppekava eesmärgid õppeaastate või õppetasemete kaupa;
6) õppekava õpiväljundid;
7) õppekava läbimisel väljastatav dokument (kui väljastatakse);
8) vajadusel muu asjakohane informatsioon õppekava kohta.
§ 11. Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks nõutav juhendaja kvalifikatsioon muu huvihariduse valdkonnas
(1) Käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punkti 5 mõttes on kvalifitseeritud juhendaja isik, kes:
1) omab tegevusvaldkonnale vastavat kutset kutseseaduse tähenduses;
2) omab tegevusvaldkonnale vastavat tegevusvaldkonna katusorganisatsiooni poolt välja antavat pädevustunnistust;
3) omab tegevusvaldkonnale vastavat erialast kutse- või kõrgharidust või
4) on läbinud erialaseid koolitusi vähemalt 156 tunni (6 EAP) ulatuses.
(2) Kui 60aastaseid ja vanemaid isikuid juhendab isik, kes omab spordi valdkonnas käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punktide 3 või 4 kohast kvalifikatsiooni või vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, ei pea tema kohta esitama viieaastase kogemuse ülevaadet.
§ 12. Huvihariduse tegevustoetuse taotlus ja taotlusega koos esitatavad dokumendid
(1) Huvihariduse tegevustoetuse taotluse esitamiseks tuleb valida taotluse valdkonnaks sport või muu huviharidus.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse iga tegevusvaldkonna kohta eraldi ning peab sisaldama järgmisi andmeid kõigi tegevusvaldkonna huviringide, treeningrühmade või õpperühmade kohta:
1) vanuserühm (7-19aastased, 60aastased ja vanemad või mõlemad vanuserühmad);
2) juhendaja ja olemasolul abijuhendaja nimi, isikukood ja juhendaja kvalifikatsioon (vajadusel tuleb lisada juhendaja kvalifikatsiooni tõendav dokument või eakate puhul juhendaja viieaastase kogemuse kirjeldus);
3) huviringi, treeningrühma või õpperühma eeldatav harrastajate arv (harrastajate üldarv, sealhulgas need, kelle eest toetust ei anta);
4) huviringi, treeningrühma või õpperühma tegevuskava või õppekava ning õppekava puhul täpsustus, millisel õppetasemel huviring, treeningrühm või õpperühm tegutseb;
5) võimalusel tegevuse (treeningu, huviringi, õppetöö) toimumise koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaaja täpsusega (kui kõik huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastajad ei osale huvihariduses koos (individuaalõpe või individuaaltreening), tuleb esitada vastav selgitus);
6) muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel juhendaja kõrgema kvalifikatsiooni eest informatsioon tegevusvaldkonna iga juhendaja eelmisel õppeaastal (a) läbitud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (b) tema juhendamisel läbi viidud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (c) kutsetaseme uuendamise kohta või (d) panustamise kohta valdkondliku katusorganisatsiooni töösse ning andmed tegevusvaldkonna juhendajaga sõlmitud lepingu kohta;
7) muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel valdkondlike saavutuste eest andmed tegevusvaldkonnas eelmise õppeaasta jooksul (a) aktiivse kohalikul või riiklikul tasemel sündmustel osalemise kohta või (b) kohalikul tasemel avalikkusele suunatud sündmuse korraldamise kohta või (aa) aktiivse kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasemel sündmustel osalemise või nende korraldamise kohta ja (bb) riiklikul või rahvusvahelisel konkursil või võistlusel silmapaistva tulemuse saavutamise kohta.
(3) Täiendava toetusmäära saamiseks ei pea taotlusel täiendavaid andmeid esitama, kui täiendava toetusmäära saamiseks vajalikud andmed on kätte saadavad kutseregistrist, Eesti Spordiregistrist või spordialaliidult.
(4) Taotlemisel peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik lastekaitseseaduse paragrahvis 20 sätestatud lapsega töötava isikuna kehtivatest töötamise piirangutest ning ta on kontrollinud, et tema taotluses nimetatud lapsega töötaval isikul ei esine lastekaitseseaduse paragrahvis 20 nimetatud piiranguid lapsega töötamiseks.
(5) Kui taotlejal ei ole kolme- või kuue-õppeaastase õppekava puhul igal õppetasemel huviringi, treeningrühma või õpperühma, tuleb esitada põhjendus, miks igal õppetasemel huviharidust ei anta, ning esitada nägemus, millal hakatakse huviharidust pakkuma igal õppetasemel.
§ 13. Huvihariduse tegevustoetuse taotlemise aeg
(1) Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks.
(2) Harrastajate nimekirjad huviringi, treeningrühma ja õpperühma kaupa ning treeningu, huviringi ja õppetöö toimumise täpne koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaajaga esitatakse Tartu linnaportaali hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.
(3) Spordialadel, kus tegeletakse mitme erineva spordialaga (triatlon, laskesuusatamine, kahevõistlus jms) ei saa sama harrastajat näidata ühe juriidilise isiku kahe erineva spordiala treeningrühma liikmena.
(4) Alaealise seaduslik esindaja või täisealine huvihariduses osaleja peab kinnitama enda lapse või iseenda huvihariduses osalemise Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. novembriks. Spordi valdkonnas saab harrastaja kohta ühe juriidilise isiku ühes tegevusvaldkonnas anda ainult ühe kinnituse.
(5) Juhendaja kvalifikatsiooni tõendav dokument esitatakse Tartu linnaportaali hiljemalt kalendriaasta 1. novembriks.
§ 14. Huvihariduse täiendava toetusmäära taotluse hindamine
(1) Huvihariduse täiendava toetusmäära taotluste läbi vaatamiseks ja hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni.
(2) Hindamiskomisjon võrdleb taotlustes esitatud andmeid ning kaasab vajadusel tegevusvaldkonna spetsialiste arvamuse andmiseks.
(3) Hindamiskomisjon protokollib hindamise tulemused ning teeb ettepaneku linnavalitsusele täiendava toetusmäära andmise kohta.
§ 15. Huvihariduse tegevustoetuse andmine
(1) Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks isiku kohta peab laps olema 7aastane, noor mitte vanem kui 19aastane ja eakas 60aastane toetuse saamise aasta 1. jaanuaril ning tema elukoht Eesti rahvastikuregistris peab olema Tartu linn.
(2) Toetust antakse käesoleva määruse paragrahvi 13 lõike 4 kohaselt antud huvihariduses osalemise kinnituste järgi. Kokku saab 7-19aastase harrastaja kohta toetust kuni kolme huviringi, treeningrühma või õpperühma eest. 60aastase ja vanema harrastaja kohta saab toetust ühes huviringis või treeningul osalemise kohta.
(3) Huvihariduse tegevustoetust ei anta huviringi, treeningrühma või õpperühma eest, mida korraldatakse üldhariduskooli tellimusel üldhariduskooli õppekavavälise tegevuse raames.
(4) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsustab linnavalitsus.
(5) Huvihariduse toetuse võib linnavalitsus jätta andmata, kui huvihariduse pakkuja osas on eelneval kalendriaastal ilmnenud toetuse osalise või täies mahus tagasi nõudmise või toetuse andmise kehtetuks tunnistamise alused.
§ 16. Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsuse muutmine seoses huvihariduse pakkuja muutumisega
(1) Huvihariduse tegevustoetust saanud isiku tegevuse lõppemise, isikute ühinemise või isiku jagunemise või muu tegevuse ümberkorraldamisega kaasneval juhul on võimalus taotleda huvihariduse toetuse andmise otsuse muutmist üks kord aastas poole aasta toetuse osas.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsuse muutmiseks tuleb muutuses osalevatel juriidilistel isikutel esitada avaldus, kus näidatakse ära harrastajate arv ja nimekiri, kelle osas toetuse andmise otsuse muutmist taotletakse. Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsust ei muudeta reeglina üksikute harrastajate muutumise tõttu, vaid üksnes juhul, kui muutus puudutab tervet huviringi, treeningrühma või õpperühma või rohkemat kui 25% (kuid mitte vähem kui 10 harrastajat) toetuse andmise aluseks olnud isikutest.
(3) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsus muudetakse nende isikute osas, kelle seaduslikud esindajad või kes ise kinnitavad muutuses osalemist.
(4) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsuse muutmise otsustab linnavalitsus.
§ 17. Huvihariduse tegevustoetuse saaja kohustused
Huvihariduse tegevustoetuse saaja kohustub:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaalis teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;
2) tagama igale harrastajale, kelle kohta tegevustoetust antakse, võimaluse osaleda huvihariduses vähemalt taotluses näidatud mahus;
3) tagama tegevuskava või õppekava aja- ja asjakohasuse ning vastavuse käesoleva määruse nõuetele;
4) tegema kõik endast oleneva, et tagada tegevuskava või õppekava kohase huvihariduse pakkumise jätkusuutlikult kõigil tegevuskavas või õppekavas nimetatud tasemetel ning tagama selleks vajalike juhendajate või treenerite ning muude vahendite olemasolu;
5) tagama, et huviharidust viivad läbi taotluses nimetatud kvalifikatsiooniga isikud;
6) vabastama osaleja liikme-, osalus- või õppemaksust linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna tõendi alusel, mis kinnitab osaleja perekonna väheseid sissetulekuid;
7) kasutama huvihariduse tegevustoetust eelkõige juhendajate tasustamiseks, tegevuspaikade kasutamise kulude katteks ning muuks huvihariduse arendamiseks;
8) pidama toetusena saadud raha kohta eraldi arvestust ja kasutama kuludokumentidel vastavat märgistust;
9) nimetama Tartu linna enda toetajana;
10) kandma huvihariduse pakkumise kohta andmed Tartu linna veebilehe huvihariduse kaardirakendusse;
11) kandma Eesti spordiregistrisse tähtaegselt õigusaktidega nõutavad andmed;
12) andma esimesel võimalusel kultuuriosakonnale teada oma tegevuse taotluses nimetatud mahus vähenemisest, peatumisest või lõppemisest;
13) lubama teha järelevalvet huvihariduse pakkumise ja toetuse kasutamise üle;
14) esitama kultuuriosakonna nõudmisel toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud täiendavad dokumendid;
15) täitma muid käesolevas määruses nimetatud kohustusi.
§ 18. Huvihariduse tegevustoetuse aruanne
(1) Huvihariduse tegevustoetuse kasutamise kohta esitatakse aruanne hiljemalt toetuse saamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril Tartu linnaportaalis.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse kasutamise aruandes tuleb näidata:
1) iga tegevusvaldkonna huviringi, treeningrühma ja õpperühma möödunud õppeaasta eesmärkide täitmise ülevaade vastavalt tegevuskavale või õppekavale;
2) harrastaja osalustasu suurus kuus ja selgitused selle tasumise aegade ning soodustuste ja vabastuste kohta.
(3) Vajadusel on linnavalitsusel õigus nõuda aruande juurde täiendavate andmete esitamist.
2. jagu
Huvihariduse arengutoetus
§ 19. Huvihariduse arengutoetuse määr
Huvihariduse arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.
§ 20. Huvihariduse arengutoetuse saamise eeldused ja toetuse eesmärk
(1) Kultuuriosakonna juhataja otsusega võib huvihariduse arengutoetuse taotlemiseks seada prioriteedid, milleks huvihariduse arengutoetust antakse või millele vastamisel antakse taotlusele täiendavad punktid.
(2) Huvihariduse arengutoetuse taotlemise eeldus on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 25% ulatuses arendustegevuse kogumahust.
(3) Huvihariduse arengutoetus on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi.
§ 21. Huvihariduse arengutoetuse taotlemise aeg
Huvihariduse arengutoetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. märtsil. Huvihariduse arengutoetuse taotluse esitamiseks võib täiendavate vahendite olemasolul määrata täiendava tähtaja. Sel juhul võib toetuse kasutamisele määrata pikema tähtaja kui käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud.
§ 22. Huvihariduse arengutoetuse taotlus
(1) Huvihariduse arengutoetuse taotlus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) taotletav toetussumma;
2) planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate kirjeldus ning ülevaade tehtud eeltegevustest;
3) planeeritava arendustegevuse eesmärgid, olemasoleva algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjeldus ja mõõdikud tulemuse hindamiseks;
4) tegevusplaan arengu elluviimiseks koos ajakavaga;
5) arendustegevuse elluviijate nimed ja lühitutvustus (taotleja välised koolitajad, eksperdid vms);
6) arendustegevuse kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- või kaasfinantseeringut) ja nägemus riskide maandamise kohta;
7) vajadusel muud olulised andmed.
(2) Huvihariduse arengutoetuse taotlusele tuleb lisada kolm hinnapakkumust, välja arvatud juhul, kui kolme hinnapakkumuse saamine ei ole olnud võimalik. Hinnapakkumuste esitamata jätmise kohta tuleb esitada selgitus.
§ 23. Huvihariduse arengutoetuse kasutamine
(1) Huvihariduse arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning kuni 30% ulatuses toetuse kogusummast arengutegevuseks vajalike asjade ostmiseks.
(2) Arengutoetust ei saa kasutada:
1) töötasu maksmiseks, välja arvatud juhul, kui töötasu makstakse taotleja poolt tellitud teenuste osutamise eest teenuse osutaja töötajale;
2) käibemaksu tasumiseks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei ole ise käibemaksukohuslane.
§ 24. Huvihariduse arengutoetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Huvihariduse arengutoetuse taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate ning arenguvajaduse kaardistamiseks tehtud eeltegevuste kirjelduse selgus;
2) arendustegevuse eesmärkide, algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjelduse selgus ning valitud mõõdikute vastavus eesmärkidele;
3) tegevusplaani ja ajakava realistlikkus ning arendustegevuse elluviijate võimekus;
4) arendustegevuse kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Iga kriteeriumi eest antav maksimaalne punktide arv on 30.
(3) Kui huvihariduse arengutoetuse taotlemiseks on seatud prioriteedid, antakse prioriteedile vastavale taotlusele lisaks 10 punkti.
(4) Huvihariduse arengutoetuse taotluste hindamisel eelistatakse neid taotlejaid, kes varem ei ole huvitegevuse arengutoetust saanud. Reeglina ei anta toetust taotlejale mitmel kalendriaastal järjest.
§ 25. Huvihariduse arengutoetuse taotluste hindamine
(1) Toetuse taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni ning kinnitab hindamiskriteeriumite eest antavate punktide arvud ja hindamisjuhendi.
(2) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid iseseisvalt, arvestades hindamisjuhendit. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumitele antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga.
(3) Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks, arvestades käesolevas määruses sätestatud piirangute ja eelarve võimalustega.
(4) Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku taotluse toetamiseks taotletust väiksemas mahus.
§ 26. Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustused
Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustub:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul huvihariduse arengutoetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaalis teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;
2) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus või taotletust kuni 20% väiksemas mahus;
3) kasutama toetust taotluses nimetatud arendustegevuste seotud kulude katmiseks, arvestades käesolevas määruses nimetatud piiranguid;
4) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
5) informeerima viivitamata kultuuriosakonda asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine vms), mis tingivad arendustegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
6) esitama käesolevas määruses nimetatud aruande tähtajaks;
7) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle. § 27. Huvihariduse arengutoetuse aruanne
Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustub esitama Tartu linnaportaalis hiljemalt arendustegevuste elluviimise kuule järgneva teise kuu lõpuks aruande, milles esitatakse järgmine teave:
1) ülevaade elluviidud tegevustest ja nende mõju analüüs;
2) ülevaade tegevuste tulemustest, tulemuste vastavuse kirjeldus seatud eesmärgile mõõdikute kohaselt;
3) ülevaade eelarve täitmisest.
3. jagu
Huvihariduse preemia
§ 28. Huvihariduse preemia saamise tingimused
(1) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust, sõltumata selles osalejate vanusest, muu huvihariduse valdkondades.
(2) Huvihariduse preemia on toetus juriidilisele isikule eelneva õppeaasta (september kuni august) kõrgetasemeliste saavutuste eest.
(3) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik taotleda ühe tegevusvaldkonna huviringide või õpperühmade eest ühiselt.
§ 29. Huvihariduse preemia taotlemise aeg
Huvihariduse preemia taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.
§ 30. Huvihariduse preemia taotlus
(1) Huvihariduse preemia taotluse esitamiseks tuleb valida taotluse valdkond muu huviharidus.
(2) Huvihariduse preemia taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja tegevusvaldkond;
2) huviringide või õpperühmade nimed, kelle eest preemiat taotletakse;
3) ülevaade valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või võistlustel auhinnaliste kohtade või tunnustuse pälvimise kohta;
4) ülevaade osalemise kohta valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või muudel võistlustel.
§ 31. Huvihariduse preemia astmed, määrad ja kriteeriumid
(1) Huvihariduse preemiat antakse kahes astmes järgmiste kriteeriumite alusel:
1) esimene aste - tegevusvaldkondlikul rahvusvahelisel kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse pälvimine;
2) teine aste - tegevusvaldkondlikul riiklikul kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse pälvimine või muu kaalukas tegevusvaldkonda panustamine.
(2) Huvihariduse preemia määrad kinnitab linnavalitsus. Esimese astme preemia on kahekordne teise astme preemia.
§ 32. Huvihariduse preemia taotluste hindamine
(1) Preemia taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad erinevate tegevusvaldkondade esindajad ning kes teeb linnavalitsusele ettepaneku preemia määramise kohta.
(2) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja teeb vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud kriteeriumitele ettepaneku preemia astme andmise või andmata jätmise kohta.
(3) Linnavalitsusele esitatav ettepanek huvihariduse preemia astmete kohta kujuneb komisjoniliikmete tehtud ettepanekute ja komisjoniliikmete omavahelise arutelu tulemusena.
3. peatükk
Rakendussätted
§ 33. Määruse rakendamine
(1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määruse nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" või Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021. a määruse nr 145 "Huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetus 2022. aastaks" kohaselt saadud toetuse kohta esitatakse aruanne 2023. a käesoleva määruse paragrahvis 18 sätestatud korras.
(2) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määruse nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" ja Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021. a määruse nr 145 "Huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetus 2022. aastaks" kohaselt saadud toetus loetakse käesoleva määruse paragrahv 4 lõike 3 kohaseks huvihariduse tegevustoetuseks.
§ 34. Määruste kehtetuks tunnistamine
1. juulil 2022. a tunnistatakse kehtetuks:
1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord";
2) Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määrus nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord";
3) Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määrus nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord".
§ 35. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2022. a
1. ÜLDINE ÜLEVAADE
1.1. Uue toetussüsteemi eesmärk
Huvihariduse ja huvitegevuse jaoks on välja töötatud kolm toetusmeedet: huvihariduse tegevustoetus, huvihariduse arengutoetus ja huvihariduse preemia.
Uue huvihariduse toetuse määruse kõige olulisem muudatus seisneb selles, et tegevuses osaleja/harrastaja, lapsevanema ning toetust saava ühingu vaates on edaspidi tegemist ühetaolise avaliku teenusega. Huvitegevusele ja -haridusele kehtestatakse selged kvaliteedikriteeriumid ning toetuspõhimõtted on valdkondadeülesed. Uus süsteem on seeläbi arusaadavam, õiglasem ning toetab võrdsetel alustel erinevate valdkondade arengut.
Määrus seob ühtsesse süsteemi huvitegevuse ja huvihariduse toetamise põhimõtted, kuna laste ja noorte arengu vaates on mõlemad väga olulised. Huvitegevuse eesmärk on pakkuda võimalusi erinevate teemade ja valdkondadega tutvumiseks või nende harrastamiseks. Huvihariduse eesmärk on osalejate kavakindel arendamine. Õppekava läbinu omandab kindlad teadmised ja oskused ning saavutab oma valdkonnas/erialal uue taseme.
Huvihariduse uus toetussüsteem lähtub järgmistest eesmärkidest:
- aktiivsed ja terved tartlased;
- mitmekesine ja kvaliteetne huviharidus ja -tegevus;
- arenevad valdkonna organisatsioonid;
- harrastajate ja ühingute võrdne kohtlemine.
Uus süsteem ei lähtu rangelt huvitegevuse ja huvihariduse mõistelisest jaotamisest, vaid keskendub kvaliteedinäitajatele. Nendeks on tegevuse kestus, tegevus- või õppekavapõhisus, juhendajate kvalifikatsioon ning valdkondlikud saavutused.
1.2. Seni kehtinud toetussüsteem
Seni kehtinud toetussüsteem tagas huvitegevuse ja -hariduse valdkonnas mitmekesise pakkumise, kuid toetusi reguleeris kolm eraldi õigusakti. Valdkonniti erinesid nii toetamise põhimõtted kui ka toetussummad, mis ei soodustanud erinevate valdkondade võrdset arengut. Näiteks ulatus toetus ühe harrastaja kohta 50 eurost kuni 250 euroni (täpsemalt allolevas tabelis). Spordi valdkonnas võeti toetussumma määramisel arvesse ka juhendajate kvalifikatsiooni taset ning valdkondlikke saavutusi.
Toetussumma harrastaja kohta
|
|
50 € |
- rahvakultuuri valdkonnas harrastaja vanuses 60+
|
100 € |
- rahvakultuuri valdkonnas harrastaja vanuses 7-26
- noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26
|
150 € |
- rahvakultuuri valdkonnas harrastaja vanuses 7-26, kelle ühing sai III astme saavutustoetuse
- noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26, kes vajab tõhustatud või erituge
- noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26, kes elab alaliselt asenduskodus
- noorte huvitegevuse ühingus harrastaja vanuses 7-26, kui ühingus tegeletakse robootika, programmeerimise, inseneeria, modellismi, analoogfotograafia, looduse ja täppisteaduste valdkonnaga
|
175 € |
- erahuvikoolis harrastaja vanuses 7-19
|
Spordi valdkonnas maksimaalne määr 250 €, mis koosneb:
|
baasmäär 100 € |
|
lisamäär 50 € |
- vähemalt 50% klubi treeneritest (spordialade lõikes eraldi) omab 5. või kõrgema astme treeneri kutsekvalifikatsiooni
|
lisamäär 25 € |
- vähemalt 1 klubi treener (spordialade lõikes eraldi) omab 6. või kõrgema astme treeneri kutsekvalifikatsiooni
|
lisamäär 25 € |
- klubi tegeleb oma spordiala(de)l kõikide järelekasvu vanuseklassidega
|
lisamäär 50 € |
- klubi tulemused on alaliidu klubidevahelises arvestuses esimeses kolmandikus
|
lisamäär 25 € |
- klubi tulemused on alaliidu klubide vahelises arvestuses teises kolmandikus
|
Kuna seni kehtinud toetussüsteem on täitnud huvihariduse ja -tegevuse hõivatuse ja valdkonna mitmekesisuse eesmärgid (allolev joonis), siis on õige aeg pöörata senisest suuremat tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile.
1.3. Uue toetussüsteemiga kaasnevad olulisemad muudatused
Kuna uus toetussüsteem on valdkondadeülene ning selle eesmärk on lähtuda huvihariduse ja -tegevuse toetamisel samadest kriteeriumitest, siis kaasnevad uue süsteemiga mõned olulisemad muudatused.
Vanus. Uue toetussüsteemi kohaselt saavad ühingud toetust 7-19aastaste ning 60aastaste ja vanemate Tartu linna kodanike eest. Toetatava vanuse määramisel lähtuti sellest, et toetatakse nende noorte huviharidust, kes eelduslikult ise veel tulu ei teeni. Need on üldhariduskoolides käivad lapsed ja noored ning kõrg- või kutsehariduse I astmes õppijad.
Toetusmäär. Edaspidi on kõigile ühingutele sama toetuse baasmäär ning samad täiendava toetusmäära saamise summad.
Toetuse saamise tingimused. Kõigile huviharidust ja -tegevust pakkuvatele ühingutele on ühesugused toetuse saamise tingimused (nii baas- kui ka täiendava toetusmäära puhul). Kuna riiklikul tasemel on valdkondade korrastatuse seis erinev, siis tuleb esialgu uues toetussüsteemis teha erisused spordi ja muu huvihariduse vahele. Spordi valdkonnas toimib juba mitu aastat treenerite tööjõutasude kompenseerimise süsteem, samuti peavad spordiseadusest tulenevalt olema kõik noortega tegelevad treenerid kutsekvalifikatsiooniga. Lisaks jagab iga alaliit spordiklubid vastavalt nende saavutustele pingeritta. Loodetavasti jõuavad ka teised valdkonnad riiklikul tasemel korrastatuseni, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada valdkonna kohta ühtset infot.
Eakate huvihariduse toetamine algab 60aastastest. Seni kehtinud süsteemi kohaselt toetati rahvakultuuri valdkonna harrastajaid alates 60. eluaastast. Uue süsteemiga laieneb eakate huvihariduse toetus ka spordi valdkonda.
Toetatavate harrastuste arv. Seni kehtinud süsteemi järgi toetatakse iga harrastaja iga valdkonna (sport, rahvakultuur, erahuvikool, noorte huvitegevuse ühing) esimese eelistusega harrastust. Uue süsteemi järgi toetatakse ühe harrastaja kuni kolmes huviringis, treeningrühmas või õpperühmas osalemist.
Toetuse arvestamise ja kasutamise aeg. Seni kehtinud süsteemi järgi käis kogu toetuse arvestamine kalendriaasta kaupa. Sealhulgas planeeritavad tegevused, mis ei olnud kooskõlas huvihariduse ja huvitegevuse hooajaga, mis on sarnane üldisele haridusaastale. Uue toetussüsteemi kohaselt käib tegevustoetuse aluseks olevate asjaolude (tegevus- või õppekava, juhendajate koolitusplaan jne) arvestamine õppeaasta (1. september kuni 31. august) kaupa. Toetuse kasutamise õigus on saajatel aga kuni kalendriaasta lõpuni. Toetus makstakse välja uue aasta eelarve vastuvõtmise ja eelmise toetuse saamise kohta aruande esitamise järgselt.
1.4. Uue toetussüsteemi mõju
Huvihariduse uus toetussüsteem:
- aitab ellu viia easõbraliku linna strateegia põhimõtteid, soodustades elukestvat liikumisharrastust;
- tagab huvihariduse ja -tegevuse valdkonna õiglase kohtlemise;
- tagab huvihariduse ja -tegevuse kvaliteedi ja selle kaudu ka parema avaliku teenuse.
Toetades 7-19aastaseid noori kuni kolme harrastusega ning 60+ vanuses eakaid ühe harrastusega spordis või rahvakultuuri tegevusvaldkonnas, on 2022. aastaga võrreldes prognoositav mõju 2023. aasta eelarvele kuni 100 000 eurot suurem. Arvestatud on, et spordi valdkonna keskmine pearaha ei lange võrreldes 2022. aastaga (2022. aastal oli keskmine pearaha spordi valdkonnas 242 eurot) ning muu huvihariduse keskmine pearaha tõuseb 205 euroni noore ühe harrastuse kohta. Seejuures on kalkulatsioonides arvestatud koostööpartnerite tagasisidet, et harrastajate arv on langenud vähemalt 10% võrra võrreldes eelneva aastaga.
1.5. Määruse koostamise protsess
Määruse väljatöötamisel on kultuuriosakond olnud tihedas suhtluses huvihariduse ja -tegevuse valdkonnaga. Toimunud on kümmekond erinevat infopäeva-seminari.
Koostööpartnerite tagasiside on määruse väljatöötamisel olnud suureks abiks ning toonud kaasa ka muudatusi. Näiteks toodi eraldi tegevusvaldkonnana välja tants, kuna sellel tegevusvaldkonnal on Tartus palju harrastajaid ning harrastatakse erinevaid tantsustiile. Samuti tehti tegevuse kestuse puhul erand huviringidele, kus 50% või rohkem harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased. Nende tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas.
1.6. Määruse struktuur ja olulisemad mõisted
Uus määrus jaguneb teemade kaupa üldsätted (1. ptk), huvihariduse tegevustoetus (2. ptk 1. jagu), huvihariduse arengutoetus (2. ptk 2. jagu), huvihariduse preemia (2. ptk 3. jagu) ning rakendussätted (3. ptk).
Selguse ja lihtsama loetavuse huvides ei kirjutata määruse tekstis iga kord välja termineid huviharidus ja huvitegevus. Selle asemel kasutatakse läbivalt ühtset mõistet huviharidus (§ 1 lg 2). See tähendab, et huvihariduse mõistega on määruse kontekstis hõlmatud nii huviharidus kui ka huvitegevus.
Lisaks defineeritakse sagedamini kasutatavad mõisted, mis omavad toetuse maksmise seisukohast olulist rolli (näiteks § 15 lg 2). Seetõttu on oluline, et nii normi loojad kui ka normi rakendajad (taotlejad, menetlejad) üheselt olulist rolli omavatest mõistetest aru saaksid.
Valdkond (§ 1 lg 3 p 1) on käesoleva määruse ja toetuste korra tähenduses juriidilise isiku ehk taotleja (huvihariduse pakkuja) laiem tegevusala. Valdkondade arv ja valik on piiritletult defineeritud. Valdkondadeks on sport ja muu huviharidus. Spordi alla kuuluvad sportlikud tegevused ning muu huvihariduse alla kõik teised tegevused (senised rahvakultuur, erahuvikoolid ja noorte huvitegevus).
Tegevusvaldkond (§ 1 lg 3 p 2) on täpsem tegevusala, milles huviharidust pakutakse. Tegevustoetuse määra arvestatakse tegevusvaldkonna põhiselt (§ 6 lg 1).
Spordi valdkonnas on tegevusvaldkonnaks konkreetne spordiala (jalgpall, korvpall, võrkpall jne). Spordialade loetelu on avatud ning uute spordialade tekkimisel ja nende Tartus pakkumise korral saab neid valikusse lisada.
Muu huvihariduse valdkonnas on tegevusvaldkonnad pandud kokku senise rahvakultuuri ning erahuvikoolide ja noorte huvitegevuse ühingute tegevusvaldkondade järgi. Tegevusvaldkondliku jaotuse loomisel võeti arvesse tegevusvaldkondades olevate huviringide arvu ja tegevusvaldkondade spetsiifikat. Tegevusvaldkonnad muu huvihariduse valdkonnas on:
- instrumentaalmuusika
- koorilaul
- muu vokaalmuusika
- rahvatants
- tants
- etenduskunstid
- keel ja kirjandus
- kujutav kunst ja käsitöö
- loodus- ja täppisteadused
- tehnoloogia
- muu üldkultuur
Muu üldkultuuri all mõeldakse huviringe, mis ei liigitu konkreetselt ühegi tegevusvaldkonna alla. Need on näiteks kokandus, soengukunst jms.
Huviring, treeningrühm või õpperühm(§ 1 lg 3 p 3) on ühe juriidilise isiku (huviharidust pakkuva ühingu) ühes tegevusvaldkonnas sama tegevus- või õppekava kohaselt ühes ja samas kohas ning samal ajal huviharidust omandav isikute grupp, keda juhendab käesoleva määruse nõuetele vastav juhendaja või treener. Huviring on näiteks koor, rahvatantsurühm, robootikaring, kokandusring, samuti korvpalli treeningrühm, võrkpalli treeningrühm või kergejõustiku treeningrühm. Ühel juriidilisel isikul võib ühes tegevusvaldkonnas olla mitu huviringi, treeningrühma või õpperühma. Tegevustoetuse määr on ühe tegevusvaldkonna huviringidel, treeningrühmadel või õpperühmadel sama (§ 6 lg 1).
Harrastaja(§ 1 lg 3 p 4) on inimene, kes võtab osa huviharidusest. Käesoleva määruse kontekstis loetakse harrastajateks ka neid, kelle eest huvihariduse pakkujale toetust ei maksta. Näiteks on see oluline § 7 lg 1 p 1 kontekstis.
Tegevus (§ 1 lg 3 p 5) on ajavahemik (huvitegevuse tund, treeningtund, õppetund), millal huviringi, õpperühma või treeningrühma harrastajad osalevad juhendaja või treeneri juhendamisel huvihariduses. Tegevuse määratlemine on oluline tegevuse aja nõude (§ 7 lg 1 p 1 ja § 9 p 1) täitmise hindamiseks. Tegevuseks ei loeta seda aega, millal harrastaja iseseisvalt harjutab või treenib.
2. HUVIHARIDUSE TEGEVUSTOETUS
2.1. Toetuse saamise tingimused 60aastastele ja vanematele
60aastaste ja vanemate harrastajate eest on huvihariduse tegevustoetuse määr 50 eurot (§ 6 lg 4). Selle saamiseks tuleb täita kolm tingimust.
1. tingimus - tegevuse maht (§ 9 p 1). Juriidiline isik (ühing) peab pakkuma regulaarset huviharidust 9 kuul kalendriaastas vähemalt 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus. Võimalus toetuse saamiseks on jäetud ka sellistele huviringidele või treeningrühmadele, kes tegutsevad küll regulaarselt, kuid mitte igal nädalal. Näiteks õppelaagrite formaadis, kus kogunetakse kaks korda kuus ning tegevus on korraga selle võrra pikem.
2. tingimus - tegevuskava (§ 9 p 2). Ühingul peab vastavas tegevusvaldkonnas olema toetust saava huviringi või treeningrühma kohta vähemalt üheaastane tegevuskava. Ühes tegevuskavas võib kajastada ühe tegevusvaldkonna mitme huviringi või treeningrühma andmed, kui need on sarnased (näiteks tegevuse sisu) ning võimalikud erisused on selgelt välja toodud. Tegevuskava peab sisaldama (§ 10 lg 1):
1) huviringi, treeningrühma või õpperühma nimi;
2) tegevuskava õppeaasta;
3) tegevuse sihtrühma kirjeldus;
4) tegevuse kestus ja maht nädalas või kuus ning aastas;
5) tegevuse aastased eesmärgid;
6) tegevuse korralduse ja sisu kirjeldus;
7) vajadusel muu asjakohane informatsioon tegevuskava kohta.
3. tingimus - juhendaja (§ 9 p 3). Ühingul peab vastavas tegevusvaldkonnas olema vähemalt viieaastase kogemusega juhendaja iga huviringi või treeningrühma kohta. Selle kohta tuleb esitada taotluses vastav ülevaade. Kui 60aastaseid ja vanemaid isikuid juhendab isik, kes omab spordi valdkonnas käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punktide 3 või 4 kohast kvalifikatsiooni (näiteks on juhendajal treeneri kutse või kehakultuurialane kõrgharidus) või vastab paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatule (näiteks omab vastavat kutsetunnistust või on erialase kõrgharidusega), ei pea tema kohta esitama viieaastase kogemuse ülevaadet (§ 11 lg 2).
2.2. Toetuse baasmäära saamise tingimused 7-19aastastele
Huvihariduse tegevustoetuse baasmäär 7-19aastase isiku kohta on 110 eurot (§ 6 lg 2). Selle saamiseks tuleb täita kolm tingimust.
1. tingimus - tegevuse maht (§ 7 lg 1 p 1). Juriidiline isik (ühing) peab pakkuma regulaarset huviharidust 9 kuul aastas vähemalt 90 minutit nädalas või 360 minutit kuus. Võimalus toetuse saamiseks on jäetud ka sellistele huviringidele, treeningrühmadele või õpperühmadele kes tegutsevad küll regulaarselt, kuid mitte igal nädalal. Näiteks õppelaagrite formaadis, kus kogunetakse näiteks kaks korda kuus ning tegevus on korraga selle võrra pikem.
Erandiks on huviringid, treeningrühmad või õpperühmad, kus 50% või rohkem harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased (vanuses 7-9 ehk põhikooli I aste). Nende tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus. 7-9aastaste osakaalu arvestamisel lähtutakse § 1 lg 3 p 3 sätestatud harrastaja definitsioonist ehk arvesse võetakse kõik huviringi, treeningrühma või õpperühma nimekirja kantud harrastajad.
2. tingimus - tegevuskava (§ 7 lg 1 p 2). Ühingul peab vastavas tegevusvaldkonnas olema toetust saava huviringi, treeningrühma või õpperühma kohta vähemalt ühe-õppeaastane tegevuskava. Ühes tegevuskavas võib kajastada ühe tegevusvaldkonna mitme huviringi, treeningrühma või õpperühma andmed, kui need on sarnased (näiteks tegevuse sisu) ning võimalikud erisused on selgelt välja toodud. Tegevuskava peab sisaldama:
1) huviringi, treeningrühma või õpperühma nimi;
2) tegevuskava õppeaasta;
3) tegevuse sihtrühma kirjeldus;
4) tegevuse kestus ja maht nädalas või kuus ning aastas;
5) tegevuse aastased eesmärgid;
6) tegevuse korralduse ja sisu kirjeldus;
7) vajadusel muu asjakohane informatsioon tegevuskava kohta.
3. tingimus - juhendaja
a. spordi valdkonnas (§ 7 lg 1 p 3). Ühingul peab olema vähemalt 4. kutsetaseme treener põhijuhendajana ja vajadusel abijuhendajana vähemalt 3. kutsetaseme treener iga treeningrühma kohta.
b. spordi valdkonnas spordialal, millel puudub spordiala spetsiifiline kutsestandard (§ 7 lg 1 p 4). Ühingul peab olema vähemalt 18-aastane juhendaja, (a) kellel on kehakultuurialane kõrgharidus või (b) läbitud spordi üldainete kursus vähemalt 30 tunni ulatuses ja esmaabi baaskoolitus 16 tunni ulatuses iga treeningrühma kohta.
c. muu huvihariduse valdkonnas (§ 7 lg 1 p 5). Ühingul peab olema vähemalt üks § 11 lg 1 kohase kvalifikatsiooniga juhendaja iga huviringi või õpperühma kohta. Muu huvihariduse valdkonnas on juhendaja kvalifitseeritud, kui tal on 1) tegevusvaldkonnale vastav kutse kutseseaduse tähenduses; 2) tegevusvaldkonnale vastav tegevusvaldkonna katusorganisatsiooni poolt välja antav pädevustunnistus (näiteks annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja rahvamuusikakollektiivi juhi pädevustunnistust); 3) tegevusvaldkonnale vastav erialane kutse- või kõrgharidus või 4) läbitud erialaseid koolitusi vähemalt 156 tunni (6 EAP) ulatuses.
Kuna on tegevusvaldkondi, kus pole võimalust kõrg- või kutseharidust omandada või kutset taotleda, siis on nendele tegevusvaldkondadele jäetud lisavõimalus enda kvalifikatsiooni tõendada ka 156 tunni mahus läbitud erialaste koolitustega. See võimaldab sõltuvalt tegevusvaldkonnast oma kvalifikatsiooni tõestada väga erinevatel viisidel ning tagab, et iga tegevusvaldkond sobiva viisi ka leiab.
Need on baasnõuded, mille puhul saab rääkida mõtestatud ja kvaliteetsest huviharidusest ja -tegevusest ning mida kohalik omavalitsus peab vajalikuks toetada.
Lisaks on valdkondlikku spetsiifikat arvestades kehtestatud huviringide, treeningrühmade või õpperühmade minimaalsed suurused. Muu huvihariduse valdkonnas toetuse saamiseks peab huviringis harrastajatena osalema minimaalselt 16 lauljat kooris, 12 tantsijat rahvatantsurühmas, 5 muud harrastajat huviringi või õpperühma kohta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegevusvaldkonna eripärast lähtuva individuaalse tegevuse või õppega (§ 7 lg 2). Sellised individuaalsed tegevused võivad olla näiteks pilliõpe või soololaul. Spordi valdkonnas toetuse saamiseks peab võistkonnaaladel treeningrühmas olema vähemalt sama palju sportlasi, kui on minimaalne vastava spordiala võistlusreeglitele vastav võistkonna liikmete arv (§ 7 lg 3). Erivajadusega harrastajatest koosneva huviringi, treeningrühma või õpperühma suurusele piiranguid ei ole (§ 7 lg 5).
2.3. Täiendava toetusmäära saamise tingimused 7-19aastastele
Kuna uue huvihariduse ja huvitegevuse toetussüsteemi eesmärk on innustada ühinguid arenema ning seeläbi pakkuma kvaliteetsemat huviharidust ja -tegevust, siis on võimalik saada vastavate tingimuste täitmisel täiendavat toetusmäära. Täiendavat toetusmäära saab kas 20 eurot või 40 eurot iga täiendava toetusmäära tingimusele kvalifitseerudes.
Täiendava toetusmäära saamiseks on neli tingimust (§ 8 lg 2). Nendeks on regulaarsete tegevuste minimaalsest suurem maht (tabelis 1. tingimus - tegevuse maht), vähemalt kolme- või kuue-õppeaastase õppekava olemasolu (tabelis 2. tingimus - tegevus- või õppekava), juhendaja või treeneri kvalifikatsiooni täiendavate nõuete täitmine (tabelis 3. tingimus - juhendajate kvalifikatsioon) ning valdkondlikud saavutused (tabelis 4. tingimus - valdkondlikud saavutused).
Huvihariduse tegevustoetuse baasmäärale liidetakse täiendav toetusmäär 7-19aastase harrastaja kohta vastavalt määruse lisas olevale tabelile, kui taotleja täidab määruses ja tabelis sätestatud tingimused (§ 8 lg 1).
Järgnevalt igast täiendava toetusmäära tingimusest eraldi.
1. tingimus - tegevuse maht. 20eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab tegevusvaldkonna kõikide huviringide, treeningrühmade või õpperühmade tegevus toimuma 9 kuul aastas vähemalt 120 minutit nädalas või 480 minutit kuus. Seni kehtinud süsteemi järgi oli 120 minutit nädalas toimuv tegevus spordi valdkonnas toetuse saamiseks miinimumnõue. Enamik rahvakultuuri valdkonna huviringe tegutseb samuti nädalas vähemalt 120 minutit. Täiendava toetusmäära juures vanuselist erisust ei arvestata.
2. tingimus - õppekava. 20eurose täiendava toetusemäära saamiseks peab ühingul olema tegevusvaldkonna kõikide huviringide, treeningrühmade või õpperühmade kohta vähemalt kolme-õppeaastane ja 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks vähemalt kuue-õppeaastane § 10 lg 2 kohane õppekava. Kui ühingul on õppekava, siis ei ole vaja iga huviringi, treeningrühma või õpperühma kohta esitada ühe-õppeaastast tegevuskava. Kuna õppekava iseloomust tulenevalt on selles kajastatud mitme huviringi, treeningrühma või õpperühma andmed, siis piisab õppekava üleslaadimisest ühe huviringi, treeningrühma või õpperühma juurde. Kuid oluline on iga huviringi, treeningrühma või õpperühma juures lisada täpsustus, missugusel õppekava tasemel vastav huviring, treeningrühm või õpperühm paikneb. Nõuetekohane õppekava peab sisaldama:
1) õppekava nimi;
2) õppekava pikkus õppeaastates;
3) õppekava sihtrühma kirjeldus;
4) õppekava ülesehituse kirjeldus õppeaastate või õppetasemete kaupa;
5) õppekava eesmärgid õppeaastate või õppetasemete kaupa;
6) õppekava õpiväljundid;
7) õppekava läbimisel väljastatav dokument (kui väljastatakse);
8) vajadusel muu asjakohane informatsioon õppekava kohta.
Kui taotlejal ei ole õppekava puhul igal õppetasemel huviringi, treeningrühma või õpperühma, tuleb esitada põhjendus, miks igal õppetasemel huviharidust ei anta, ning esitada nägemus, millal hakatakse huviharidust pakkuma igal õppetasemel (§ 12 lg 5). Uuele süsteemile üleminekuga on jäetud ühingutele võimalus alustada õppekavapõhist tegevust. Seetõttu on vähemalt esialgu aktsepteeritav ka tegevuse või õppe läbiviimine ainult osal õppeastmetest, kuid pikemas perspektiivis peaks olema ühingu igal õppetasemel ka harrastajaid.
3. tingimus - juhendajate kvalifikatsioon
a. muu huvihariduse valdkonnas
a) 20eurose täiendava toetusmäära saamiseks peavad ühingus tegevusvaldkonna kõik juhendajad olema § 11 lg 1 p-de 1-3 kohase kvalifikatsiooniga.
Paraku ei ole kõigis valdkondades veel välja töötatud kutsestandardeid. Seega ei saa me täiendava määra puhul kehtestada kutsekvalifikatsiooni nõuet nagu spordi valdkonnas. Aga valdkonnad on sinnapoole liikumas. Näiteks laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgatoetuse meede on hoogustanud rahvakultuuri valdkonnas kutsete taotlemist. Huvihariduse ja -tegevuse toetussüsteem kindlasti muutub ja areneb koos valdkonnaga. Saame süsteemi alati täiendada või olemasolevaid tingimusi täpsustada. Lisaks ei saa täiendavat toetusmäära, kui mõne juhendaja kvalifikatsioon on tõendatud 156 tunni koolitustega. Täiendava toetusmäära saamise eeldus on kõigi juhendajate puhul kutsetaseme, pädevustunnistuse, tegevusvaldkondliku kutse- või kõrghariduse olemasolu.
b) 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab ühingus tegevusvaldkonna iga juhendaja I) olema kas 1) läbinud eelmisel õppeaastal koolituse (kursus, õpituba vms) või 2) viinud eelmisel õppeaastal ise läbi koolituse (kursus, õpituba vms) või 3) uuendanud eelmisel õppeaastal oma kutsetaset või 4) panustanud eelmisel õppeaastal valdkondliku katusorganisatsiooni töösse ja II) vähemalt üks tegevusvaldkonna juhendaja peab saama ühingult töölepingu või muu lepingu (näiteks käsundus- või töövõtulepingu) alusel juhendamise eest tasu.
Igas valdkonnas on erinev koolitustegevuste võimalus. Toimuvad valdkondlikud suve- või talvelaagrid, täiendkoolitused jm sündmused. Arvesse lähevad sellised koolitused, mis on tegevusvaldkonnaga seotud või vajalikud kvaliteetse ja mõtestatud huvihariduse pakkumiseks (näiteks pedagoogika, psühholoogia, IKT vms alased koolitused). Valdkondliku katusorganisatsiooni töösse panustamiseks loetakse näiteks juhtorgani liikmeks olemist või muul moel aktiivselt katusorganisatsiooni töösse panustamist. Valdkondliku katusorganisatsiooni liikmeks olemine iseenesest ei ole panustamine selle töösse.
b. spordi valdkonnas
a) 20eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab spordialal vähemalt 50% klubi treeneritest olema 5. kutsetasemega.
b) 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab spordialal vähemalt ühe treeningrühma treener olema vähemalt 6. kutsetaseme treener, kelle töötasu maksmiseks saab ühing riiklikku treeneri tööjõukulu toetust.
Linna eesmärk on saada kinnitus selle kohta, et treeneriks märgitud juhendaja ka reaalselt konkreetse rühmaga treeninguid teeb. Selliselt toimides on võimalik seda kontrollida ka Eesti Spordiregistris (§ 12 lg 3). Töötasu maksmise tõendamine on selleks mõistlik viis, kuna suurem osa juhendajatest siiski saab oma töö eest töötasu.
4. tingimus - valdkondlikud saavutused
a. muu huvihariduse valdkonnas
a) 20eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab ühing vastavas tegevusvaldkonnas olema kahe eelmise õppeaasta jooksul olnud kas 1) aktiivne kohalikul või riiklikul tasemel sündmustel osaleja või 2) kohalikul tasemel avalikkusele suunatud sündmuse korraldaja.
b) 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab ühing vastavas tegevusvaldkonnas olema kahe eelmise õppeaasta jooksul olnud 1) aktiivne kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasemel sündmustel osaleja või nende korraldaja ja 2) saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel konkursil või võistlusel silmapaistva tulemuse.
Täiendav toetusmäär on võimalus saada täiendavat toetust valdkondlike saavutuste eest. Ehk need ühingud, mille harrastajad aktiivselt osalevad tegevusvaldkonna sündmustel või saavutavad seal silmapaistvaid tulemusi, saavad selle eest kõrgemat pearaha. See on tunnustus tublidele ühingutele ja harrastajatele ning motivatsiooniks kõigile teistele aktiivselt väljaspool oma ühingut toimuvatel sündmustel osalema või neid korraldama. Spordi valdkonnas jagavad spordialaliidud klubid pingeritta vastavalt tulemustele. Kuna teistel aladel nii ei tehta, siis ongi loodud eraldi valdkondlike saavutuste kriteeriumid täiendava toetusmäära jaoks. Kui tegevusvaldkonnas sündmusi, millel osaleda, ei korraldata, siis on võimalik initsiatiiv haarata ja ise sündmusi korraldada ning selle eest täiendavat toetusmäära taotleda.
Arvestus käib eelneva õppeaasta põhiselt. Taotlemine käib tegevustaotluse esitamisega koos. Täiendava toetusmäära jaoks on vastavad küsimused ja lahtrid. Täiendavat toetusmäära antakse tegevusvaldkonna järgi. See tähendab, et ühes tegevusvaldkonnas võib täiendav määr olla 40eurone, teises 20eurone ja kolmandas ei saagi ühing täiendavat toetusmäära.
Saavutusi hindab komisjon, kus on iga tegevusvaldkonna esindajad (näiteks katusorganisatsioonidest), kes kõige paremini oskavad erinevaid sündmusi ja tulemusi tõlgendada. Näiteks Eesti Kooriühing aitab hinnata koorimuusika saavutusi, Eesti Teadushuvihariduse Liit selle valdkonna saavutusi jne. Sellisel viisil hinnates on tagatud iga tegevusvaldkonna spetsiifikaga arvestamine. Seetõttu ei ole võimalik ette öelda, mitmel või missugustel sündmusel osalemine loetakse aktiivseks osalemiseks, sest mõnes tegevusvaldkonnas võib aktiivsus tähendada viiel sündmusel osalemist ja teises tegevusvaldkonnas kahel sündmusel osalemist. Samuti võib see erineda nii tegevusvaldkonniti kui ka aastati.
b. spordi valdkonnas
a) 20eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab taotleja (spordiklubi) olema spordiala liidu koostatavas pingereas noorte arvestuses teises kolmandikus.
b) 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks peab taotleja (spordiklubi) olema spordiala liidu koostatavas pingereas noorte arvestuses esimeses kolmandikus.
Spordialaliidud jagavad igal aastal oma liikmesklubidele noortespordi meisterlikkuse toetusi. Selleks on neil koostatud oma juhend, mille alusel nad koostavad spordiklubide meisterlikkuse pingerea. Linnavalitsus küsibki nendelt sama infot ning määrab selle alusel täiendava linnapoolse toetusmäära. Sarnaselt jagab lisatoetust oma klubidele ka Tallinn. Spordiklubi ei pea seda infot ise otsima ega esitama. Kultuuriosakond saab selle info alaliitudelt otse (§ 12 lg 3).
Kuna spordialaliidud arvestavadki oma pingerea tegemisel ühingu sportlaste vabariiklike ja rahvusvaheliste võistluste saavutusi, siis on KOV-l lihtne nende tulemuste järgi arvestada valdkondlikke saavutusi (nagu seni kehtiva süsteemi puhul). Kuna teistes valdkondades seda ei tehta, siis peame ise KOV tasandil kehtestama reeglid ning moodustama komisjoni, kes ühinguid hindab.
Ühe tingimuse eest täiendava toetusmäära saamine ei soodusta ega takista mõne teise tingimuse eest täiendava toetusmäära saamist. See tähendab, et juhendajate kvalifikatsiooni eest 40eurost täiendava toetusmäära saamiseks ei pea ühingul olema kuue-õppeaastast õppekava. Tegevustoetuse määr võib jääda vahemikku 110 eurot ja 250 eurot.
Täiendavat toetusmäära arvestatakse ühe tegevusvaldkonna kaupa. Kui ühing tegutseb mitmes tegevusvaldkonnas, siis võib tal erinevates tegevusvaldkondades olla erinev toetuse määr.
2.4. Huvihariduse tegevustoetuse taotlemine
Huvihariduse tegevustoetuse taotlus tuleb esitada Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks (§ 13 lg 1).
1. oktoobriks tuleb taotluse juurde esitada harrastajate nimekirjad huviringi, treeningrühma ja õpperühma kaupa ning treeningu, huviringi ja õppetöö toimumise täpne koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpu kellaajaga (§ 13 lg 2).
Alaealise seaduslik esindaja või täisealine huvihariduses osaleja peab kinnitama enda lapse või iseenda huvihariduses osalemise Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. novembriks (§ 13 lg 4) nagu ka seni kehtinud süsteemi puhul.
Kui üks harrastaja on mitme huviringi, treeningrühma või õpperühma nimekirjas, siis tuleb tema osalused järjestada eelistuste numbritega tähtsuse järjekorras. Toetust saab 7-19aastase harrastaja eest kokku kuni kolme huviringi, treeningrühma või õpperühma eest (§ 15 lg 2). 60aastase ja vanema harrastaja kohta saab toetust ühes huviringis või treeningul osalemise kohta.
Järgnevalt selgitatakse huvihariduse taotlusele esitatavaid nõudeid, mis on sätestatud määruse §-s 12.
(1) Huvihariduse tegevustoetuse taotluse esitamiseks tuleb valida taotluse valdkonnaks sport või muu huviharidus.
Uue toetussüsteemi kohaselt hakkavad kõik huviharidust pakkuvad ühingud tegevustoetust taotlema ühe vormi kaudu. Kuna valdkonniti on toetuse saamise tingimused veidi erinevad, siis tuleb esmalt valida valdkond (sport või muu huviharidus). Näiteks saab linnavalitsus enamiku täiendava toetusmäära saamise tingimuste kohta andmed Eesti Spordiregistrist, seega ei ole spordi valdkonna tegevustoetuse taotlusel lahtreid nende tingimuste kohta andmete sisestamiseks.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse iga tegevusvaldkonna kohta eraldi ning peab sisaldama järgmisi andmeid kõigi tegevusvaldkonna huviringide, treeningrühmade või õpperühmade kohta:
Uue toetussüsteemi kohaselt ühtlustatakse toetuse taotlemine ka tegevusvaldkonna ja huviringi, treeningrühma või õpperühma põhiselt. Ehk siis uue süsteemi kohaselt tuleb ühingul esitada ühe tegevusvaldkonna kõikide huviringide, treeningrühmade või õpperühmade andmed ühel taotlusel.
Seni kehtinud süsteemidest on see kõige sarnasem spordi valdkonna taotlustega, kus esitati taotlus spordialade kaupa. Rahvakultuuri valdkonnas esitati taotlused huviringide kaupa. Noorte huvitegevuse ühingud ja erahuvikoolid esitasid taotlused ühingu kaupa.
Juhul kui huviringide, treeningrühmade või õpperühmade arv sõltub osalejate suurusest, mis selgub kooliaasta alguses (septembri jooksul), tuleb täpne info esitada hiljemalt 1. oktoobriks koos harrastajate nimekirjadega (§ 13 lg 2). Sellisel juhul tuleb 1. septembriks esitada taotlus prognoositava infoga.
1) vanuserühm (7-19aastased, 60aastased ja vanemad või mõlemad vanuserühmad);
Taotlusel tuleb märkida vanuserühm, kelle eest huvihariduse tegevustoetust küsitakse. See on oluline, kuna 7-19aastaste eest saab taotleda ka täiendavat toetusmäära, 60aastaste ja vanemate eest seda taotleda ei saa. Kui samas tegevusvaldkonnas on nii noorte kui ka eakate huviringid, treeningrühmad või õpperühmad, siis tuleb valida, et esitatakse mõlema vanuserühma kohta. Sel juhul arvestatakse iga 7-19aastase harrastaja kohta vastavat toetusmäära (baasmäär koos täiendava toetusmääraga).
2) juhendaja ja olemasolul abijuhendaja nimi, isikukood ja juhendaja kvalifikatsioon (vajadusel tuleb lisada juhendaja kvalifikatsiooni tõendav dokument või eakate puhul juhendaja viieaastase kogemuse kirjeldus);
Taotluse alapeatükis “juhendajad” tuleb märkida kõik ühingu vastava tegevusvaldkonna huviringe, treeningrühma või õpperühmi juhendavad juhendajad. Iga juhendaja tuleb sisestada eraldi andmetabeli reale. Pärast isikukoodi sisestamist ja “kontrolli” nupu vajutamist kontrollib süsteem automaatselt isikukoodile Eesti Rahvastikuregistris vastava nime ja kutseregistrisse kantud kutsetaseme olemasolu.
Juhul kui isikul on kutseregistrisse kantud kutsetase, tuleb selle ette teha linnuke ning juhendaja kvalifikatsiooni info ilmub taotlusele. Sel juhul ei ole vaja esitada juhendaja kohta kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või eakate huviringi või treeningrühma puhul viieaastase kogemuse kirjeldust.
Kui aga isikul kutseregistrisse kantud kutsetunnistus puudub, siis tuleb lisada kvalifikatsiooni tõendav dokument või dokumendid. Näiteks kõrgharidust tõendav lõpudiplom või koolitustel osalemise tunnistused.
Kui tegemist on ainult eakate huviringi või treeningrühmaga, siis tuleb kutsekvalifikatsiooni või erialase kõrghariduse või koolitustel osalemise tunnistuste puudumisel esitada ülevaade, mis tõendab juhendaja vähemalt viieaastast kogemust valdkonnas.
Juhendajate kvalifikatsiooni tõendamiseks on võimalik esitada dokument kuni 1. novembrini (§ 13 lg 5). See on vajalik juhuks, kui näiteks kutsekomisjon koguneb alles sügisel. Sellisel juhul tuleks see ka taotluses ära märkida, et baasmäära või täiendava toetusmäära kriteeriumitele vastavuse hindamisel saaks sellega arvestada.
3) huviringi, treeningrühma või õpperühma eeldatav harrastajate arv (harrastajate üldarv, sealhulgas need, kelle eest toetust ei anta);
Huviringi, treeningrühma või õpperühma eeldatav harrastajate arv on vajalik eelarve protsessis toetussummade prognoosimiseks. Lisaks saab selle kaudu teha esmase kontrolli valdkondades, kus on kehtestatud harrastajate miinimumnõuded ühe huviringi, treeningrühma või õpperühma kohta (§ 7 lg-d 2 ja 3).
4) huviringi, treeningrühma või õpperühma tegevuskava või õppekava ning õppekava puhul täpsustus, millisel õppetasemel huviring, treeningrühm või õpperühm tegutseb;
Tegevuskava on ühe-õppeaastase tegevuse kirjeldus, õppekava on vähemalt kolme- või kuue-õppeaastase tegevuse kirjeldus. Baasmäära taotlemiseks on vaja esitada tegevuskava. Kui ühing soovib taotleda täiendavat toetusmäära, tuleb esitada kolme- või kuue-õppeaastane õppekava ning tegevuskava seejuures esitada ei tule. Sobivad ka EHIS-es registreeritud ja olemasolevad õppekavad. Oluline on, et nende sisu vastaks § 10 sätestatud nõuetele nõuetele.
Kui ühes tegevusvaldkonnas on mitu huviringi või õpperühma, siis võib õppekava laadida ainult ühe juurde. Oluline on iga huviringi või õpperühma juures täpsustada, missugusel õppekava tasemel see huviring või õpperühm paikneb.
Näiteks ujumisega tegeleval spordiklubil on kuus õpperühma. Taotleja on koostanud kümneaastase ujumise õppekava, mille ta laeb üles õpperühma A juurde ning täpsustab, millisel tasemel õpperühm A parajasti paikneb. Taotleja lisab taotlusele ka õpperühmad B, C, D, E ja F, kuid neile eraldi õppekava faili ei lisa. Selle asemel kirjutab taotleja iga õpperühma juurde, millisel tasemel ujumise õppekavast antud rühm hetkel paikneb.
Kui taotlejal ei ole õppekava puhul igal õppetasemel huviringi, treeningrühma või õpperühma, tuleb taotluse vastavas lahtris esitada põhjendus, miks igal õppetasemel huviharidust ei anta, ning esitada nägemus, millal hakatakse huviharidust pakkuma igal õppetasemel (§ 12 lg 5).
Kui ühingul on tegevusvaldkonnas lisaks huviring või treeningrühm, mis koosneb ainult eakatest harrastajatest, siis esitatakse eakate huviringi või treeningrühma juurde tegevuskava.
5) võimalusel tegevuse (treeningu, huviringi, õppetöö) toimumise koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaaja täpsusega (kui kõik huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastajad ei osale huvihariduses koos (individuaalõpe või individuaaltreening), tuleb esitada vastav selgitus);
Juhul kui ühing teab huviringide, treeningrühmade või õpperühmade arvu ning nende toimumise kohta ja aega, siis tuleb see info esitada taotluses 1. septembriks. Juhul kui huviringide, treeningrühmade või õpperühmade arv sõltub osalejate suurusest, mis selgub kooliaasta alguses (septembri jooksul), tuleb täpne info esitada hiljemalt 1. oktoobriks koos harrastajate nimekirjadega (§ 13 lg 2). Üldjuhul on nii suuremate õppekavaliselt tegutsevate ühingutega. Sellisel juhul tuleb 1. septembriks esitada taotlus prognoositava infoga. Näiteks tegeleb ühing jalgpalliga ning ühingus on algettevalmistus-, treening- ja meisterlikkuse rühmad. Kui 1. septembriks ei ole iga taseme rühmade arv teada, kuid on teada, et iga taseme rühm(ad) avatakse, kirjutatakse taotlusesse iga taseme rühma rida.
Tegevuse aeg koos nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaaja täpsusega on oluline arvestamaks tegevuse aega nädalas. Ehk kas tegevus toimub baastoetuse saamiseks vajaliku 90 minutit nädalas või tegevus toimub täiendava toetusmäära saamiseks vajaliku 120 minutit nädalas.
6) muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel juhendaja kõrgema kvalifikatsiooni eest informatsioon tegevusvaldkonna iga juhendaja eelmisel õppeaastal (a) läbitud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (b) tema juhendamisel läbi viidud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (c) kutsetaseme uuendamise kohta või (d) panustamise kohta valdkondliku katusorganisatsiooni töösse ning andmed tegevusvaldkonna juhendajaga sõlmitud lepingu kohta;
Nimetatud info on vajalik täiendava toetusmäära arvestamiseks. Ühingul on võimalus kirjutada vaba teksti väljale iga juhendaja eelmise õppeaasta koolitustegevused. Samuti on võimalus lisada täiendavaid dokumente, näiteks koolitustõend, uus kutsetunnistus või muud materjalid.
Lisaks tuleb muu huvihariduse valdkonna ühingutel lisada täiendava toetusmäära saamiseks vähemalt ühe juhendajaga sõlmitud leping.
7) muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel valdkondlike saavutuste eest andmed tegevusvaldkonnas eelmise õppeaasta jooksul (a) aktiivse kohalikul või riiklikul tasemel sündmustel osalemise kohta või (b) kohalikul tasemel avalikkusele suunatud sündmuse korraldamise kohta või (aa) aktiivse kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasemel sündmustel osalemise või nende korraldamise kohta ja (bb) riiklikul või rahvusvahelisel konkursil või võistlusel silmapaistva tulemuse saavutamise kohta.
Nimetatud info on vajalik täiendava toetusmäära arvestamiseks. Ühingul on võimalus kirjutada oma valdkondlikest saavutustest vaba teksti vormis ning lisada selle juurde ka faile (näiteks diplomite koopiaid vms).
2.5. Huvihariduse tegevustoetuse arvestamine
Ühingule määratav toetuse määr sõltub sellest, millised toetuse tingimused on ühing täitnud. Toetuse saamiseks tuleb täita vähemalt baastingimused. Täiendava toetuse saamiseks tuleb täita ka täiendava toetuse tingimused. Seejuures ei tule täiendava toetuse saamiseks täita samaaegselt kõiki tingimusi. Näiteks kui juhendajate kvalifikatsiooni tingimus on täidetud, siis arvestatakse selle eest täiendav toetus. Kui saavutuste ja tulemustega seotud tingimused on täitmata, siis nende eest täiendavat toetust ei määrata. Oluline on, et 40eurose täiendava toetusmäära saamiseks peavad olema täidetud ka 20eurose täiendava toetusmäära nõuded (§ 8 lg 3), juhul kui mõlema määra nõuded on vastava tingimuse juures olemas.
Lisaks tegevusvaldkonna spetsialistidele võib kaasata hindamiskomisjoni ka Tartu Linnavolikogu esindajad.
2.6. Aruandlus
Uue toetussüsteemi järgi esitatakse huvihariduse tegevustoetuse kasutamise kohta aruanne hiljemalt toetuse saamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril (§ 18 lg 1). Võrreldes seni kehtinud toetussüsteemiga küsitakse uue süsteemi järgi aruandes vähem, kuid sisukamat infot. Toetuse saajal tuleb aruandes näidata iga tegevusvaldkonna huviringi, treeningrühma ja õpperühma möödunud õppeaasta eesmärkide täitmise ülevaade vastavalt tegevuskavale või õppekavale (§ 18 lg 2 p 1). Lisaks tuleb kirjutada harrastaja osalustasu suurus kuus ja selgitused selle tasumise aegade ning soodustuste ja vabastuste kohta (§ 18 lg 2 p 2), mis on linnavalitsusele äärmiselt oluline info.
3. HUVIHARIDUSE ARENGUTOETUS
Uues toetussüsteemis on täiesti uue meetmena huvihariduse arengutoetus, mis on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi (§ 20 lg 3). Arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta (§ 19).
Huvihariduse arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning kuni 30% ulatuses toetuse kogusummast arengutegevuseks vajalike asjade ostmiseks (§ 23 lg 1).
Huvihariduse arengutoetus on paindlik meede, mis võimaldab toetada prioriteetseid arendustegevusi (§ 20 lg 1) või kogu huvihariduse valdkonda. Näiteks on võimalik seada prioriteediks valdkondade või organisatsioonide ülesed arendustegevused, digitaalsete võimekuste arendamine või laulu- ja tantsupeo aastal seada prioriteediks rahvarõivaste uuendamise.
4. HUVIHARIDUSE PREEMIA
Huvihariduse preemia on toetus juriidilisele isikule eelneva õppeaasta kõrgetasemeliste saavutuste eest (§ 28 lg 1). Olemuselt sarnaneb see seni kehtinud toetussüsteemis rahvakultuuri saavutustoetusega. Oluline erinevus on selles, et preemia saamiseks ei pea ühing saama huvihariduse tegevustoetust ehk oluline ei ole tegevuses osalejate vanus. Samuti laieneb nende tegevusvaldkondade hulk, kes saavad taotleda huvihariduse preemiat.
Huvihariduse preemia saamiseks tuleb 1. oktoobriks esitada Tartu linnaportaalis taotlus. Preemiat antakse välja kahes astmes. Esimese astme preemia saamiseks peab ühing olema pälvinud valdkondlikul rahvusvahelisel kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse (§ 31 lg 1 p 1). Teise astme preemia saamiseks peab ühing olema pälvinud valdkondlikul riiklikul kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse või olema muul moel kaalukalt panustanud oma tegevusvaldkonda (§ 31 lg 1 p 2).
Huvihariduse preemia taotlusi hindab ning teeb ettepaneku preemia määramiseks hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad erinevate tegevusvaldkondade esindajad (§ 32 lg 1). Seni kehtinud rahvakultuuri saavutustoetuse määramisel on see süsteem ennast igati õigustanud. Tegevusvaldkonna eksperdid (näiteks katusorganisatsioonide esindajad) oskavad iga taotluse juures hinnata, kas kirjeldatud tegevused või saavutused on kõrge tasemega ehk premeerimist väärt.
5. MÄÄRUSE RAKENDAMINE
Käesolev määruse eelnõu koondab enda alla huvihariduse ja huvitegevuse pakkumiseks Tartu linna poolt antavad toetused ning käesoleva määrusega tunnistatakse 1. juulil 2022. a kehtetuks senised huvihariduse ja huvitegevuse teotuste andmise järgmised määrused:
1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord";
2) Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määrus nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord";
3) Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määrus nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord".
Määrused tunnistatakse kehtetuks ajaliselt kolm kuud hiljem, kui hakkab kehtima käesolev määrus põhjusel, et 2022. a toetused saaksid välja makstud hetkel kehtivate määruste kohaselt.
