Bigs Eesti OÜ on esitanud Oa tn 35a krundile planeeringu algatamise ettepaneku. Krundile soovitakse määrata elamumaa sihtotstarve ja rajada kolm korterelamut. Põhihooned soovitakse kavandada kahe täiskorruse ja katusealuse korrusega, lisaks kuni kolm ühekorruselist abihoonet. Ettepaneku juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt on üks hoone paigutatud Oa tänava äärde kohustuslikule ehitusjoonele, teised kaks hoonet on paigutatud krundi sisemusse. Ehitisealune pindala on tänavaäärsel hoonel 300 m² ja krundisisestel hoonetel mõlemal 200 m². Välisviimistluses soovitakse kasutada laudist ning piirdeks on kavandatud puitlippaed. Autodele on kavandatud 26 parkimiskohta (igale korterile üks koht) ja jalgratastele 44 parkimiskohta hoovis (neist 16 varjualuses kuuride vahel, igale korterile 1,7 kohta). Juurdepääs on lahendatud Oa tänavalt.
Olemasolev olukord ja mõjuala seosed
Ümara kujuga Oa tn 35a krunt asub Supilinnas, Piiri tänava sihil. Tegemist on tootmismaa sihtotstarbega krundiga, millel asuv puurkaev on nüüdseks tamponeeritud ja pumbamaja on ette nähtud lammutada. Krundi pindala on 2820 m2. Krunt on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. EELIS-e andmetel esinevad planeeringualal kaitsealused liigid. Krunti ümbritsevad 2-3 korruselised uued korterelamud.
Planeeringuala asub ca 40 m kaugusel Emajõest ja jääb Emajõe kalda piiranguvööndisse.
Krundil kehtib 2004 aastal kehtestatud Kartuli, Oa ja Kauna tänavate ning Emajõega piiratud ala (EUROPAN-i ala) detailplaneering. Kehtivas detailplaneeringus on määratud Oa tn 35a krunt tootmismaaks. Krunt on moodustatud pumbamaja tarbeks ning krundi piir järgib veehaarde sanitaarkaitseala. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
Üldplaneeringu tingimused
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsioon korterelamu maa-ala. Krunt asub arhitektuurilises üksuses SU2, kus maa-alad on hoonestamisel kaasaegsete, Supilinna miljöösse sobilike, säästva arengu põhimõtetel püstitatud korterelamutega. Eesmärgiks on Supilinna uuema osa hoonestusstruktuuri sidumine ruumilise, kogukondliku ja miljöölise linnaosa vanemate hoonestusaladega, jäädes samas kaasaegse arhitektuurikeele kasutamise juurde.
Maa-aladel kehtivad korterelamumaa juhtfunktsiooni kohased üldtingimused. Uued hooned tuleb kavandada põhimahuga tänava äärde traditsioonilisele ehitusjoonele. Kvartali sisealade täiendav hoonestamine ei ole lubatud. Arvestada tuleb samas tänavafrondis ja vastasküljel olevat hoonestuslaadi, st ehitusjoont, avade rütmi, katusekuju, sokli, räästa ja harja kõrgust.
Elamu põhimahu maksimaalne laius on 11 meetrit. Tänavapoolne külg peab olema kujundatud fassaadina, kuhu avanevad aknad ja vähemalt üks väljapääs. Katuse väljaehitised lubatud kuni 2/5 pikkuses räästajoonest, ühe väljaehitise laius kuni 1/5. Väljaulatuvad rõdud on tänavapoolsel fassaadil keelatud. Hoonete maksimaalne korruselisus on kaks. Kolmas korrus on lubatud ainult viilualuse katusekorrusena, kusjuures räästa kõrgus peab järgima piirkonnale omaseid kõrgusi. Sokli kõrgus 0,4-0,6 meetrit. Hoone nulltasand on üleujutusohuga aladel 34,5 meetrit (abs).
Kruntideks jaotamise ja hoonestamise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga arvestades ümbritsevat krundistruktuuri ja hoonestuslaadi ning üldplaneeringus sätestatud tingimusi (nõuetekohane haljastuse ja parkimise tagamine jm). Krundi suurus, kuju ja juurdepääs peab toetama ja võimaldama krundi maakasutusekohast kasutamist. Kruntide moodustamisel tekkiv krundistruktuur peab olema kooskõlas lähipiirkonnale iseloomuliku krundistruktuuriga. Kruntide moodustamisel tuleb määrata krundile lihtne ja selge kuju, vältides kiilusid, ribasid ja pikki kitsaid juurdepääse. Tavaliselt peab krundile olema tagatud otsene juurdepääs tänavalt, s.t krundi piiril peab olema ühisosa tänava piiriga. Krundi tänavapoolne piir peab olema mõistliku pikkusega, arvestades väljakujunenud struktuuri.
Krundi haljastuse osakaalu määramisel ei loeta haljastuse hulka kitsaid siile krundi piiril, jäätmaad, mis tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale jms alasid. Rohevõrgu toimimise ülesannete täitmiseks peab haljastatud ala reeglina olema vähemalt 40% krundi pindalast, kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab reeglina olema vähemalt 25%. Elamukrundi haljastatav osa peab üldjuhul olema suurem, kui kõvakattega ala. Hoonete alune maapealne pind ei kuulu kõvakattega ega haljastatava ala sisse. Nimetatud nõude tagamiseks on linnal õigus suurendada krundi koormusindeksit ja/või leevendada parkimisnõudeid.
Piiretena on lubatud kuni 1,2 meetri kõrgune vertikaalne puitlippaed või võrkaed hekiga. Plankaiad on keelatud krundi tänavapoolsel küljel või hoonete peafassaadi ees. Väravad ei tohi avaneda üle tänava joone.
Kruntide õuealadel on oluline sotsiaalne funktsioon ning seal peab tegevust leiduma igale vanusegrupile, lisaks võtab märkimisväärse osa krundi pinnast parkimine ja prügimajandus. Uue hoone kavandamisel peab kortermaja krundile mahtuma haljastus, laste mänguala, prügikonteinerite ala, nii autode kui ka jalgrataste parkimine. Et tagada elamisväärne keskkond, tuleb mängu- ja puhkealad kavandada päikselisemasse õueala osasse, parkimine ja prügimajandus tänavapoolsesse ja/või varjulisemasse külge. Reegel on, et vähemalt üks hoone akendega külg on sõidukite vaba (ka tänav, parkla). Hooned peavad olema kergesti juurdepääsetavad ka liikumisraskustega inimestele ning eriotstarbelistele sõidukitele ja tehnikale, jalgteede ja rattateede ühendatus peab olema tagatud kuni lähimate ühistranspordi peatusteni.
Parklad peavad olema liigendatud ja/või eraldatud haljastusega, parklates liiklemine peab olema ohutu ja arusaadav. Krundile saab kavandada ainult nii suure maja, kui see krunt suudab teenindada, st kõik hoone toimimiseks vajalik, sh haljastus, peab mahtuma krundile.
Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel, maastiku ilmet muutvate tööde (pinnase täitmine, kaeveload jm) puhul tuleb iga kord kaaluda dendroloogilise hindamise vajalikkust.
Tartu Linnavalitsuse 14.12.2021 korraldus nr 1391 "Oa tn 35a krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine"