I Asjaolud ja menetluskäik
1.1. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale on esitatud ehitusloa taotlus ja muudatusprojekt Tartu linnas Põik tn 16 korterelamu-ärihoone algse lahenduse osaliseks muutmiseks. Alal kehtib Tartu Linnavolikogu 8. oktoobri 2009. a otsusega nr 562 kehtestatud Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänavate vahelise kvartali detailplaneering ning Tartu Linnavalitsuse 16. detsembri 2014. a korraldusega nr 1316 määratud projekteerimistingimused PTH-14-292.
1.2. Arhitektuuri ja ehituse osakond (edaspidi osakond) kaasas Põik tn 16 ehitusloa menetlusse naaberkinnistute Põik tn 14 ja Põik tn 14a omanikud ning Fortuuna tn 11 korteriühistu juhatuse.
1.3. Osakonnale laekusid 15.03.2021 Põik tn 14 ühe kaasomaniku ning 16.03.2021 Põik tn 14a omaniku vastuväited, mille osakond edastas ehitusloa taotlejale seisukoha andmiseks.
1.4. Teistelt menetlusse kaasatud isikutelt vastust laekunud ei ole, mistõttu eeldab linnavalitsus, et nad ei soovi arvamust avaldada.
1.5. 18.03.2021 laekusid osakonnale taotleja selgitused.
II Naaberkinnistu Põik tn 14 kaasomaniku seisukoht
2.1. Põik tn 14 kaasomanik A. Koser viitab, et teda kui naaberkinnistuomaniku ei ole teavitatud 2017. a Põik tn 16 ehitusloast ning et arhitektuuri ja ehituse osakonna väide, et varasemalt puudus vajadus tema kaasamiseks, on eksitav. Detailplaneeringuga võrreldes ei muutunud vaid parkimislahendus, vaid nii Pikk tn 12 kui ka Pikk tn 16 tänavafront, kuhu detailplaneeringuga oli kavandatud esimesel korrusel tagasiaste (see kajastub nii põhiplaanil, lõigetel, seletuskirjas kui ka vaadetel). Naabrit kaasamata leiti, et ei ole vaja järgida detailplaneeringuga ettenähtud tagasiastet, halvendades Põik tn 14 liiklusohutust.
2.2. Põik tn 16 hoone tulemüür ei paikne piki piiri, mis jätab Põik tn 14 hoone rajamisel ligi poole meetrise õhuvahe, halvendades hoone soojapidavust.
2.3. Kuivõrd Pikk tn 12 detailplaneeringust erineva lahendusega ei võimaldata A. Koserile planeeringukohast parkimislahendust hoonete mahus (kavandatud uus lahendus väljub hoonete mahust ja näeb ette Põik tn 14 krundi pinna langetamist ca 0,7 m võrra), ei saa Põik tn 14 omanik kavandada detailplaneeringu kohast hoonet. Kuna ta sunnitud kasutama maapealset parkimislahendust, eeldaks detailplaneeringu mõttekohane uus lahendus 5-korruselise hoone ehitamist (analoogselt Põik tn 12 tõlgendusega: parkimiskorrus ja 4 elukorrust). Detailplaneeringu seletuskirjas on selgelt kavandatud põhimõte, et lähtudes Põik tn 10 sakraalhoonest kavandatakse Põik tn 14 ja Põik tn 16 korruse jagu kõrgemad kui Põik tn 12.
2.4. Ei ole nähtavad kaalutlused, miks Põik tn 16 osas on neljast elukorrusest ja lisanduvast parkimiskorrusest loobutud. Detailplaneeringuga lubatud absoluutkõrgusest on kavandatud hoone ligi 2 m madalam. See võib seada piirangu ka hoone kõrgusele Põik tn 14 krundil, mis A. Koseri arvates ilmselgelt riivab tema ehitusõigusi.
2.5. Põik tn 14 kaasomanik viitab, et juhul, kui temal ei ole võimalik realiseerida detailplaneeringuga lubatud ehitusõigusi, tuleks vaadata ka olemasolevat olukorda Põik tn 14 krundil, kus olemasolevas hoones elatakse. Ehitustegevuse tulemusel halvenevad nii valgustingimused kui ka Põik tn 16 pinnase tõstmisel hakkab Põik tn 14 krundile kogunema vesi.
III Naaberkinnistu Põik tn 14a omaniku seisukoht
3.1. Põik tn 14a omanik palub viia Põik tn 16 ehitusprojekti kooskõlla kehtiva detailplaneeringuga. Detailplaneeringus on ette nähtud parkimine maa-alusena, kuid antud lahenduses see nii ei ole. Parkimiskoht nr 9 ei ole lahendatud isegi hoone ehitusmahus olevana. Alternatiivina lahendada parkla koht nr 9 hoone mahus olevana või vähendada korterite arvu ja jätta parklakoht nr 9 välja ehitamata.
3.2. Põik tn 16 krundi pind on 589 m2. Põik tn 14a omanik leiab, et kui hoone sees lahendada parkimine, võiks talle teadaolevalt ehitada krundile 589/70=8,4 korterit. Antud juhul on 9 korterit ja üks parkimiskoht veel väljas. Lahendus jääb arvamuse esitajale arusaamatuks ning ta palub selgitada, kuidas tuli 9 korterit ja osa parkimist hoovis.
3.3. Hoone tulemüür on detailplaneeringuga ette nähtud krundipiirile, antud lahenduses see nii ei ole.
3.4. Eskiisilt ei selgu hoone krundi sisemise osa kaugus Põik tn 14 piirist. Põik tn 14a omanik palub tagada selle minimaalselt 4 meetri kaugus.
3.5. Põik tn 14a omanik krundipiirile, sisuliselt puitmaja seina vastu, tulemüüri ehitamist ei kooskõlasta, kuna see tekitab majale niiskuskahjustusi (pidev vari ja sein ei kuiva ära).
IV Ehitusloa taotleja seisukoht