EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
05. aprill 2022. a. nr LVK-M-0015 |
| Tartu Filmifondi toetus |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib Sihtasutusele Tartu Loomemajanduskeskus kui Tartu Filmifondi toetuse rakendusüksusele toetuse andmise, Tartu Filmifondist toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise, toetuse kohta aruannete esitamise ja toetuse tagasinõudmise ning Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskuse poolt toetuse andmise kohta Tartu linnale aruannete esitamise tingimusi ja korda.
§ 2. Tartu Filmifond ja Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus kohustused
(1) Tartu Filmifondi suurus on kuni 150 000 eurot kalendriaastas. Tartu Filmifondi rakendusüksus on Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa on mõeldud toetusena välja andmiseks.
(3) Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus kohustub:
1) tutvustama Tartu Filmifondi ja sellest toetuse saamise võimalusi ja tingimusi Eestis ja väljaspool Eestit;
2) võtma käesolevas määruses sätestatud korras vastu toetuse taotlusi, neid menetlema, tegema toetuse andmise kohta käesolevas määruses sätestatud korras otsuseid, teostama toetuse kasutamise tingimuste täitmise üle järelevalvet, sealhulgas nõudma toetuse kasutamise kohta aruandeid ning vajadusel nõudma toetuse saajalt tagasi, lahendama vaideid ja tegema kõiki toiminguid, mis on vajalikud riigiabi andmiseks ja registrisse kandmiseks;
3) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat;
4) andma Tartu linnale ülevaate Tartu Filmifondi tegevustest ja välja makstud toetustest igal aastal koos sihtasutuse majandusaasta aruandega;
5) koguma Tartu Filmifondi eesmärgi saavutamise hindamiseks vajalikke andmeid ning esitama igal aastal koos sihtasutuse majandusaasta aruandega Tartu linnale ülevaate toetuse andmise eesmärgi täitmise kohta.
(4) Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus esitab Tartu Filmifondi vahendite saamiseks taotluse Tartu Linnavolikogu kehtestatud korras.
§ 3. Tartu Filmifondist toetuse andmise eesmärk
Tartu Filmifondi loomise ning sellest toetuse andmise eesmärk on edendada Tartu linna ja Tartu maakonna (regioon)ettevõtjate arengut, toetades professionaalsete audiovisuaalsete teoste (teos) tootmist.
§ 4. Riigiabi
(1) Käesolevas määruses nimetatud toetus on käsitletav:
1) vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (VTA määrus), artikli 3 mõistes või
2) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (üldine grupierandi määrus), III peatüki 11. jao tähenduses (üldise grupierandi määruse artikkel 54 abi audiovisuaalsele teosele).
(2) Toetuse andmisel kohaldatakse vastavalt konkurentsiseaduse paragrahvis 33 või paragrahvis 342 ja paragrahvi 492 lõikes 3 sätestatut.
(3) Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(5) Toetust ei anta kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abina taotlejale:
1) kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta;
2) kes on raskustes üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.
2. peatükk
Tartu Filmifondi toetus
1. jagu
Nõuded teosele, kulude abikõlblikkus, toetuse määr
§ 5. Nõuded teosele
(1) Tartu Filmifondist saab toetust taotleda järgmistele teostele:
1) täispika mängufilmi, dokumentaalfilmi (kaasa arvatud dokumentaalse telesarja) või animafilmi tootmiseks;
2) lühimängufilmi, -dokumentaalfilmi või -animafilmi tootmiseks;
3) vähemalt neljaosalise kvaliteettelesarja tootmiseks.
(2) Toetust saab taotleda erandina teosele, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise otsustab Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja poolt moodustatud komisjon.
(4) Toetust ei saa taotleda reklaamfilmile, mis on suunatud konkreetse teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
(5) Toetust ei anta teosele, mis on ilmselgelt pornograafilise sisuga, õhutab diskrimineerimist, viha ja rassismi, kujutab mõttetut vägivalda või sisaldab inimväärikust alandavat propagandat.
§ 6. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on teose tootmiseks ja järeltoomiseks vajalik ja põhjendatud kulu järgmiselt:
1) asjade ostmine ning teenuste ja ehitustööde tellimine juriidiliselt isikult, millel on regioonis majandus- või kutsetegevuse koht ja reaalselt regioonis töötav personal, kellele makstakse töötasu või võlaõigusliku lepingu järgset tasu;
2) füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on regioonis, makstav töötasu või võlaõigusliku lepingu järgne tasu;
3) regioonis asuva võttepaiga kasutamise tasu, sõltumata võttepaiga omanikust;
4) taotleja poolt produtsendi töö eest makstav või arvestatav tasu, sõltumata produtsendi rahvastikuregistrisse kantud elukohast.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on tõendatud raamatupidamise algdokumentidega, tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud toetuse saaja raamatupidamises.
(3) Abikõlblik kulu on:
1) produtsendi tasu kuni 7% antava toetuse kogusummast;
2) stsenaariumi autori tasu või käsikirja kasutamise õiguste tasu;
3) filmigrupi (sealhulgas režissööri, operaatori, kunstniku, grimeerija, monteerija, näitleja, statisti, kaskadööri jt) tasu;
4) võttepaikade kasutamise kulu (sealhulgas lokatsioonide otsimisega kaasnev kulu);
5) tehniliste teenuste ja lavastuse kulu (sealhulgas tehnika, seadmed ja materjalid, ruumide kasutustasu, lavakujundus, kaamera-, valgus-, foto- ja heliteenused, rekvisiidid, kostüümid jms);
6) transpordikulu;
7) eel- ja järeltootmise kulu (sealhulgas digiteerimine, subtitreerimine, eriefektid jms);
8) muu teose tootmisega otseselt seotud kulu (sealhulgas casting, tõlkimine, majutus- ja toitlustusteenus, turvateenus jms).
(4) Mitteabikõlblik kulu on:
1) panga teenustasu ja intress;
2) alla 10eurone kulu käibemaksuta;
3) sularahas tasutud kulu;
4) kulu, mille kohta ei ole kirjalikku kuludokumenti;
5) mitterahaline kulu;
6) kinnisasja või registrisse kantava sõiduki ostmise või liisimise kulu;
7) kontoritehnika ja -sisustuse ostmise ning muu teose tootmisega mitteseotud põhivara ja inventari ostmise kulu;
8) kohtumenetluses või muus vaidluste lahendamise menetluses tekkinud kulu (sealhulgas vastaspoole või kolmanda isiku menetluskulu);
9) rahatrahv või muu rahaline karistus (sealhulgas leppetrahv);
10) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagastatav;
11) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teisest meetmest (riigieelarvest, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest või kindlustushüvitisena);
12) muu toetuse andja hinnangul mitteabikõlblik kulu, mis ei ole otseselt seotud teose toomisega.
§ 7. Toetuse määr
(1) Toetuse maksimaalne määr on kuni 20% toetuse taotleja poolt regioonis teose tootmiseks tehtud abikõlblikest kuludest.
(2) Toetuse maksimaalne määr on kuni 30% toetuse taotleja poolt regioonis teose tootmiseks tehtud abikõlblikest kogukuludest, kui teos kajastab regiooniga seotud isikut või paika või toimuvad teose sündmused olulises mahus regioonis või tutvustab teos olulises mahus muul viisil regiooni.
2. jagu
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotlemine
§ 8. Nõuded taotlejale
Toetust saab taotleda Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhitegevusala on kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine ning kes vastab järgmistele nõuetele:
1) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;
2) tal ei ole riiklike ja Tartu linna kohalike maksude maksuvõlgu või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud;
3) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
4) toetuse saaja on toetuse andjalt varasemalt saadud toetuse kohta esitanud nõuetekohase aruande ning kasutanud toetust vastavalt kehtinud õigusaktidele;
5) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, on tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi makstud;
6) taotlejal on varasem professionaalse audiovisuaalse teose tootmise kogemus peatootjana või tal on toetuse taotlemise hetkeks sõlmitud kaastootmisleping audiovisuaalse teose peatootjaga, kes kavatseb audiovisuaalse teose toota kas terves mahus või osaliselt regioonis;
7) taotlejal on taotluse esitamise hetkel tagatud teose rahastus vähemalt 50% ulatuses teose kogumaksumusest.
§ 9. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta (sealhulgas taotleja suurus);
2) teose sünopsis ja stsenaarium, kvaliteettelesarja puhul esimese nelja episoodi stsenaarium koos ülejäänud episoodide laiendatud kavandiga;
3) tootmise tegevus- ja ajakava (sealhulgas tegevused regioonis);
4) regiooni lokatsioonide loetelu;
5) tootmismeeskonna ja loomingulise meeskonna (võtmeisikute) ülevaade elulookirjeldustega;
6) teose leviplaan;
7) teose koondeelarve ja rahastusplaan (sealhulgas regioonis kavandatud tegevuste eelarve ja Tartu Filmifondist taotletava toetuse suurus);
8) tagatud rahastust kinnitavad lepingud või huvikirjad;
9) nimekiri regiooni juriidilistest isikutest, kellelt kavandatakse asjade ostmist, teenuste või ehitustööde tellimist, ja füüsilistest isikutest, kellega sõlmitakse tööleping või võlaõiguslik leping;
10) muud olulised andmed taotluse hindamiseks.
(2) Taotlus esitatakse eesti keeles, lisatud dokumendid võivad olla eesti või inglise keeles.
(3) Kui taotlus sisaldab ärisaladust, peab taotleja ärisaladuseks oleva informatsiooni selgelt välja tooma.
§ 10. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemine on võimalik kuni kahel korral kalendriaastas.
(2) Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus teavitab toetuse taotlemise tähtajast oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.
(3) Taotlus esitatakse Tartu Filmifondi veebilehel sätestatud korras.
3. jagu
Taotluse menetlemine ja rahastamisotsuse tegemine
§ 11. Toetuse andmise otsustamise komisjon
(1) Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja moodustab taotluste menetlemiseks ja toetuse andmise otsuse tegemiseks kuni viieliikmelise komisjoni (komisjon). Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja võib kaasata konkreetse taotluse osas seisukoha kujundamiseks komisjoni väliseid eksperte.
(2) Komisjoni töös osaleja peab kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama, et ta toimib erapooletult ja sõltumatult ning tal puudub menetletavate taotlustega seoses huvide konflikt.
§ 12. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse hindamiseks kontrollitakse esmalt taotleja vastavust käesoleva määruse paragrahvis 8 sätestatule ning taotluse vastavust käesoleva määruse paragrahvis 9 sätestatule.
(2) Puuduse korral taotluses võib taotlejale anda kuni 10 päeva aega puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Hindamisele lubatakse üksnes käesoleva määruse nõuetele vastavad taotlejad ja taotlused.
(4) Taotluse hindamise käigus võib komisjon nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni või dokumente, taotluse täiendamist või muutmist, kui leitakse, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.
(5) Taotluse hindamisel hindab komisjon taotlusi vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 13 sätestatud kriteeriumitele.
§ 13. Taotluste hindamine
(1) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) mõju regiooni audiovisuaalsektori ettevõtetele ja loovisikutele, teose potentsiaal turul ning mõju regiooni tuntuse suurendamisele kuni 50 punkti;
2) taotluse sisuline kvaliteet, sealhulgas taotleja ja loovisikute kvalifikatsioon, taotleja filmograafia kvaliteet, eelarve realistlikkus, kaasrahastuse olemasolu, teose originaalsus ja olulisus kuni 25 punkti;
3) regiooni lokatsioonide kasutamine kuni 20 punkti;
4) keskkonnasäästlike lahenduste kasutamine tootmisprotsessis kuni 5 punkti.
(2) Komisjon hindab taotlusi konsensuspõhimõttel kogu koosseisuga ja annab igale taotlusele hindepunkte arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Hindepunktide andmisel võib taotlusi ning teoseid omavahel võrrelda.
(3) Taotlusel on võimalik saada kuni 100 punkti. Toetuse saamiseks peab taotlus koguma vähemalt 55 punkti.
§ 14. Toetuse suurus ja rahastamisotsus
(1) Komisjon teeb otsuse antava toetuse suuruse kohta (rahastamisotsus)või jätab toetuse andmata 40 päeva jooksul taotlemise tähtpäevast arvates. Taotluse kohta lisainfo küsimisel rahastamisotsuse tegemise aeg peatub.
(2) Komisjon teeb otsuse taotlejale antava toetuse suuruse kohta arvestades Tartu Filmifondis konkreetseks aastaks olevate vabade vahendite suurust, käesoleva määruse paragrahvis 7 sätestatud toetuse määra, taotleja abikõlblikke kulusid, taotleja esitatud teose tootmise tegevus- ja ajakava ning taotlusele antud punktide arvu ja taotluse kohta punktide paremusjärjestuses. Rahastamisotsus võib olla maksimaalses käesoleva määruse kohaselt võimalikus määras või väiksemas määras.
(3) Komisjon teeb uue rahastamisotsuse või tunnistab rahastamisotsuse kehtetuks, kui pärast kaasfinantseerimislepingu sõlmimist teavitab taotleja oluliste asjaolude muutumisest, mis tinginuks taotluse toetamist väiksemas mahus või toetuse andmata jätmise või ilmnevad muul viisil asjaolud, mis tingiksid taotleja toetamise väiksemas mahus või toetuse andmata jätmise.
§ 15. Komisjoni protokoll
(1) Iga taotluse hindamine ja rahastamisotsus koos põhjendustega kajastatakse komisjoni protokollis.
(2) Taotlejal on õigus saada enda kohta protokollist väljavõte.
§ 16. Kaasfinantseerimisleping
(1) Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja või tema volitatud isik sõlmib toetuse saajaga rahastamisotsuse tegemise järel kaasfinantseerimislepingu, milles sätestatakse toetuse suurus, projekti elluviimise periood, aruande esitamise tähtpäev, lepingu muutmise tingimused ning märgitakse, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse kohaselt või üldises grupierandi määruses sätestatud abi audiovisuaalsele teosele.
(2) Vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi andmise hetkeks loetakse toetuse saajaga kaasfinantseerimislepingu sõlmimise aega.
§ 17. Taotluse rahuldamata jätmine
Toetus jäetakse andmata, kui
1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse paragrahvis 8 ja 9 sätestatud nõuetele;
2) taotleja on esitanud valeandmeid või taotluse hindamise käigus üritanud mõjutada otsustusprotsesse või on muul viisil toiminud õigusvastaselt enese paremas valguses esitamise eesmärgil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida või muul põhjusel ei ole võimalik hinnata taotluse nõuetele vastavust;
4) taotlusele antud hinnang jääb alla käesoleva määruse paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud punktisummat või on taotleja võrreldes teiste taotlejatega paremusjärjestuses tagapool ning Tartu Filmifondi vahendite hulk ei võimalda taotlust rahuldada.
4. jagu
Toetuse saaja kohustused, toetuse väljamaksmine ja järelevalve
§ 18. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja kohustub:
1) teavitama Sihtasutust Tartu Loomemajanduskeskus toetuse vastuvõtmise soovist hiljemalt ühe kuu jooksul rahastamisotsusest teada saamisest ja sõlmima Sihtasutusega Tartu Loomemajanduskeskus kaasfinantseerimislepingu hiljemalt kahe kuu jooksul rahastamisotsust teada saamisest, kui pooled ei lepi kokku teisiti;
2) tagama teose valmimise ja kaasfinantseerimislepingus sätestatud muude kohustuste täitmise taotluses ja kaasfinantseerimislepingus sätestatud tingimustel ja aegadel;
3) teavitama viivitamatult Sihtasutust Tartu Loomemajanduskeskus oluliste asjaolude muutusest (eelkõige loomingulise meeskonna, regiooni abikõlblike kulude, tegevus- ja ajakava ning kaasrahastuse oluline muutus) ning vajadusel taotlema elluviimise tähtaja ja aruande esitamise tähtpäeva muutmist;
4) kasutama Tartu Filmifondi logo nähtavalt teose algus- ja lõputiitrites ning kõikidel teosega seotud reklaammaterjalidel;
5) esitama Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus nõudmisel informatsiooni teose tootmise hetkeseisu kohta, kui kaasfinantseerimislepingus nimetatud aruanne tuleb esitada rohkema kui 12 kuu möödumisel kaasfinantseerimislepingu sõlmimisest;
6) esitama aruande ja toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud dokumendid kaasfinantseerimislepingus sätestatud ajal;
7) lubama vajadusel teha järelevalvet toetuse kasutamise kohta toetuse saaja juures;
8) toetuse tagasi nõudmisel tagastama toetuse või selle osa käesoleva määruse paragrahvi 21 lõikes 5 sätestatud korras.
(2) Toetuse saaja esitab aruande tehtud kulude kohta kaasfinantseerimislepingus sätestatud ajal. Aruanne peab sisaldama:
1) vormikohast tegevusaruannet;
2) vormikohast kuluaruannet koos kõigi kulude loetelu ja raamatupidamise algdokumentidega (arved, lepingud, palgalehed, maksekorraldused).
§ 20. Aruande kontrollimine ja toetuse väljamaksmine
(1) Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja määratud isikud kontrollivad esitatud aruannet ning tehtud kulusid ning hindavad nende vastavust käesoleva määruse nõuetele, taotlusele ja rahastamisotsusele ning selle alusel tehakse lõplik otsus (aruande kinnitamine)väljamakstava toetuse kohta.
(2) Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus maksab toetuse välja 30 päeva jooksul pärast aruande kinnitamist.
(3) Aruande hindamisel on Sihtasutusel Tartu Loomemajanduskeskus õigus nõuda toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist, küsida täiendavat teavet ja dokumentaalseid tõendeid tehtud kulude abikõlblikkuse tõendamiseks ja hindamiseks.
§ 21. Rahastamisotsuse kehtetuks tunnistamine, toetuse osaline või täielik väljamaksmata jätmine ja toetuse tagasinõudmine
(1) Komisjonil on õigus rahastamisotsus kehtetuks tunnistada, kui:
1) taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega;
2) toetuse saaja ei ole käesoleva määruse paragrahvi 19 lõike 1 punktis 1 nimetatud ajal teatanud toetuse vastuvõtmise soovist või tähtaegselt kaasfinantseerimislepingut allkirjastanud;
3) kui enne kaasfinantseerimislepingu allkirjastamist ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolu;
4) kui aruannet ei ole tähtaegselt esitatud ega ole taotletud aruande esitamise tähtpäeva edasilükkamist;
5) toetuse saaja osas on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
(2) Sihtasutusel Tartu Loomemajanduskeskus on õigus aruande kinnitamisel vähendada kaasfinantseerimislepingus sätestatud toetuse määra ja summat, kui toetuse saaja poolt kuluaruandes toetuse saamiseks esitatud kulusid on vähem või kulud osutuvad täielikult või osaliselt mitteabikõlblikeks või toetuse saaja esitatud kulutuste dokumentaalsetes tõendites toodud kulud on turuhinnast ebamõistlikult kõrgemad.
(3) Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui pärast toetuse väljamaksmist ilmneb:
1) asjaolu, mille tõttu ei oleks toetust antud;
2) et toetuse saaja on esitanud valeandmed või on andmeid varjanud;
3) et toetuse andmine ei ole olnud kooskõlas riigiabi reeglitega.
(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul viimase toetuse väljamakse tegemisest, kui riigiabi reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teisiti.
(5) Tagasi nõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse kehtima hakkamisest.
4. jagu
Vaidemenetlus
§ 22. Vaide esitamine ja menetlemine
(1) Toetuse taotleja või toetuse saaja võib esitada vaide komisjoni või Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja määratud isiku otsuse peale, kui ta leiab, et tehtud otsus rikub tema õigusi.
(2) Vaie tuleb esitada Sihtasutusele Tartu Loomemajanduskeskus 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil toetuse taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama.
(3) Vaide lahendab Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja moodustatud komisjon.
(4) Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
3. peatükk
Lõppsätted
§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 19. veebruari 2015. a määrus nr 56 "Tartu Filmifondi toetus" tunnistatakse kehtetuks.
§ 24. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2022. a.
I. Ülevaade seni Tartu Filmifondist toetust saanud filmidest
Tartu Filmifond loodi Tartu Linnavolikogu 19. veebruari 2015. a määrusega "Tartu Filmifondi toetus". Osaliselt juba enne filmifondi käivitumist toetas Tartu linn Margus Paju lastefilmi "Supilinna Salaselts" tootmist.
Toetusfondi suurus on selle asutamise algusest olnud kuni 150 000 eurot kalendriaastas. Tartu Filmifondi toetusega on valminud või lähiajal valmimas järgmised filmid:
- Mart Kivastiku mängufilm "Taevatrepp" (2021)
- Ingomar Vihmari mängufilm "Tähtsad ninad" (2021)
- Ain Mäeotsa mängufilm "Kuulsuse narrid" (2021)
- Triin Ruumeti mängufilm "Tume paradiis" (2021)
- Elmo Nüganeni mängufilmide triloogia "Apteeker Melchior" (2021)
- Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm "Vaino Vahing" (2021)
- Anna Hintsi dokumentaalfilm "Homme saabub paradiis" sarjas "Eesti lood" (2021)
- Balti Filmi- ja Meediakooli tudengifilm - "Mu kallid laibad" (režissöör German Golub), mis võitis tudengifilmide Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ja sai seeläbi õiguse kandideerida lühifilmide Oscarile
- BFMi tudengifilm "Talent" (režissöör Silver Õun)
- Joosep Matjuse ja Katri Rannastu dokumentaalfilm "Pingeväljade aednik" (2021)
- Aleksandr Heifetsi dokfilm "Muusika, mida ma veel ei tea" sarjas "Eestilood" (2021)
- Katrin Tegova lühifilm "Mia ja Liki" (2021)
- "Omerta 6/12", režissöör on Aku Louhimies, rahvusvaheline mängufilm ja 4-osaline teleseriaal (Soome) (2021)
- Ergo Kulla "Soo"(2021)
- Jaak Kilmi "Tagurpidi torn" (2021)
- Ergo Kulla mängufilm "Talve" (2020)
- Jaan Tootseni dokumentaalfilm "Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020)
- Margus Paju spioonifilm "O2" (2020)
- Taani režissööri Henrik Ruben Genz´i mängufilm "Erna on sõjas" (2020), Taani-Belgia-Eesti kaasproduktsioon, esimene rahvusvaheline film Tartu Filmifondis
- Hardi Volmeri mängufilm „Johannes Pääsukese tõeline elu" (2019)
- Joosep Matjuse loodusfilm „Tuulte tahutud maa" (2018)
- Mart Kivastiku mängufilm „Õnn tuleb magades" (2016)
II. Eesti filmi rahastamise taust ja hetkeseis
Eesti filmide tootmise toetamisel on iseseisvuse taastamise järgses kultuuriruumis kandev roll kahel avalikku raha jagaval asutusel – Eesti Filmi Instituut (EFI) ning Kultuurkapital (Kulka). Kõige suuremate ja stabiilsemate rahastajatena toetavad EFI ja Kulka enamikke Eestis valmivatest professionaalsetest filmidest. 2021. aastal vastavalt ligi 7 ja 1,7 miljonit euroga, mis jaotus nii dokumentaal-, anima-, kui mängufilmide vahel.
Viimastel aastatel on aina enam hakatud nägema audiovisuaalvaldkonda ka võimaliku investeeringuna, mis on toonud filmindusse juurde arvestataval hulgal eraraha, mis läheb pigem täispikkade mängufilmide tootmisesse. Samuti on positiivselt mõjunud 2016. aastal algatatud riiklik Film Estonia meede, mis toetab välismaiste filmiprojektide Eestisse toomist kulude tagasimaksefondi (inglise keeles cash rebate) kaudu.
Euroopa filmimaastiku orgaaniliseks osaks on lisaks riiklikele toetusfondidele kujunenud regionaalsed toetusfondid, mis aitavad filmide tootmise rahastamise kaudu edendada nii kohalikku majandust kui filmikultuuri (nt Prantsusmaa riikliku filmiagentuuri CNC 2018. a uurimuse järgi tõi iga investeeritud euro regiooni tagasi 7,82 eurot). Eestis tegutseb kolm regionaalselt fondi, mis tegutsevad samuti raha tagasimakse printsiibi alusel, mille eelduseks on reaalselt tehtud kulutused vastava fondi piirkonnas. 2013. aastal asutatud ja nüüdseks 200 000 eurose eelarvega Viru Filmifond teeb tagasimakse kuni 40% ulatuses Ida-Virumaal tehtud kulutustest. 2015. aastal asutatud 150 000 eurose eelarvega Tartu Filmifond ning 2019. aastal asutatud Saaremaal tegutsev Saarte Filmifond, mille 2021. aasta eelarve oli üle 20 000 euro. Kui riiklik tagasimaksefond teeb sõltuvalt aastast mitme miljoni eest tagasimakseid välismaiste peatootjatega filmiprojektidele, siis kolm regionaalset filmifondi kokku moodustavad olulise lisameetme nii ainult kodumaiste kui rahvusvahelises koostöös valmivate filmide toetamisel.
III. Tartu Filmifondi olulisus regionaalse arengu toetajana
Euroopas on sadu regionaalseid filmifonde, mille prioriteet on filmitööstuse toetamisega regionaalse majandusarengu toetamine. 48 Euroopa regionaalset filmifondi on koondunud võrgustikku Cine-Regio, millel on Euroopa mastaabis oluline roll regionaalsete fondide eestkõnelejana ja ühise filmipoliitiliste seisukohtade väljatöötajana.
Tartu Filmifond kuulub ainsa Eesti fondina sellesse sektori olulisimasse võrgustikku ning liikmelisus lisab Tartu Filmifondile tugevalt usaldusväärsust välismaiste partnerite silmis. Vaatamata sellele, et fondi eelarve on selles üks väiksemaid, on paljude välismaiste filmitootjate jaoks regionaalse filmifondi olemasolu eelduseks filmivõtete planeerimisel siinses regioonis. Huvi Tartus ja Tartumaal filmimise vastu kasvab aasta-aastalt. Kui seni on fond toetanud kahte rahvusvahelist produktsiooni – Taani režissööri Henrik Ruben Genz´i mängufilmi "Erna on sõjas" (2020) ja Soome režissööri Aku Louhimies`i mängufilmi "Omerta 6/12" (2021) – siis rahvusvaheliste päringute hulk kasvab järjest ja prognoosime, et 2022. aastal soovib piirkonda filmivõtetele tulla kolm kuni kuus projekti.
Ka kodumaiste filmitootjate jaoks on regionaalsed toetused muutunud aina olulisemaks põhjuseks siin regioonis filmide teostamiseks. Seda, et Tartu Filmifond on saanud tuntuks ka Eesti filmitootjate hulgas, illustreerivad fondi poolt aastate jooksul toetatud filmide numbrilised näitajad: 2015, 2016, 2018 ja 2019 aastal toetas fond ühte filmi aastas, 2020. aastal toetati kuut filmi ning 2021. aastal 13 filmi.
Rohkem infot filmide kohta leiab veebilehelt: https://www.tartufilmfund.ee/et/filmifond.
Seega ilma Tartu Filmifondi olemasolu ja toetuseta jääksid paljud filmivõtted Tartu linnas ja maakonnas toimumata, kuid fondi abil on kaheksa aasta jooksul suudetud kasvatada Tartu linna tuntust nii kodu- kui välismaal.
Riiklik toetus, erakapital ning regionaalsed fondid moodustavad filmimaastikul pigem teineteist täiendava kui konkureeriva terviku, mis võimaldab audiovisuaalsektoril panustada enam nii meie majandusse kui kultuurilukku. Eesti filmiteenuste eksporti aitaks tunduvalt suurendada filmivõttepaviljoni(de) rajamine, mis tagaks tootjatele hooajalise stabiilsuse ning aitaks veelgi rohkem võttepäevi hoida paviljoni lähedases regioonis.
IV. Tartu Filmifondi toetuse eelnõust
Kui Tartu Filmifondi algaastatel oli taotlejaid vähe ja osa toetusest jäi kasutamata, siis tänaseks on fond oluliselt tuntust kogunud ning seetõttu on toetuse andmise kriteeriume vaja võrreldes varasemaga oluliselt täpsustada. Samuti tuleb selgelt välja tuua asjaolu, et toetust tuleb käsitleda kas vähese tähtsusega abina või kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abina, mis on riigiabi erinevad liigid ning toetuse andmisel tuleb jälgida vastavaid reegleid.
Eelnõu kohaselt on toetuse rakendusüksus Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus, kelle ülesanne on lisaks toetuse taotluste menetlemisele ja toetuse andmisele ning selle kasutamise üle järele valvamisele ka toetusmeetme tutvustamine. Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus taotleb linnalt vahendid Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra kohaselt.
Tartu Filmifondi loomise ning sellest toetuse andmise eesmärk on edendada Tartu linna ja Tartu maakonna (regioon) ettevõtjate arengut toetades professionaalsete audiovisuaalsete teoste (teos) tootmist ja järeltootmist.
Toetus on mõeldud Eestis registreeritud juriidilistele isikutele, kelle põhitegevusala on kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine. Lisaks on toetuse taotlejale püstitatud mitmed kvalifitseerumiskriteeriumid (vt § 8). Välismaisel filmitootjal peab Tartu Filmifondist toetuse saamiseks olema leping Eesti tootjaga, kes toetust taotleb.
Toetuse määr on kuni 20% toetuse taotleja poolt regioonis, see tähendab Tartu linnas või maakonnas, teose tootmiseks tehtud abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr on kuni 30% toetuse taotleja poolt regioonis teose tootmiseks tehtud abikõlblikest kogukuludest, kui teos kajastab Tartu linna või maakonnaga seotud isikut või paika või toimuvad teose sündmused olulises mahus Tartus või Tartu maakonnas või tutvustab teos olulises mahus muul viisil Tartu linna või maakonda.
Toetuse taotlusi hindab Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhataja moodustatud kuni viieliikmeline komisjon ning taotluste hindamiskriteeriumid on järgmised:
1) mõju regiooni audiovisuaalsektori ettevõtetele ja loovisikutele, teose potentsiaal turul ning mõju regiooni tuntuse suurendamisele kuni 50 punkti;
2) taotluse sisuline kvaliteet, sealhulgas taotleja ja loovisikute kvalifikatsioon, taotleja filmograafia kvaliteet, eelarve realistlikkus, kaasrahastuse olemasolu, teose originaalsus ja olulisus kuni 25 punkti;
3) regiooni lokatsioonide kasutamine kuni 20 punkti;
4) keskkonnasäästlike lahenduste kasutamine tootmisprotsessis kuni 5 punkti.
Toetuse saajaga sõlmitakse pärast rahastamisotsuse tegemist kaasfinantseerimisleping, milles fikseeritakse teose valmimise ja aruande esitamise tähtaeg.
Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus jääb eelnõu kohaselt järelevalvajaks ka hilisema taotlejate ja toetuse kasutamise nõuete täitmise üle, kontrollides nii aruandeid kui vajadusel toetuse saaja tegevusi ka pärast toetuse välja maksmist.
