Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Kultuurikomisjon |
Reg nr: | 5 |
Kuupäev: | 12.04.2022 |
Kellaaeg: | 16:00 - 17:50 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Kristo Seli |
Protokollija: | Marys Piller |
Osalejad: | Krõõt Kiviste, Auli Solo, Piret Uluots, Risto Lehiste, Malle Pärn, Indrek Hirv, Nikolai Põdramägi, Tamara Hristoforova, Kristo Seli, Ragnar Kekkonen, Piret Tarto, Argo Normak, Karl Aaron Adson |
Puudusid: | Mihhail Lotman, Mart Kivastik |
Kutsutud: | Abilinnapea Gea Kangilaski, Linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson, SA Tartu Sport juhataja Eve Lill, Kultuuriosakonna juhataja Marleen Viidul, abilinnapea Lemmit Kaplinski, abilinnapea Priit Humal, abilinnapea Raimond Tamm, volikogu liige Jaak Laineste, Tartu Linna Noortevolikogu esindaja Raul Tamm |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_KK_Protokoll_12_04_2022.asice ( 99 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
KULTUURIKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
12. aprill 2022. a. nr 5 |
Päevakord:
1. Informatsioon SA Tartu Sport tegevusest
2. Tartu Filmifondi toetus
3. Huvihariduse toetused
4. Tartu linnas Ränilinna linnaosas tänavale nime määramine ning Tammelinna ja Maarjamõisa linnaosas
tänavate ruumikuju muutmine
5. Kohapeal algatatud küsimused
1. Informatsioon SA Tartu Sport tegevusest
SA Tartu Sport juhataja Eve Lill andis ülevaate SA Tartu Sport tegevusest ja investeeringute vajadusest ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. SA Tartu Sport on Tartu linna poolt hallatav asutus, mis moodustati 2019. aasta mais SA Tartu Sport ja SA Tähtvere Puhkepark tegevuse ühendamise tulemusena. Asutuse tegevusvaldkond on haldusteenuse osutamine. Ülesanneteks on Tartu linnale kuuluva vaba aja ja spordi taristu haldamine. Tartu Spordi hallatavad hooned ja rajatised on A.Le Coq Sport spordimaja, Turu tn spordihoone, Variku spordihoone, Ilmatsalu spordihoone, Tartu Aerutamis-ja Sõudekeskus, Tamme staadion, Annelinna kunstmuruväljak, Mart Reiniku staadion, Annemõisa jalgpallihall, Tamme hostel, Veski spordi-ja puhkekeskus, Tähtvere puhkepark (Tartu laululava, erinevate rajatistega spordipark, laste-ja noortepark, skatepark ning dendropark). Suurem osa nendest objektidest vajavad järgnevatel aastatel investeeringuid. Spordiobjektidest on kehvemas olukorras Turu tn spordihoone, Ilmatsalu spordihoone, Tartu Aerutamis-ja Sõudekeskus ning Veski Spordi-ja Puhkekeskus. Eraldi suureks väljakutseks on Tartu laululava terviklik kaasajastamine. Tartu Spordi ülesandeks on eelisjärjekorras broneerida treening-ja võistlusaegasid linnas noortega tegelevatele eraõiguslikele spordiklubidele ja – koolidele, üldhariduskoolidele ning linna esindusvõistkondadele. Võimaluste loomist noortele toetab linnavalitsus läbi eraldise. Üürile andmise korraldamisel tegeleb Tartu Sport eelkõige olemasolevate klubidega, kellega on pikaajaline koostöösuhe.
Tehtud investeeringud ja parendustööd 2016- 2021: Klubi Tartu Maraton ruumide remonttööd, skatepargi renoveerimine, raadiomaja katuse parandus, BMX raja renoveerimine, discgolfiraja rajamine dendroparki, terviseradade kaardistamine, markeerimine, viidad, spordiparki ronimissein, BMX rajale varikatuse ehitus, Emajõe kallasraja ja dendropargi arendus – Roositiik, kunstlumesüsteemi ja pumpla ehitamine, Laululava remonttööd, Laululava peajaotuskilbi renoveerimine, mehhanismide hooldamiseks ja hoiustamiseks PVC halli rajamine, Laululava galerii ja katuse remont, saunade ja duširuumide remont, Laululava maa-aluste WC-de remont, spordiparki slackline´i ehitus, spordi- ja dendropargi, laste-ja noortepargi, skatepargi eskiisid ja arendustööd.
Tartu Sport investeeringute kava on koostatud pikaajalist vaadet silmas pidades, detailsemalt on määratletud aastani 2030. Investeeringute elluviimine eeldab täies mahus avaliku sektori rahastust, linnaeelarve kõrval kaasatakse võimalusel toetusmeetmeid. Investeeringute kava perspektiivne maht järgnevaks 15 aastaks ulatub enam kui 50 miljoni euroni. Uutest objektidest peaks järgneva viie aasta jooksul realiseeruma Veeriku kooli uue spordisaali rajamine, Descartes`i ja Hansa kooli uue spordihoone rajamine, Annelinna ujula rajamine, uue statsionaarse jalgpallihalli rajamine, jäähalli rajamine. Olemasolevatest: sporditaristu ja –inventari kaasajastamine, Lauluväljaku ala kujundamine kaasaegseks sündmuskeskuseks, puhkeparkide arendamine.
Kristo Seli küsis hinnastamispoliitika ja järeleaitamist vajavate valdkondade kohta.
Eve Lill selgitas, et Tartu Spordi hinnatõusud ei ole seotud pearaha tõusuga, need arutatakse läbi nõukogus, hindasid tõstetakse vähehaaval. Vaja on jäähalli, ujulat ning rohkem võimalusi ekstreemspordiga tegelemiseks.
Piret Uluots küsis Annelinna koolide staadionite renoveerimise kohta.
Kunnar Jürgenson selgitas, et tulenevalt Tartu linna koolide investeeringukavast Hansa ja Descartes`i koole ei rekonstrueerita, vaid rajatakse uus koolihoone, mille juurde uus spordihoone ja korrastatakse kooli ümbrus.
Argo Normak tegi ettepaneku prioriteedid Tähtvere spordipargi investeeringute osas ümber hinnata ja tuua ajaliselt ettepoole aerutamise- ja sõudekeskuse hoonete rekonstrueerimine.
Eve Lill selgitas, et eelarvestrateegia arutelude käigus hinnatakse ka prioriteetsust. Sõudeklubidega on teemat arutatud, esialgu on vajalik eskiisprojekt, mis peaks valmima sel aastal.
Komisjon võttis informatsiooni teadmiseks.
2. Tartu Filmifondi toetus
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet. Tartu Filmifond loodi Tartu Linnavolikogu 19.02.2015 määrusega "Tartu Filmifondi toetus". Toetusfondi suurus on selle asutamise algusest olnud kuni 150 000 eurot kalendriaastas. Tartu Filmifond kuulub ainsa Eesti fondina sellesse sektori olulisimasse võrgustikku ning liikmelisus lisab Tartu Filmifondile tugevalt usaldusväärsust välismaiste partnerite silmis. Vaatamata sellele, et fondi eelarve on selles üks väiksemaid, on paljude välismaiste filmitootjate jaoks regionaalse filmifondi olemasolu eelduseks filmivõtete planeerimisel siinses regioonis. Huvi Tartus ja Tartumaal filmimise vastu kasvab aasta-aastalt. Prognoositud on, et 2022. aastal soovib piirkonda filmivõtetele tulla kolm kuni kuus projekti. Tartu Filmifond on saanud tuntuks ka Eesti filmitootjate hulgas. Ilma Tartu Filmifondi olemasolu ja toetuseta jääksid paljud filmivõtted Tartu linnas ja maakonnas toimumata, kuid fondi abil on 8 aasta jooksul suudetud kasvatada Tartu linna tuntust nii kodu- kui välismaal. Toetuse rakendusüksus on SA Tartu Loomemajanduskeskus, kelle ülesanne on lisaks toetuse taotluste menetlemisele ja toetuse andmisele ning selle kasutamise üle järele valvamisele ka toetusmeetme tutvustamine.
Tartu Filmifondi loomise ning sellest toetuse andmise eesmärk on edendada Tartu linna ja Tartu maakonna ettevõtjate arengut toetades professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist ja järeltootmist. Toetus on mõeldud Eestis registreeritud juriidilistele isikutele, kelle põhitegevusala on kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine. Lisaks on toetuse taotlejale püstitatud mitmed kvalifitseerumiskriteeriumid. Välismaisel filmitootjal peab Tartu Filmifondist toetuse saamiseks olema leping Eesti tootjaga, kes toetust taotleb.
Toetuse määr on kuni 20% toetuse taotleja poolt regioonis, see tähendab Tartu linnas või maakonnas, teose tootmiseks tehtud abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr on kuni 30% toetuse taotleja poolt regioonis teose tootmiseks tehtud abikõlblikest kogukuludest, kui teos kajastab Tartu linna või maakonnaga seotud isikut või paika või toimuvad teose sündmused olulises mahus Tartus või Tartu maakonnas või tutvustab teos olulises mahus muul viisil Tartu linna või maakonda. Toetuse taotlusi hindab SA Tartu Loomemajanduskeskus juhataja moodustatud komisjon hindamiskriteeriumite alusel. Toetuse saajaga sõlmitakse pärast rahastamisotsuse tegemist kaasfinantseerimisleping, milles fikseeritakse teose valmimise ja aruande esitamise tähtaeg.
Komisjon otsustas kõigi poolthäältega toetada määruse „Tartu Filmifondi toetus“ eelnõud.
3. Huvihariduse toetused
Abilinnapea Lemmit Kaplinski andis ülevaate huvihariduse ja huvitegevuse hetkeolukorrast, tugevustest ja kitsaskohtadest. Huvihariduse ja huvitegevuse jaoks on välja töötatud kolm toetusmeedet: huvihariduse tegevustoetus, huvihariduse arengutoetus ja huvihariduse preemia.
Uue huvihariduse toetuse määruse kõige olulisem muudatus seisneb selles, et tegevuses osaleja/harrastaja, lapsevanema ning toetust saava ühingu vaates on edaspidi tegemist ühetaolise avaliku teenusega. Huvitegevusele ja -haridusele kehtestatakse selged kvaliteedikriteeriumid ning toetuspõhimõtted on valdkondade ülesed. Uus süsteem on seeläbi arusaadavam, õiglasem ning toetab võrdsetel alustel erinevate valdkondade arengut. Määrus seob ühtsesse süsteemi huvitegevuse ja huvihariduse toetamise põhimõtted. Huvitegevuse eesmärk on pakkuda võimalusi erinevate teemade ja valdkondadega tutvumiseks või nende harrastamiseks. Huvihariduse eesmärk on osalejate kavakindel arendamine. Õppekava läbinu omandab kindlad teadmised ja oskused ning saavutab oma valdkonnas/erialal uue taseme.
Huvihariduse uue toetussüsteemi eesmärgid on aktiivsed ja terved tartlased, mitmekesine ja kvaliteetne huviharidus ja –tegevus, arenevad valdkonna organisatsioonid ning harrastajate ja ühingute võrdne kohtlemine. Uus süsteem ei lähtu rangelt huvitegevuse ja huvihariduse mõistelisest jaotamisest, vaid keskendub kvaliteedinäitajatele. Nendeks on tegevuse kestus, tegevus- või õppekavapõhisus, juhendajate kvalifikatsioon ning valdkondlikud saavutused. Uue toetussüsteemi kohaselt saavad ühingud toetust 7-19aastaste ning 60aastaste ja vanemate Tartu linna kodanike eest. Edaspidi on kõigile ühingutele sama toetuse baasmäär ning samad täiendava toetusmäära saamise summad. Kõigile huviharidust ja -tegevust pakkuvatele ühingutele on ühesugused toetuse saamise tingimused. Toetatakse ühe harrastaja kuni kolmes huviringis, treeningrühmas või õpperühmas osalemist. Tegevustoetuse aluseks olevate asjaolude (tegevus- või õppekava, juhendajate koolitusplaan jne) arvestamine käib õppeaasta (1. september kuni 31. august) kaupa. Toetuse kasutamise õigus on saajatel aga kuni kalendriaasta lõpuni. Toetus makstakse välja uue aasta eelarve vastuvõtmise ja eelmise toetuse saamise kohta aruande esitamise järgselt. Määrus puudutab erahuvikoole.
Argo Normak küsis kuni kolme harrastuse toetamise ja stabiilsuse tagamise kohta. Ta oli seisukohal, et mõju hindamine kolme harrastuse toetamise kohta ei ole realistlik. Ta tegi ettepaneku käsitleda vaatenurka, kus vastavalt tehtud kinnitamistele määratakse maht huvikoolile, kes teenust pakub ja linn oma koostööpartneritega võiks neid lepinguid vastavalt vajadusele korrigeerida.
Lemmit Kaplinski selgitas, et harrastajate arv on 10% langenud, keskmine pearaha üle kogu valdkonna tõuseb 205 euroni. Kontrollmehhanismina saame piirata osaluste arvu või koos eelarve menetlusega vähendada pearaha summasid. Määruse üks eesmärk on see, et tahaksime anda lapsevanemale suurema õiguse ja tehnilise lahenduse, kuidas pearaha ise suunata lapse huvist lähtuvalt.
Krõõt Kiviste juhtis tähelepanu mõnedele ebatäpsustele eelnõu sõnastuses. Ka huvihariduse puhul peaks juhendaja näol olema tegemist õpetajaga.
Lemmit Kaplinski nõustus edaspidi vastava paranduse sisseviimisega.
Komisjon otsustas kõigi poolthäältega toetada määruse „Huvihariduse toetused“ eelnõud.
4. Tartu linnas Ränilinna linnaosas tänavale nime määramine ning Tammelinna ja Maarjamõisa linnaosas tänavate ruumikuju muutmine
Kuulati abilinnapea Gea Kangilaski ettekannet. Tegemist kolme tänavaga Tartus, mis seoses läänepoolse ümbersõidu ehitustöödega saavad teise ruumikuju.
Kambja vallas Räni alevikus asuv Viirpuu tänav on seni olnud ühendatud Tartu linnas asuva Riia tänavaga. Seoses Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitustöödega otsene juurdepääs Viirpuu tänavalt Riia tänavale kaob. Ehitustööde käigus ühendatakse Viirpuu tänav Tartu linnas asuva Optika tänavaga. Tänav moodustab ühtse terviku. Kuna linna territooriumile jäävale nimeobjekti osale pole ametlikku kohanime määratud, määratakse selleks käesoleva otsusega vallale sarnaselt Viirpuu tänav. Viirpuu tänavalt juurdepääse omavatele katastriüksustele määratakse hiljem aadressid Viirpuu tänava järgi.
Tammetõru tänava nimi määrati Tamme mikrorajooni detailplaneeringu alusel kavandatud tänavale Tartu Linna TSN TK 07.12.1989 otsusega nr 310. Seoses Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitustöödega on otstarbekas ühendada Tammetõru tänava ruumikuju Aardla tänavaga. Seoses nimeobjekti ruumikuju muutumisega määratakse nimetatud tänavalt juurdepääse omavate katastriüksuste aadressid hiljem Tammetõru tänava järgi.
Metsamaasika tänava nimi ja ruumikuju on määratud Tartu Linnavolikogu 11.04.2013 määrusega nr 90
"Maarjamõisa linnaosas tänavale nime ja Põldmarja tänavale uue ruumikuju määramine". Alusek oli Tartu Linnavalitsuse 08.03.2010 korraldusega nr 311 kehtestatud "Riia 175a krundi ja lähiala detailplaneering". Seoses Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitustöödega muutub Metsmaasika tänava ruumikuju.
Komisjon otsustas kõigi poolthäältega toetada otsuse „Tartu linnas Ränilinna linnaosas tänavale nime määramine ning Tammelinna ja Maarjamõisa linnaosas tänavate ruumikuju muutmine“ eelnõud.
5. Kohapeal algatatud küsimused
5.1. Lemmit Kaplinski andis põgusa ülevaate sõjapõgenike laste osalemisest huvihariduses.
Koolides on EHIS-e andmetel 221 Ukraina last erinevas vanuses, lasteaedades 89 last, kutsevaliku õppekavale registreerunud 7 last, erinevatesse huvikoolidesse on jõudnud 75 last. Neile pakutakse keeleõpet ja erinevaid huvitegevusi. Suveperioodiks on plaanitud lõimitud keeleõppega suvelaagreid. Tööle võetakse Ukraina hariduskoordinaator, kes hakkab nõustama Tartu koole seoses Ukraina õppekava lahtimõtestamisega ja koostöös Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoogiga tegelema nende lastega, kes koolide statistikas veel ei kajastu.
5.2. Indrek Hirv esitas küsimuse vanade haudade korrastamisest Maarja kalmistul. Küsimus edastatakse vastamiseks Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale.
Kristo Seli | |
Koosoleku juhataja |
Marys Piller Protokollija |