Protokoll: Sotsiaalkomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse korra muutmine ning sellega seonduva määruse kehtetuks tunnistamine
Ettekandja abilinnapea Mihkel Lees
2. Projekti "Hoolekandeteenuste arendamine peresisese hooldaja hoolduskoormise vähendamiseks erivajadusega noore hooldamisel" raames teenuse osutamise kord
Ettekandja abilinnapea Mihkel Lees
3. Informatsioon sotsiaaltransporditeenusest Tartu linnas
Ettekandjad abilinnapea Mihkel Lees
Kaasettekandjad sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak ja asetäitja Kairi Avastu
4. Kohapeal algatatud küsimused

1. Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse korra muutmine ning sellega seonduva määruse kehtetuks tunnistamine
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivaku ning juhataja asetäitja Kairi Avastu vastuseid küsimustele.
Eelnõu eesmärk on suurendada kõrgema hooldusvajadusega isikute hooldajate olukorda ja motiveerida neid hooldajatoetuse tõstmisega jätkama koduses keskkonnas pereliikme hooldust. Tartu linnas ei ole piisavalt hooldekodukohti, samuti toetab see mõtet, et inimesed peaksid saama viibida koduses keskkonnas võimalikult pikka aega ka hooldusvajaduse tekkimisel. Eelnõuga kavandatav muudatus puudutab kõrgema hooldusvajadusega isikute hooldajaid, keda on Tartu linnas orienteeruvalt 450. Kõrge hoolduskoormusega hooldajate tasu soovitakse tõsta praeguselt 66.-eurolt 120.-eurole tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022. a.

Anneli Kannus küsis hooldusvajaduse määra hindamise metoodika kohta.
Merle Liivak vastas, et igas linnaosas töötavad hoolekande spetsialistid käivad igal juhul hooldusvajadust hindamas. Meie väljatöötatud hindamise töövahendi alusel hinnatakse toimingud, milles inimene abi vajab ja kui sage see abivajadus on.
Anneli Kannus tegi ettepaneku kaaluda ka teiste erinevate hindamise töövahendite kasutamist.
Heljo Pikhof palus edastada komisjonile ülevaate ka rahaliste vahendite kohta seoses hooldajatoetuse tõstmisega.

Komisjon otsustas: kõigi poolthäältega määruse eelnõud toetada.

2. Projekti "Hoolekandeteenuste arendamine peresisese hooldaja hoolduskoormise vähendamiseks erivajadusega noore hooldamisel" raames teenuse osutamise kord
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivaku ning juhataja asetäitja Kairi Avastu vastuseid küsimustele.
Projekti raames avaneb võimalus tekitada Tartusse uus terviklik teenuspakett, mille eesmärk on parandada eelkõige erivajadustega noorte (vanuses 18-25) toimetulekut ning toetada nende perede tööturul osalemist vajaduspõhiselt, võimaldades professionaalset abi ja pädevat infot ühest kohast. Teenust osutab SA Tartu Perekodu Käopesa, kes võiks muutuda raske ja sügava puudega laste tõsiseltvõetavaks kompetentsikeskuseks. Projekti raames luuakse 86 intervallhoiu ja 14 koduhoolduse kohta, nõustamist võimaldatakse kõigile intervallhoiu ja koduhoolduse saajatele. Koduhooldust osutatakse isiku kodus, intervallhooldust osutatakse väljaspool isiku kodu selleks spetsiaalselt kohandatud ruumides. Teenust võimaldatakse perioodil 2021-2023 kuni 100 isikule. Tegemist on pilootprojektiga. Eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada osutatava teenuse saamise tingimused ja kord. Teenust soovitakse pakkuda ka ümberkaudsetele omavalitsustele.

Heljo Pikhof küsis, kas on võimalik leida rahalisi vahendeid teenuse jätkamiseks ka peale projekti lõppemist.
Mihkel Lees ja Kairi Avastu vastasid, et rahalisteks vahenditeks saavad olla välisrahastus, linnaeelarve, inimeste omaosalus.
Anneli Kannus küsis kas linn on valmis rohkem panustama, kui vajadus koduhoolduseks on suurem.
Kairi Avastu vastas, et alustame 14 koduhoolduse kohaga ja suurema vajaduse ilmnemisel kaalutakse täiendavate võimaluste otsimist.
Merle Kivest küsis kas teised omavalitsused ka rahastavad, kas on kokkulepped olemas.
Kairi Avastu vastas, et projekt lähtub eelkõige Tartu linna vajadustest, eelkokkuleppeid teiste omavalitsustega ei ole sõlmitud, teada on nende suur huvi ja meil on valmisolek seda osutada.
Merle Liivak täpsustas, et teiste omavalitsuste tegelik vajadus ei ole väga suur ja nemad kehtestavad oma regulatsiooni ise.

Komisjon otsustas: kõigi poolthäältega määruse eelnõud toetada.

Merle Liivak esitas komisjonile 1. päevakorrapunktis palutud andmed:
439 kasutaja juures on kõige kõrgema hooldusmääraga inimestele eelnevalt olnud kulu umbes 350 000 eurot, kokku kõigi hooldajate peale peaaegu 1 miljon. Praegu lisandub orienteeruvalt 300 000 eurot, kulu kokku 1,35 miljonit.

3. Informatsioon sotsiaaltransporditeenusest Tartu linnas
Kuulati sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivaku ja asetäitja Kairi Avastu ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja vastuseid neile.
Sotsiaaltarnspordi teenus on mõeldud eelkõige selleks, et tagada erivajadusega inimestele või oma terviseseisundi tõttu lühiajaliselt eritransporti vajavatele inimestele ligipääs haridus-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja hoolekandeasutustele, töökohale ning muude teenuste tarbimisega seotud asutustele Tartu linna piires. Teenuse kasutajaid on ligi 1250 isikut, väga aktiivselt kasutavad teenust ligi 350 isikut. Teenuse kvartali piirmäär on 50 eurot ja isiku enda osaluse suuruseks 1/3 teenuse maksumusest. Lastele on teenus tasuta. Teenust osutab 2022. aastal hankelepingu alusel OÜ Tartaline.

Marit Sepma tegi ettepaneku viia Tartu linnas sisse selline arveldamismeetod, mille puhul klient ei peaks enam käsitsi tšekimeetodit taksojuhilt paluma.
Merle Liivak vastas, et ettepanek on põhjendatud. Sotsiaalosakond on käinud tutvumas Tallinnas ja Pärnus olevate lahendusteega. Koostöös linnamajanduse valdkonnaga soovitakse liikuda bussikaardi põhisele kasutusele, et arveldus oleks nii inimesele kui linnale mugavam.
Marit Sepma oli arvamusel, et tuleks tagada kõikidele invataksodele kaarditerminal. Suur probleem on ka liiga pikk ooteaeg, eriti hommikuti.
Merle Liivak vastas, et hommikuti on korraga teenuse järele suur vajadus tõesti. Tahaksime läbi infosüsteemi arenduse seda parandada ja planeerida.
Marit Sepma juhtis tähelepanu, et sotsiaaltransporditeenuse puhul peaks taksojuht osutama kliendile abi uksest ukseni, kuid täna tihtipeale seda vastutulelikkust ei ole.
Arutati ratastoolide olemasolu invataksodes.
Heljo Pikhof palus linnavalitsusel edastada komisjonile info selle kohta, mitmes invataksos on ratastooli võimalus.
Merle Liivak selgitas, et kui inimene vajab mõnda teist talle sobivat transporditeenust, siis aitab linn vajadusel selle kulu hüvitada.
Arutati inimesele meeldetuletuse edastamise võimalikkust kui invatakso teenuse hakkab lõppema.
Merle Liivak selgitas, et sellise meeldetuletuse süsteemi ülesehitus on tulevikus plaanis. Täna ei võimalda seda sotsiaaltoetuste andmeregister, vajadusest on Sotsiaalministeeriumi teavitatud.
Arutati kas oleks võimalik tõsta invatakso teenuse kasutamise kvartali piirmäära, mis viimased 10 aastat on olnud 50 eurot.
Merle Liivak selgitas lisalimiidi kasutamise võimalust.
Heljo Pikhof oli seisukohal, et piirmäära suurendamisele võiksime mõelda, see võimaldab puudega inimesel käia tööl ja elada täisväärtuslikku elu.

Komisjon võttis info teadmiseks.