Protokoll: Sotsiaalkomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu linna 2022. aasta eelarve
2. Tartu Linnavolikogu 13. märtsi 2016. a määruse nr 107 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ rakendamisest 1. jaanuarist kuni 31. maini 2022
3. Ülevaade sotsiaal- ja tervishoiuosakonna tegevusest
4. Komisjoni töökorraldus


1. Tartu linna 2022. aasta eelarve

Kuulati Priit Humala ettekannet, Priit Humala, Mihkel Leesi ja Külli Lusti vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Komisjoni liikmetel oli küsimusi lasteaiaõpetajate palga, huvihariduse rahastamise, hooldajatoetuse, linnale laenu võtmise ja muude teemade kohta.

Komisjonis rõhutati, et hooldajatoetus peab kindlasti tõusma, see teema tuleb ka sotsiaalkomisjoni päevakorda võtta.
Mihkel Lees selgitas, et 2022. aastal seda veel teha ei jõua, see tähendab linnaeelarvele ka küllalt suurt lisakulu. Koalitsioonileppes on aga hooldajatoetuse tõstmine sees ja kindlasti seda järgmistel aastatel tehakse.

Informatsioon võeti teadmiseks.




2. Tartu Linnavolikogu 13. märtsi 2016. a määruse nr 107 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ rakendamisest 1. jaanuarist kuni 31. maini 2022

Kuulati Mihkel Leesi ettekannet, Mihkel Leesi ja Marika Parise vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Merle Kivest märkis, et kohe on ka Tartus tõusmas küttehind ja peaks kaaluma ka selle piirmäära tõstmist juba ettevaatavalt, mitte tagantjärgi probleemi lahendama.
Mihkel Lees selgitas, et sotsiaal- ja tervishoiuosakond teeb kiiresti vastava analüüsi ja vajadusel esitab linnavalitsus juba sellele eelnõule muudatusettepaneku.
Komisjon teeb vajadusel muudatusettepaneku läbivaatamiseks erakorralise koosoleku.

Mihkel Lees saatis 3. detsembril komisjonile selgituse osakonnas tehtud analüüsist:
"Eilsel koosolekul anti värskest küttehinna tõusu teatest lähtuvalt STO-le ülesanne analüüsida, kas komisjoni menetluses olevas eelnõus tuleks lisaks elektrihinna piirmäärale suurendada ka kütteks tarbitud soojusenergia senist piirmäära, et katta jätkuvalt vähemalt 90% taotlejate kulu 100%-liselt. Analüüsisime olukorda ning jõudsime alljärgneva tulemuseni: 2021. a analüüsi põhjal (aluseks 3 kuud jaan, nov, dets,) oli kaugküte ja mitte-kaugküte (gaas, elekter, puuküte) kokku 100%-liselt kaetud praeguse hinnaga 3€/m2 98,7% kütte kulu esitanud taotlejatest. Kui arvestada 10%-lise hinnatõusuga, jääks küte kehtiva piirmääraga 100%-liselt kaetuks umbes 96,4% küttekulu esitavatest taotlejatest. Kui arvestada 20%-lise hinnatõusuga, jääks küte kehtiva piirmääraga 100%-liselt kaetuks umbes 95,3% küttekulu esitavatest taotlejatest. Siin on väga oluline märkida, et enamus nö mitte-kaugküttega taotlejatest kütavad kas puudega (mis on toimetulekutoetusega ajatatav mitme kuu peale nii, et kogu kulu saab kaetud ja üldjuhul on kliendid ka teadlikud ning ostavad kütet sel juhul neile ettenähtud piirmäära ulatuses) või elektriküttega. Kuna aga elektri piirmäära tõstame väga suurelt, on alust arvata, et nende kulud saavad kenasti kaetud nö elektri rea pealt ning tegelik ülaltoodud 100%-liselt kaetavate taotluste hulk suureneb veelgi lähenedes praktiliselt 100-le. Komisjonis jäi märkimata, et juhul, kui toimetulekutoetusega ei kaeta siiski kõiki energia kulusid, on isikul õigus taotleda energiatoetust. Näitlikustamiseks - et protsendid saaks ka numbrilised väärtused, siis analüüsi aluseks olevate kuude kaugkütte tarbijatest ei olnud novembris ja detsembris mitte ühtegi taotlust, mis oleks jäänud 100%-liselt kompenseerimata ning jaanuaris oli 1 taotlus (taotlejaid oli keskmiselt 369). Kokkuvõtvalt ei näe osakond praeguste andmete alusel põhjust küttekulu piirmäära muutmiseks. Loomulikult jälgime tähelepanelikult olukorda energiaturul ning oleme vajadusel valmis kiirelt reageerima ning tulema komisjoni ja volikogusse vajalike muudatustega."