EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
27. september 2021. a. nr LV-IP-0199 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Huvihariduse toetused" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. esitada linnavolikogu hariduskomisjonile ja kultuurikomisjonile tutvumiseks määruse "Huvihariduse toetused" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogu komisjonides määrata ...... |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0199 juurde
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, erakooliseaduse § 22 lõike 4, noorsootöö seaduse § 8 punkti 2 ja spordiseaduse § 3 punktide 2, 21 ja 3 alusel ning arvestades noorsootöö seaduse § 151 kohaselt antava toetuse kasutamise reegleid.
1. peatükk
Üldsätted
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib Tartu linnas 7-19aastasele ja 65aastasele ja vanemale isikule huviharidust ja huvitegevust pakkuva juriidilise isiku toetuse taotlemist ja talle toetuse andmist ning toetuse kasutamist:
1) toetamaks laste ja noorte ning eakate osalemist huvihariduses või huvitegevuses ning
2) andmaks võimalusi huviharidust ja huvitegevust pakkuvatele juriidilistele isikutele arenguks.
(2) Käesolevas määruses kasutatakse huvihariduse ja huvitegevuse kohta ühtset mõistet huviharidus.
(3) Käesolevas määruses kasutatakse muid mõisteid järgmises tähenduses:
1) valdkond on juriidilise isiku laiem tegevusala, so sport, rahvakultuur või muu huviharidus;
2) tegevusvaldkond on juriidilise isiku täpsem tegevusala, so spordis konkreetne spordiala, rahvakultuuris (a) koorilaul, (b) puhkpillimuusika, (c) rahvatants, (d) pärimusmuusika, (e) harrastusteater, (f) rahvuslik käsitöö või (g) folkloorirühm ning muu huvihariduse tähenduses (a) loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia, (b) muusika, (c) kunst, (d) üldkultuur või (e) tants;
3) huviring, treeningrühm või õpperühm on juriidilise isiku ühes tegevusvaldkonnas sama tegevuskava või õppekava kohaselt ühes ja samas kohas ning ajal huviharidust omandav isikute grupp, keda juhendab käesoleva määruse nõuetele vastav juhendaja või treener;
4) harrastaja on huvihariduses osalev sportlane, laulja, pillimängija, tantsija, õppur või muu regulaarne osaleja sõltumata vanusest ja rahvastikuregistrisse kantud elukohast.
§ 2. Huvihariduse toetused
Huvihariduse toetused on huvihariduse tegevustoetus, huvihariduse arengutoetus ja huvihariduse preemia.
§ 3. Toetuse taotlemisele ja toetuse kasutamise kontrollimisele rakenduvad õigusaktid
Käesoleva määruse kohasele toetuse taotlemisele ja toetuse andmise menetlemisele ning toetuse kasutamise üle järelevalve teostamisele kohaldatakse Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Huvihariduse tegevustoetust saab taotleda juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust 7-19aastasele või 65aastasele ja vanemale isikule, kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistris on Tartu linn.
(2) Huvihariduse arengutoetust saab taotleda juriidiline isik, kes on kolmel eelneval aastal saanud huvihariduse tegevustoetust.
(3) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust sõltumata selles osalejate vanusest rahvakultuuri või muu huvihariduse valdkondades.
(4) Huvihariduse toetust ei saa taotleda:
1) valitsusasutus;
2) valitsusasutuse hallatav riigiasutus;
3) muu avalik õiguslik juriidiline isik või tema struktuuriüksus;
4) sihtasutus, mille üks asutaja on riik või kohalik omavalitsus;
5) muu juriidiline isik, kellelt Tartu linn ostab olulises mahus sotsiaalvaldkonna või muu valdkonna teenust.
§ 5. Huvihariduse toetuse kasutamise aeg
(1) Huvihariduse tegevustoetus antakse toetuse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks taotlemise ajal algava õppeaasta tegevuskavas või õppekavas nimetatud tegevuste elluviimiseks, huvihariduse arengutoetus antakse toetuse taotlemise aastaks, huvihariduse preemia antakse kasutamise aja piiranguteta.
(2) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
2. peatükk
Huvihariduse toetused
1. jagu
Huvihariduse tegevustoetus
Huvihariduse toetused
1. jagu
Huvihariduse tegevustoetus
§ 6. Huvihariduse tegevustoetuse määrad
(1) Huvihariduse tegevustoetuse määr sõltub taotleja tegevusvaldkonnast ning võib erinevates tegevusvaldkondades olla erinev sõltuvalt käesolevas määruses sätestatud toetuse määradest ning nõuete täitmise tasemest taotleja poolt.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära 7-19aastase isiku kohta kehtestab linnavalitsus.
(3) Huvihariduse tegevustoetuse määr spordi valdkonnas, kui treeningrühm koosneb ainult erivajadustega harrastajatest, on 2,4kordne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud baasmäär 7-19aastase isiku kohta.
(4) Huvihariduse tegevustoetuse määr 65aastase ja vanema isiku kohta on 0,5kordne käesolev paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud baasmäär.
§ 7. Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära saamise eeldused 7-19aastastele
(1) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäära saamiseks peab juriidiline isik:
1) pakkuma regulaarset huviharidust 7-19aastastele harrastajatele 9 kuul kalendriaastas vähemalt 90 minutit nädalas või 360 minutit kuus (tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas ja 180 minutit kuus, kui 50% või rohkem huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased);
2) omama vastavas tegevusvaldkonnas vähemalt ühe õppeaastast käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat tegevuskava;
3) omama spordi valdkonnas vähemalt 4. kutsetaseme treenerit põhijuhendajana ja vajadusel abijuhendajana vähemalt 3. kutsetaseme treenerit iga treeningrühma kohta;
4) omama spordi valdkonnas spordialal, millel puudub spordiala spetsiifiline kutsestandard, vähemalt 18-aastast juhendajat, (a) kellel on kehakultuurialane kõrgharidus või (b) läbitud spordi üldainete kursus vähemalt 30 tunni ulatuses ja esmaabi baaskoolitus 16 tunni ulatuses iga treeningrühma kohta;
5) omama rahvakultuuri ja muu huvihariduse valdkonnas vähemalt ühte käesoleva määruse paragrahvi 11 lõike 1 kohase kvalifikatsiooniga juhendajat iga huviringi või õpperühma kohta.
(2) Rahvakultuuri valdkonnas toetuse saamiseks peab huviringis harrastajatena osalema minimaalselt 16 lauljat kooris, 12 pillimängijat puhkpilliorkestris, 12 tantsijat rahvatantsurühmas, 5 pillimängijat pärimusmuusikaansamblis, 10 osalejat harrastusteatri huviringis, 5 osalejat rahvusliku käsitöö ringis, 5 osalejat folkloorirühmas.
(3) Spordi valdkonnas toetuse saamiseks peab võistkonnaaladel treeningrühmas olema vähemalt sama palju sportlasi, kui on minimaalne vastava spordiala võistlusreeglitele vastav võistkonna liikmete arv.
(4) Spordi valdkonnas tuleb treeningrühmade moodustamisel ning treenerite arvu kavandamisel treeningrühma kohta arvestada kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord" sätestatud nõuetega treeningrühmale ja laste ja noorte arvule treeningrühmas.
§ 8. Huvihariduse tegevustoetuse täiendav toetusmäär 7-19aastasele
(1) Huvihariduse tegevustoetuse baasmäärale liidetakse täiendav toetusmäär 7-19aastase harrastaja kohta vastavalt määruse lisas olevale tabelile, kui taotleja täidab käesolevas määruses ja tabelis sätestatud tingimused.
(2) Täiendava toetusmäära saamise alusteks on:
1) regulaarsete tegevuste minimaalsest suurem maht (baasmäär korrutatud koefitsendiga 0,2);
2) vähemalt 5-õppeaastase käesoleva määruse paragrahvi 10 lõike 2 sätestatud nõuetele vastava õppekava olemasolu (baasmäär korrutatud koefitsendiga 0,4);
3) juhendaja või treeneri kvalifikatsiooni täiendavate nõuete täitmine (baasmäär korrutatud koefitsendiga 0,2 või baasmäär korrutatud koefitsendiga 0,4) ning
4) valdkondlikud saavutused, sh valdkondlik meisterlikkus või panustamine valdkonna arengusse (baasmäär korrutatud koefitsendiga 0,2 või baasmäär korrutatud koefitsendiga 0,4).
(3) Juhendaja või treeneri kõrgema kvalifikatsiooni ning valdkondlike saavutuste eest 0,4 koefitsendiga täiendava teotusmäära saamiseks peavad olema täidetud ka 0,2 kohefitsendiga täiendava toetusmäära nõuded.
§ 9. Huvihariduse tegevustoetuse saamise eeldused 65aastastele ja vanematele
Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks 65aastasele ja vanemale peab juriidiline isik:
1) pakkuma regulaarset huviharidust 65aastastele ja vanematele harrastajatele 9 kuul kalendriaastas vähemalt 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus;
2) omama vastavas tegevusvaldkonnas vähemalt 1-õppeaastast käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat tegevuskava;
3) omama ühte vähemalt 5aastase kogemusega juhendajat iga huviringi või treeningrühma kohta.
§ 10. Nõuded tegevuskavale ja õppekavale
(1) Tegevuskava peab sisaldama järgmist:
1) huviringi, treeningrühma või õpperühma nimi;
2) tegevuskava õppeaasta;
3) tegevuse sihtrühma kirjeldus;
4) tegevuse kestus ja maht nädalas või kuus ning aastas;
5) tegevuse aastased eesmärgid;
6) tegevuse korralduse ja sisu kirjeldus;
7) vajadusel muu asjakohane informatsioon tegevuskava kohta.
(2) Õppekava peab sisaldama järgmist:
1) õppekava nimi;
2) õppekava pikkus õppeaastates;
3) õppekava sihtrühma kirjeldus;
4) õppekava ülesehituse kirjeldus õppeaastate või õppetasemete kaupa;
5) õppekava eesmärgid õppeaastate või õppetasemete kaupa;
6) õppekava õpiväljundid;
7) õppekava läbiviimisel väljastatav dokument (kui väljastatakse);
8) vajadusel muu asjakohane informatsioon õppekava kohta.
§ 11. Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks nõutav juhendaja kvalifikatsioon rahvakultuuri ja muu huvihariduse valdkonnas
(1) Käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punkti 5 mõttes on kvalifitseeritud juhendajaks isik, kes:
1) omab tegevusvaldkonnale vastavat kutset kutseseaduse tähenduses;
2) omab tegevusvaldkonnale vastavat tegevusvaldkonna katusorganisatsiooni poolt välja antavat pädevustunnistust (eelkõige rahvakultuuris);
3) omab tegevusvaldkonnale vastavat erialast kutse- või kõrgharidust või
4) on läbinud erialaseid koolitusi vähemalt 156 tunni (6 EAP) ulatuses.
(2) Kui 65aastaseid ja vanemaid isikuid juhendab isik, kes omab spordi valdkonnas käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 1 punktide 3 või 4 kohast kvalifikatsiooni või vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, ei pea tema kohta esitama 5-aastase kogemuse ülevaadet.
§ 12. Huvihariduse tegevustoetuse taotlus ja taotlusega koos esitatavad dokumendid
(1) Huvihariduse tegevustoetuse taotluse esitamiseks tuleb valida taotluse valdkond - sport, rahvakultuur või muu huviharidus.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse iga tegevusvaldkonna kohta eraldi ning peab sisaldama järgmisi andmeid kõigi tegevusvaldkonna huviringide, treeningrühmade või õpperühmade kohta:
1) vanuserühm (7-19aastased, 65aastased ja vanemad või mõlemad vanuserühmad);
2) juhendaja ja olemasolul abijuhendaja nimi, isikukood ja juhendaja kvalifikatsioon (vajadusel tuleb lisada juhendaja kvalifikatsiooni tõendav dokument või eakate puhul juhendaja 5aastase kogemuse kirjeldus);
3) huviringi, treeningrühma või õpperühma eeldatav harrastajate arv (harrastajate üldarv, sh need, kelle eest toetust ei anta);
4) huviringi, treeningrühma või õpperühma tegevuskava või õppekava ning õppekava puhul täpsustus, millisel õppetasemel huviring, treeningrühm või õpperühm tegutseb;
6) võimalusel tegevuse (treeningu, huviringi, õppetöö) toimumise koht, tegevuse aeg nädalapäeva ning algus- ja lõpukellaaja täpsusega (kui kõik huviringi, treeningrühma või õpperühma harrastajad ei osale huvihariduses koos (individuaalõpe või individuaaltreening), tuleb esitada vastav selgitus);
7) spordi valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel informatsioon iga tegevusvaldkonna iga treeneri järgmisel õppeaastal (a) läbitava koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (b) tema juhendamisel läbi viidava koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (c) kutsetaseme uuendamise kohta või (d) panustamise kohta valdkondliku katusorganisatsiooni töösse;
8) rahvakultuuri ja muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel juhendaja kõrgema kvalifikatsiooni eest informatsioon tegevusvaldkonna iga juhendaja järgmisel õppeaastal (a) läbitava koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (b) tema juhendamisel läbi viidava koolituse (kursus, õpituba vms) kohta või (c) kutsetaseme uuendamise kohta või (d) panustamise kohta valdkondliku katusorganisatsiooni töösse ning andmed tegevusvaldkonna juhendajaga sõlmitud lepingu kohta;
9) rahvakultuuri ja muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel valdkondlike saavutuste eest andmed tegevusvaldkonnas kahe eelmise õppeaasta jooksul (a) aktiivse kohalikul või riiklikul tasemel sündmustel osalemise kohta või (b) kohalikul tasemel avalikkusele suunatud sündmuse korraldamise kohta või (aa) aktiivse kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasemel sündmustel osalemise või nende korraldamise kohta ja (bb) riiklikul või rahvusvahelisel konkursil või võistlusel silmapaistva tulemuse saavutamise kohta.
(3) Täiendava toetusmäära saamiseks ei pea taotlusel täiendavaid andmeid esitama, kui täiendava toetusmäära saamiseks vajalikud andmed on kätte saadavad kutseregistrist, Eesti spordiregistrist või spordialaliidult.
(4) Taotlemisel peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik lastekaitseseaduse paragrahvis 20 sätestatud lapsega töötava isikuna kehtivatest töötamise piirangutes ning ta on kontrollinud, et tema taotluses nimetatud lapsega töötaval isikul ei esine lastekaitseseaduse paragrahvis 20 nimetatud piiranguid lapsega töötamiseks.
(5) Kui taotlejal ei ole 5-õppeaastase õppekava puhul igal õppetasemel huviringi, treeningrühma või õpperühma, tuleb esitada põhjendus, miks igal õppetasemel huviharidust ei anta ning esitada nägemus, millal hakatakse huviharidust pakkuma igal õppetasemel.
§ 13. Huvihariduse tegevustoetuse taotlemise aeg
(1) Huvihariduse tegevustoetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks.
(2) Harrastajate nimekirjad huviringi, treeningrühma ja õpperühma kaupa ning treeningu, huviringi ja õppetöö toimumise täpne koht, tegevuse aeg nädalapäeva ja algus- ja lõpu kellaajaga esitatakse Tartu linnaportaali hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.
(3) Spordialadel, kus tegeletakse mitme erineva spordialaga (triatlon, laskesuusatamine, kahevõistlus jms) ei saa sama harrastajat näidata ühe juriidilise isiku kahe erineva spordiala treeningrühma liikmena.
(4) Alaealise seaduslik esindaja või täisealine huvihariduses osaleja peab kinnitama enda lapse või iseenda huvihariduses osalemise Tartu linnaportaalis hiljemalt 1. novembriks. Ühe juriidilise isiku ühe spordiala või tegevusvaldkonna kohta saab esitada ühe kinnituse.
(5) Juhendaja kvalifikatsiooni tõendav dokument esitatakse Tartu linnaportaali hiljemalt kalendriaasta 1. novembriks.
§ 14. Huvihariduse täiendava toetusmäära taotluse hindamine
(1) Huvihariduse täiendava toetusmäära taotluste läbi vaatamiseks ja hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni.
(2) Hindamiskomisjon võrdleb taotlustes esitatud andmeid ning kaasab vajadusel tegevusvaldkonna spetsialiste arvamuse andmiseks.
(3) Hindamiskomisjon protokollib hindamise tulemused ning teeb ettepaneku linnavalitsusele täiendava toetusmäära andmise kohta.
§ 15. Huvihariduse tegevustoetuse andmine
(1) Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks isiku kohta peab laps olema 7aastane, noor mitte vanem kui 19aastane ja eakas 65aastane toetuse saamise aasta 1. jaanuaril ning tema elukohaks Eesti rahvastikuregistris peab olema Tartu linn.
(2) Toetust antakse käesoleva määruse paragrahvi 13 lõike 4 kohaselt antud huvihariduses osalemise kinnituste järgi, arvestades kinnituse andja eelistusi. Toetust saab 7-19aastase harrastaja kohta ühest valdkonnast kahes ning ühest tegevusvaldkonnast ühes huviringis, treeningul või õppetöös osalemise kohta ning 65aastase ja vanema harrastaja kohta ühe huviringis või treeningul osalemise kohta. Kokku saab 7-19aastase harrastaja kohta toetust kuni kolme huviringi, treeningrühma või õpperühma eest.
(3) Huvihariduse tegevustoetust ei anta huviringi, treeningrühma või õpperühma eest, mida korraldatakse üldhariduskooli tellimusel üldhariduskooli õppekavavälise tegevuse raames.
(4) Huvihariduse toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 16. Huvihariduse tegevusteotuse andmise otsuse muutmine seoses huvihariduse pakkuja muutumisega
(1) Huvihariduse tegevustoetust saanud isiku tegevuse lõppemise, isikute ühinemise või isiku jagunemise või muu tegevuse ümberkorraldamisega kaasneval juhul on võimalus taotleda huvihariduse toetuse andmise otsuse muutmist üks kord aastas poole aasta toetuse osas.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsuse muutmiseks tuleb muutuses osalevatel juriidilistel isikutel esitada avaldus, kus näidatakse ära harrastajate arv ja nimekiri, kelle osas toetuse andmise otsuse muutmist taotletakse. Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsust ei muudeta reeglina üksikute harrastajate muutumise tõttu, vaid üksnes juhul, kui muutus puudutab tervet huviringi, treeningrühma või õpperühma või rohkemat kui 25% (kuid mitte vähem kui 10 harrastajat) toetuse andmise aluseks olnud isikutest.
(3) Huvihariduse tegevustoetuse andmise otsus muudetakse nende isikute osas, kelle seaduslikud esindajad või kes ise kinnitavad muutuses osalemist.
(4) Huvihariduse tegevustoetuse muutmise otsustab linnavalitsus.
§ 17. Huvihariduse tegevustoetuse saaja kohustused
Huvihariduse tegevustoetuse saaja kohustub:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaali kaudu teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;
2) tagama igale harrastajale, kelle kohta tegevustoetust antakse, võimaluse osaleda huvihariduses vähemalt taotluses näidatud mahus;
3) tagama tegevuskava või õppekava aja- ja asjakohasuse ning vastavuse käesoleva määruse nõuetele;
4) tegema kõik endast oleneva, et tagada tegevuskava või õppekava kohase huvihariduse pakkumise jätkusuutlikult kõigil tegevuskavas või õppekavas nimetatud tasemetel ning tagama selleks vajalike juhendajate või treenerite ning muude vahendite olemasolu;
5) tagama, et huviharidust viivad läbi taotluses nimetatud kvalifikatsiooniga isikud;
6) vabastama osaleja liikme-, osalus- või õppemaksust linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna tõendi alusel, mis kinnitab osaleja perekonna väheseid sissetulekuid;
7) kasutama huvihariduse tegevustoetust eelkõige juhendajate tasustamiseks, tegevuspaikade kasutamise kulude katteks ning muuks huvihariduse arendamiseks;
8) pidama toetusena saadud raha kohta eraldi arvestust ja kasutama kuludokumentidel vastavat märgistust;
9) nimetama Tartu linna enda toetajana;
10) kandma huvihariduse pakkumise kohta andmed Tartu linna veebilehe huvihariduse kaardirakendusse;
11) kandma Eesti spordiregistrisse tähtaegselt õigusaktidega nõutavad andmed;
12) andma esimesel võimalusel kultuuriosakonnale teada oma tegevuse taotluses nimetatud mahus vähenemisest, peatumisest või lõppemisest;
13) lubama teha järelevalvet huvihariduse pakkumise ja toetuse kasutamise üle;
14) esitama kultuuriosakonna nõudmisel toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud täiendavad dokumendid;
15) täitma muid käesolevas määruses nimetatud kohustusi.
§ 18. Huvihariduse tegevustoetuse aruanne
(1) Huvihariduse tegevustoetuse kasutamise kohta esitatakse aruanne hiljemalt toetuse saamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril Tartu linnaportaali kaudu.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse kasutamise aruandes tuleb ära näidata:
1) iga tegevusvaldkonna huviringi, treeningrühma ja õpperühma möödunud õppeaasta eesmärkide täitmise ülevaade vastavalt tegevuskavale või õppekavale;
2) harrastaja osalustasu suurus kuus ja selgitused selle tasumise aegade ning soodustuste ja vabastuste kohta;
3) ülevaade juhendaja ja treeneri kvalifikatsiooni eest täiendava toetusmäära taotlemisel kavandatud tegevuste elluviimisest.
(3) Vajadusel on linnavalitsusel õigus nõuda aruande juurde täiendavate andmete esitamist.
2. jagu
Huvihariduse arengutoetus
Huvihariduse arengutoetus
§ 19. Huvihariduse arengutoetuse määr
Huvihariduse arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.
§ 20. Huvihariduse arengutoetuse saamise eeldused ja toetuse eesmärk
(1) Kultuuriosakonna juhataja otsusega võib huvihariduse arengutoetuse taotlemiseks seada prioriteedid, milleks huvihariduse arengutoetust antakse või millele vastamisel antakse taotlusele täiendavad punktid.
(2) Huvihariduse arengutoetuse taotlemise eeldus on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 25% ulatuses arendustegevuse kogumahust.
(3) Huvihariduse arengutoetus on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi.
§ 21. Huvihariduse arengutoetuse taotlemise aeg
Huvihariduse arengutoetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. veebruariks. Huvihariduse arengutoetuse taotluse esitamiseks võib täiendavate vahendite olemasolul määrata täiendava tähtaja.
§ 22. Huvihariduse arengutoetuse taotlus
(1) Huvihariduse arengutoetuse taotlus peab sisaldama järgmisi andmed:
1) taotletav toetussumma;
2) planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate kirjeldus ning ülevaade tehtud eeltegevustest;
3) planeeritava arendustegevuse eesmärgid, olemasoleva algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjeldus ja mõõdikud tulemuse hindamiseks;
4) tegevusplaan arengu elluviimiseks koos ajakavaga;
5) arendustegevuse elluviijate nimed ja lühitutvustus (taotleja välised koolitajad, eksperdid vms);
6) arendustegevuse kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- või kaasfinantseeringut) ja nägemus riskide maandamise kohta;
7) vajadusel muud olulised andmed.
(2) Huvihariduse arengutoetuse taotlusele tuleb lisada kolm hinnapakkumust, välja arvatud juhul, kui kolme hinnapakkumuse saamine ei ole olnud võimalik. Hinnapakkumuste esitamata jätmise kohta tuleb esitada selgitus.
§ 23. Huvihariduse arengutoetuse kasutamine
(1) Huvihariduse arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning kuni 30% ulatuses toetuse kogusummast arengutegevuseks vajalike asjade ostmiseks.
(2) Arengutoetust ei saa kasutada:
1) töötasu maksmiseks, välja arvatud juhul, kui töötasu makstakse taotleja poolt tellitud teenuste osutamise eest teenuse osutaja töötajale;
2) käibemaksu tasumiseks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei ole ise käibemaksukohuslane.
§ 24. Huvihariduse arengutoetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Huvihariduse arengutoetuse taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate ning arenguvajaduse kaardistamiseks tehtud eeltegevuste kirjelduse selgus;
2) arendustegevuse eesmärkide, algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjelduse selgus ning valitud mõõdikute vastavus eesmärkidele;
3) tegevusplaani ja ajakava realistlikkus ning arendustegevuse elluviijate võimekus;
4) arendustegevuse kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Iga kriteeriumi eest antav maksimaalne punktide arv on 30.
(3) Kui huvihariduse arengutoetuse taotlemiseks on seatud prioriteedid, antakse prioriteedile vastavale taotlusele lisaks 10 punkti.
(4) Huvihariduse arengutoetuse taotluste hindamisel eelistatakse neid taotlejaid, kes varem ei ole huvitegevuse arengutoetust saanud. Reeglina ei anta toetust taotlejale mitmel kalendriaastal järjest.
§ 25. Huvihariduse arengutoetuse taotluste hindamine
(1) Toetuse taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni ning kinnitab hindamiskriteeriumite eest antavate punktide arvud ja hindamisjuhendi.
(2) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid iseseisvalt arvestades hindamisjuhendit. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumitele antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga.
(3) Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks, arvestades käesolevas määruses sätestatud piirangute ja eelarve võimalustega.
(4) Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku taotluse toetamiseks taotletust väiksemas mahus.
§ 26. Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustused
Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustub:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul huvihariduse arengutoetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaali kaudu teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;
2) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus või taotletust kuni 20% väiksemas mahus;
3) kasutama toetust taotluses nimetatud arendustegevuste seotud kulude katmiseks, arvestades käesolevas määruses nimetatud piiranguid;
4) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
5) informeerima viivitamata kultuuriosakonda asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine vms), mis tingivad arendustegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
6) esitama käesolevas määruses nimetatud aruande tähtajaks;
7) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle. § 27. Huvihariduse arengutoetuse aruanne
Huvihariduse arengutoetuse saaja kohustub esitama Tartu linnaportaali kaudu hiljemalt arendustegevuste elluviimise kuule järgneva teise kuu lõpuks aruande, milles esitatakse järgmine teave:
1) ülevaade elluviidud tegevustest ja nende mõju analüüs;
2) ülevaade tegevuste tulemustest, tulemuste vastavuse kirjeldus seatud eesmärgile mõõdikute kohaselt;
3) ülevaade eelarve täitmisest.
3. jagu
Huvihariduse preemia
Huvihariduse preemia
§ 28. Huvihariduse preemia saamise tingimused
(1) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik, kes pakub Tartu linnas huviharidust sõltumata selles osalejate vanusest rahvakultuuri või muu huvihariduse valdkondades.
(2) Huvihariduse preemia on toetus juriidilisele isikule eelneva õppeaasta (september kuni august) kõrgetasemeliste saavutuste eest.
(3) Huvihariduse preemiat saab juriidiline isik taotleda ühe tegevusvaldkonna huviringide või õpperühmade eest ühiselt.
§ 29. Huvihariduse preemia taotlemise aeg
Huvihariduse preemia taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.
§ 30. Huvihariduse preemia taotlus
(1) Huvihariduse preemia taotluse esitamiseks tuleb valida taotluse valdkond - rahvakultuur või muu huviharidus.
(2) Huvihariduse preemia taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja tegevusvaldkond;
2) huviringide või õpperühmade nimed, kelle eest preemia taotletakse;
3) ülevaade valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või võistlustel auhinnaliste kohtade või tunnustuse pälvimise kohta;
4) ülevaade osalemise kohta valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või muudel võistlustel.
§ 31. Huvihariduse preemia astmed, määrad ja kriteeriumid
(1) Huvihariduse preemiat antakse kahes astmes järgmiste kriteeriumite alusel:
1) esimene aste - valdkondlikul rahvusvahelisel või riiklikul kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse pälvimine;
2) teine aste - aktiivne osalemine valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või muudel võistlustel.
(2) Huvihariduse preemia määrad kinnitab linnavalitsus. Esimese astme preemia on kahekordne teise astme preemia.
§ 32. Huvihariduse preemia taotluste hindamine
(1) Preemia taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad erinevate tegevusvaldkondade esindajad ning kes teeb linnavalitsusele ettepaneku preemia määramise kohta.
(2) Iga taotlust hindab vähemalt 3 hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja teeb vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud kriteeriumitele ettepaneku preemia astme andmise või andmata jätmise kohta.
(3) Linnavalitsusele esitatav ettepanek huvihariduse preemia astmete kohta kujuneb komisjoniliikmete tehtud ettepanekute ja komisjoniliikmete omavahelise arutelu tulemusena.
3. peatükk
Rakendussätted
Rakendussätted
§ 33. Määruse rakendamine 2022. aastal
(1) Huvihariduse arengutoetuse taotlus esitatakse 2022. a Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 1. märtsiks.
(2) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määruse nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord", Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" või Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021. a määruse nr 145 "Huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetus 2022. aastaks" kohaselt saadud toetuse kohta esitatakse aruanne 2023. a käesoleva määruse paragrahvis 18 sätestatud korras. 2022. a kohta esitatavas aruandes ei kajastata käesoleva määruse paragrahvis 18 lõike 2 punktis 3 sätestatut.
§ 34. Määruste kehtetuks tunnistamine
1. juulil 2022. a tunnistatakse kehtetuks:
1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 11 "Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord";
2) Tartu Linnavolikogu 30 juuni 2011. a määrus nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord";
3) Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määrus nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord".
§ 35. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Huvihariduse toetused" eelnõu esitamine " juurde
- Uue toetussüsteemi eesmärk
Uue huvihariduse toetuse määruse kõige olulisem muudatus seisneb selles, et tegevuses osaleja/harrastaja, lapsevanema ning toetust saava ühingu vaates on edaspidi tegemist ühetaolise avaliku teenusega. Huvitegevusele ja -haridusele kehtestatakse selged kvaliteedikriteeriumid ning toetuspõhimõtted on valdkondadeülesed. Uus süsteem on seeläbi arusaadavam, õiglasem ning toetab võrdsetel alustel erinevate valdkondade arengut.
Määrus seob ühtsesse süsteemi huvitegevuse ja huvihariduse toetamise põhimõtted, kuna laste ja noorte arengu vaates on mõlemad väga olulised. Huvitegevuse eesmärk on pakkuda võimalusi erinevate teemade ja valdkondadega tutvumiseks või nende harrastamiseks. Huvihariduse eesmärk on osalejate kavakindel arendamine. Õppekava läbinu omandab kindlad teadmised ja oskused ning saavutab oma valdkonnas/erialal uue taseme.
Huvihariduse uus toetussüsteem lähtub järgmistest eesmärkidest:
- aktiivsed ja terved tartlased;
- mitmekesine ja kvaliteetne huviharidus ja -tegevus;
- arenevad valdkonna organisatsioonid;
- harrastajate ja ühingute võrdne kohtlemine.
Uus süsteem ei lähtu rangelt huvitegevuse ja huvihariduse mõistelisest jaotamisest, vaid keskendub kvaliteedinäitajatele. Nendeks on tegevuse kestus, tegevus- või õppekavapõhisus, juhendajate kvalifikatsioon ning valdkondlikud saavutused.
Seni kehtinud toetussüsteem
Seni kehtinud toetussüsteem tagas huvitegevuse ja -hariduse valdkonnas mitmekesise pakkumise, kuid toetusi reguleeris kolm eraldi õigusakti. Valdkonniti erinesid nii toetamise põhimõtted kui ka toetussummad, mis ei soodustanud erinevate valdkondade võrdset arengut. Näiteks ulatus toetus ühe harrastaja kohta 50 eurost kuni 250 euroni (täpsemalt allolevas tabelis). Spordi valdkonnas võeti toetussumma määramisel arvesse ka juhendajate kvalifikatsiooni taset ning valdkondlikke saavutusi.
Kuna seni kehtinud toetussüsteem on täitnud huvihariduse ja -tegevuse hõivatuse ja valdkonna mitmekesisuse eesmärgid (allolev joonis), siis on õige aeg pöörata senisest suuremat tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile.
Uue toetussüsteemiga kaasnevad olulisemad muudatused
Kuna uus toetussüsteem on valdkondadeülene ning selle eesmärk on lähtuda huvihariduse ja -tegevuse toetamisel samades kriteeriumitest, siis kaasnevad uue süsteemiga mõned olulisemad muudatused.
Vanus. Uue toetussüsteemi kohaselt saavad ühingud toetust 7-19aastaste ning 65aastaste ja vanemate Tartu linna kodanike eest. Toetatava vanuse määramisel lähtuti sellest, et toetatakse nende inimeste huviharidust, kes eelduslikult ise veel tulu ei teeni. Need on üldhariduskoolides käivad lapsed ja noored ning kõrg- või kutsehariduse I astmes õppijad.
Toetusmäär. Edaspidi on kõigile ühingutele sama toetuse baasmäär ning samad täiendava toetusmäära saamise summad.
Toetuse saamise tingimused. Kõigile huviharidust ja -tegevust pakkuvatele ühingutele on ühesugused toetuse saamise tingimused (nii baas- kui ka täiendava toetusmäära puhul). Kuna riiklikul tasemel on valdkondade korrastatuse seis erinev, siis tuleb esialgu uues toetussüsteemis teha erisused spordi ning rahvakultuuri ja muu huvihariduse vahele. Spordi valdkonnas toimib juba mitu aastat treenerite tööjõutasude kompenseerimise süsteem, samuti peavad spordiseadusest tulenevalt olema kõik noortega tegelevad treenerid kutsekvalifikatsiooniga. Lisaks jagab iga alaliit spordiklubid vastavalt nende saavutustele pingeritta. Loodetavasti jõuavad ka teised valdkonnad riiklikul tasemel korrastatuseni, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada valdkonna kohta ühtset infot.
Eakate huvihariduse toetamine algab 65aastastest. Pensioniiga on 2026. aastaks tõusnud 65 eluaastani, selle eani on inimesed reeglina ka tööturul aktiivsed ning suudavad ise oma hobide eest tasuda. Seni kehtinud süsteemi kohaselt toetati rahvakultuuri valdkonna harrastajaid alates 60. eluaastast. Uue süsteemiga laieneb eakate huvihariduse toetus ka teistesse valdkondadesse.
Toetatavate harrastuste arv. Seni kehtinud süsteemi järgi toetatakse iga harrastaja iga valdkonna (sport, rahvakultuur, erahuvikool, noorte huvitegevuse ühing) esimese eelistusega harrastust. Uue süsteemi järgi toetatakse ühe harrastaja kuni kolmes huviringis, treeningrühmas või õpperühmas osalemist. Toetust saab ühest valdkonnast kahes ning ühest tegevusvaldkonnast ühes huviringis, treeningul või õppetöös osalemise kohta.
Toetuse arvestamise ja kasutamise aeg. Seni kehtinud süsteemi järgi käis kogu toetuse arvestamine kalendriaasta kaupa. Sealhulgas planeeritavad tegevused, mis ei olnud kooskõlas huvihariduse ja huvitegevuse hooajaga, mis on sarnane üldisele haridusaastale. Uue toetussüsteemi kohaselt käib tegevustoetuse aluseks olevate asjaolude (tegevus- või õppekava, juhendajate koolitusplaan jne) arvestamine õppeaasta (1. september kuni 31. august) kaupa. Toetuse kasutamise õigus on saajatel aga kuni kalendriaasta lõpuni. Toetus makstakse välja uue aasta eelarve vastuvõtmise ja eelmise toetuse saamise kohta aruande esitamise järgselt.
Uue toetussüsteemi mõju
Huvihariduse uus toetussüsteem:
- aitab ellu viia easõbraliku linna strateegia põhimõtteid, soodustades elukestvat liikumisharrastust;
- tagab huvihariduse ja -tegevuse valdkonna õiglase kohtlemise;
- tagab huvihariduse ja -tegevuse kvaliteedi ja selle kaudu ka parema avaliku teenuse.
Uue toetussüsteemi lisameetmed
Huvihariduse arengutoetus. Uues toetussüsteemis on täiesti uue meetmena huvihariduse arengutoetus, mis on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi (§ 20 lg 3). Arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta. Arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning kuni 30% ulatuses toetuse kogusummast arengutegevuseks vajalike asjade ostmiseks.
Huvihariduse preemia. Huvihariduse preemia on toetus eelneva õppeaasta kõrgetasemeliste saavutuste eest. Olemuselt sarnaneb see senikehtinud toetussüsteemis rahvakultuuri saavutustoetusega, kuid preemia saamiseks ei pea ühing saama huvihariduse tegevustoetust ehk oluline ei ole tegevuses osalejate vanus. Lisaks laieneb huvihariduse preemia lisaks rahvakultuurile ka teistele valdkondadele (va sport, kus jääb kehtima senine preemiate süsteem.) Esimese astme preemia saamiseks peab ühing olema pälvinud valdkondlikul rahvusvahelisel või riiklikul kõrge tasemega konkursil, festivalil või muul võistlusel auhinnalise koha või tunnustuse. Teise astme preemia saamiseks peab ühing olema aktiivne osaleja valdkondlikel rahvusvahelistel või riiklikel kõrge tasemega konkurssidel, festivalidel või muudel võistlustel.
Uue toetussüsteemi prognoositav mõju 2023. a eelarvele
Uue toetussüsteemi prognoositav mõju 2023. a eelarvele
2022. a eelarves on huvihariduseks ja -tegevuseks planeeritud 2 356 575.
2023. a eelarve prognoos on kokku 2 314 900.
vanuserühm | eeldatav pearaha määr | eeldatav harrastajate arv | kulu kokku |
7-19 | 203 | 11 300* | 2 293 900 |
65+ | 50 | 350* | 21 000 |
 | | | 2 314 900 |
2023. a eelarve jääk võrreldes 2022. a eelarvega ja võimalik preemiafond on 41 675.
Seega uus süsteem ei eelda valdkonna eelarve kasvu.
* prognoos sisaldab juba mõningast harrastajate arvu kasvu võrreldes 2022. aastaga.
Määruse koostamise protsess
Määruse väljatöötamisel on kultuuriosakond olnud tihedas suhtluses huvihariduse ja -tegevuse valdkonnaga. Toimunud on kümmekond erinevat infopäeva-seminari.
Koostööpartnerite tagasiside on määruse väljatöötamisel olnud suureks abiks ning toonud kaasa ka muudatusi. Näiteks toodi eraldi tegevusvaldkonnana välja tants, kuna sellel tegevusvaldkonnal on Tartus palju harrastajaid ning harrastatakse erinevaid tantsustiile. Samuti tehti tegevuse kestuse puhul erand huviringidele, kus 50% või rohkem harrastajaid on 1. jaanuari seisuga nooremad kui 10aastased. Nende tegevus võib toimuda 45 minutit nädalas.
Ülevaade määruse rakendamisest
Uus huvihariduse toetuse määrus hakkab kehtima 2022. aasta algusest, kuid valdkonna koostööpartnerid esitavad esimesed taotlused uue süsteemi järgi 2022. aasta sügisel.
Sujuvama ülemineku tagamiseks toimuvad perioodil märts-august valdkonna koostööpartneritele erinevad infopäevad ja koolitused, kus saab täpsemat infot ja juhiseid nii juhendajate kvalifikatsiooniga seotud teemade osas kui ka tegevus- ja õppekavade koostamise kohta.
LISA
Huvihariduse tegevustoetuse saamise tingimuste koondtabel 7-19aastaste kohta.