Tartlaste tervisespordi harrastuse ja tervisespordi võimaluste uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, milline on Tartu elanike tervisespordialane aktiivsus, kuidas on tartlased rahul spordirajatiste ja -paikadega linnas ning millised on nende soovid ja ootused seoses edaspidiste arengutega. Uuringu teostajaks oli Balti Uuringute Instituut MTÜ.
Uuringu sihtrühmaks olid Tartu linnas elavad erinevast soost ja rahvusest inimesed vanuses 15–85 aastat. Uuringu peamine andmekogumise meetod oli veebiküsitlus, mille koostamisel võeti aluseks sekundaarallikad ja varasemad temaatilised küsitlused. Selleks, et tulemused oleksid võrreldavad üleriikliku kehalise aktiivsuse uuringuga, lähtuti ankeedi koostamisel ka 2018. aastal üleriiklikust uuringust. Lisaks sellele kasutati ankeedi koostamisel ka teisi kohalikke asjakohaseid küsitlusuuringuid, näiteks Pärnumaa, Tallinna ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tehtud analüüse. Mainitud uuringuid kaasati vastavalt vajadusele ja võimalusele ka tulemuste võrdlemisse. Küsimustik koostati kolmes keeles (eesti, vene ja inglise) ning enne selle avamist avalikkusele testiti küsimustikku erinevate sihtrühma kuuluvate tartlaste seas. Veebiküsitlus oli vastamiseks avatud 18. jaanuarist 31. jaanuarini 2021. Küsimustiku levitamine toimus linna ametlike kanalite (Tartu Linnavalitsuse koduleht, Facebook ja Twitter), meedia (Tartu Postimees), mitmete vene- ja ingliskeelsete sotsiaalmeedia gruppide (Facebook) ja ka linnaasutuste (Tartu Linnaraamatukogu, Puuetega Inimeste Koda, jt) kaudu. Uuringu info oli lisatud ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengite infokirja ning samuti ühinesid levitamisega iseseisvalt mitmed teisedki kanalid (nt Ring FM raadio, Vestnik Tartu). Lisaks saadeti veebiküsitluse info Tartu päevakeskustele ning kokkuleppel juhatajaga käidi kohal ka Tähtvere Päevakeskuses, et võimaldada paberkandjal ankeedi täitmist päevakeskuse vanematele liikmetele. Kokku vastas küsitlusele 1437 inimest.
Uuringu hind koos käibemaksuga oli 8580 eurot. Uuringust on koostatud uuringu tulemustest ja soovitustest kokkuvõttev 56 lk raport. Lisaks tellis sporditeenistus lisatööna juurde antud uuringu tulemist infograafilise ülevaate (3 lehel).
Kokkuvõtteks: Tartlased on oma elu ja tervisega üldjoontes rahul, liiguvad palju ja arvavad, et nende liikumise maht on piisav. Vastavad näitajad on Eesti keskmisest kõrgemad. Kõige suuremateks takistusteks liikumisel pidasid vastajad ajapuudust, piiranguid ja ilmastikuolusid. Tartlased eelistavad tegeleda kõndimise ja matkamisega, jalgrattasõidu, jooksmise, suusatamise ja võimlemisega. Tervisesporti tehakse eelkõige hea enesetunde ja tervise pärast ning vormis püsimiseks. Kolmandik kõigist tartlastest on osalenud mõnel tervisespordi üritusel. Soovitakse rohkem matkaradu, jalgratta- ja kergliiklusteid. Samuti sooviti ujulat, aga ka väliujulat, jooksuradu ja välijõusaale. Üritustest soovitakse enam tervele perele ja seenioritele mõeldud ettevõtmisi. Täpsemalt eelistatakse linnas orienteerumist, matkamist, tantsimist, jooksu- ja õhtuseid üritusi. Toodi välja ka, et üritused võiksid olla tasuta ja suunatud neile, kes pigem harrastavad sporti, mitte ei tegele valdkonnaga võistlemise eesmärgil. Peamine infokanal on internet ja sotsiaalmeedia, jälgitakse ka Tartu linna ametlikke infokanaleid.
Ettepanekud: Lisaks kergliiklus-, matka- ja rattateede täiendavale rajamisele, mõelda ka nende paremale omavahelisele ühendusele, et siduda erinevad olemasolevad (ning uued) rajad ühtseks võrgustikuks. Võimaluse korral kaaluda teede rajamist linna kõrvale (nt ”tervisering” ümber Tartu). Luua enam tasuta lisavõimalusi sportimiseks vabas õhus. Eriti nõutud on väliujula, võrkpalli- või korvpalliväljakud, rulapark ja võimlemisalad. Kaaluda võimalust Tartu lähiümbruses golfiväljaku või -platsi loomiseks. Puudust tuntakse ka discgolfi väljakutest. Soovitati arendada looduses ajaveetmise ja matkamise võimalusi linnas ja lähiümbruses koostöös naaberomavalitsustega. Tervisespordi atraktiivsuse tõstmiseks soovitati lisaks sobivatele tingimustele käivitada ka motiveerivaid üritusi ja sarju, mis arvestaks erinevate sihtrühmadega.
Uuringu kokkuvõte avalikustatakse linna kodulehel, tehakse tutvustav esitlus ja levitatakse tulemust huvirühmadele. Uuringu tulemit saab kasutada valdkonna edasisteks tegevuste planeerimiseks ning arendustegevusteks, kui ka tervisespordi investeeringute planeerimisel.
Tegemist oli esmakordse sellise uuringuga Tartu linnas. Muutuste jälgimiseks on mõistlik kordusuuring läbi viia iga 3-5 aasta tagant.
