Tartu linnas tegutsevad seisuga aprill 2021 üldhariduskoolid 27 hoones netopinnaga kokku ca 133 000 ruutmeetrit ja lasteaiad 31 hoones netopinnaga kokku ca 62 000 ruutmeetrit. Jaanuaris 2022 lisandub Salme 1a õppehoone Karlova Kooli tarbeks.
Käesolevaga esitame ülevaatliku tabeli haridusasutuste ventilatsioonisüsteemide seiskorrast lisas 1.
Terviklikult on Tartus ventilatsioonisüsteem rekonstrueeritud järgmistes koolides: Hugo Treffneri Gümnaasium, Jaan Poska Gümnaasium, Annelinna Gümnaasium, Täiskasvanute Gümnaasium, Raatuse Kool, Variku Kool, Herbert Masingu Kool, Kesklinna Kool, Maarja Kooli õuehooned. Need on hooned, mis on läbinud komplektse uuenduskuuri, lisaks ventilatsioonisüsteemile on rekonstrueeritud ka hoone kõik ülejäänud tehnosüsteemid ning kaasajastatud kogu õpikeskkond tervikuna.
Olulises mahus on mehaaniline ventilatsioon välja ehitatud Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis, Tamme Koolis, Puškini Koolis ja Mart Reiniku Koolis (Vanemuise 48).
Projekteerimisel on Ploomi 1 hoone ümberehitus Kroonuaia Kooli õpperuumideks. 2023. aasta sügiseks on hoones ehitustööd lõpetatud, sh rajatud kaasaegne ventilatsioon.
Ülejäänud koolihoonetes on ventilatsioon olemas väiksemas mahus ja ruumipõhiselt – vastavalt kas toitlustusplokis, tööõpetusklassides, võimlas koos hügieeniruumidega jms. Selline jaotus on põhjustatud eeskätt asjaolust, et hoonetes, mida ei ole terviklikult rekonstrueeritud ja kus töid on tehtud osaliselt konkreetsete ruumide parendamiseks, on töövõtupiirides välja ehitatud ka nõuetekohane ventilatsioon.
Lasteaedades on terviklik ventilatsioonisüsteem välja ehitatud järgmiselt: lasteaed Lepatriinu, Klaabu, Naerumaa (Pepleri 1a), Rõõmumaa (Akadeemia 2), Tripsik (Kaunase pst 22), Lotte, Pääsupesa ja Maarjamõisa.
Kõikides rühmades on mehaaniline ventilatsioon tagatud Rukkilille lasteaias. Samas mahus tööd lõpetatakse sel aastal lasteaias Helika. Aasta lõpus alustatakse rekonstrueerimistöid lasteaedades Meelespea ja Ristikhein, kus samuti tööde käigus ehitatakse välja kaasaegne ventilatsioonisüsteem.
Kogu hoone ventilatsioonisüsteemi ehitus on kompleksne töö, millega kaasnevad mitmed teised tööliigid, olgu selleks siis ventilatsioonikambrite ehitus, ventilatsioonitorude läbiviikude puurimine ja šahtide ehitus, seoses ventilatsioonitorustike paigaldusega enamuses ruumides lagede ehitus ja valgustuspaigaldise muutmise vajadus, ümberehitustööd küttesõlmes ja elektrikilpides. Sellele lisanduvad olulises mahus taastamistööd, et ruumid oleksid elementaarsel esteetilisel tasemel kasutatavad.
Ventilatsioon on vaid üks osa nõuetekohase sisekliima tagamise meetmetest. Sama oluline on ruumides nõuetekohaste temperatuuride tagamine (nii küte kui jahutus) ja valgustatus. Rekonstrueerimistööde käigus ehitame käesoleval ajal välja tehnosüsteemid, mis võimaldavad ruumipõhiselt monitoorida nii temperatuuri kui CO2 taset. Nendele andmetele tuginedes saab tehnosüsteemide hoolduspartner vajadusel süsteeme täiendavalt häälestada, kasutaja aga omab infot ruumis oleva CO2 taseme kohta ning tavapärasest erinevatel kasutuskordadel - nt kui ruumis on tavapärasest rohkem inimesi ja seetõttu CO2 tase kõrgem - õhutamiseks aknaid avada.
Seetõttu on otstarbekas ventilatsioonisüsteeme rekonstrueerida koos hoone tervikliku ümberehitusega, mitte eraldiseisvalt. Nii on võimalik parimal moel tagada sisekliima nõuete täitmine, hoone erinevate tehnosüsteemide omavaheline optimaalne koostoime, samuti investeeringu kuluoptimaalsus.
