1.01.2021 seisuga elab Tartus 14 808 koolinoort, kellest ligikaudu 90 % tegeleb enda sõnul oma vabal ajal mingi regulaarse ja juhendatud arendava tegevusega, osaledes huvihariduses, huvitegevuses või avatud noorsootöös. Kõigist huvikoolides õppijatest ~91 % (12 481) õpivad erahuvikoolides, ~9 % (1224) munitsipaalhuvikoolides. Kõigist huviringides osalejatest ~21 % (~1623) osalevad mittetulundusühingute huviringides, ~79 % (6011) munitsipaalasutuste (valdavalt üldhariduskoolide) huviringides. Kuna mittetulundusühingud on 2020. aastal alguse saanud ja 2021. aastal endisel valitseva olukorra suhtes haavatavamad kui munitsipaalasutused, pöörab linnavalitsuse kultuuriosakond erasektori partnerite elujõule suurt tähelepanu.
Koroonaviiruse esimese laine mõjude kaardistamiseks korraldas kultuuriosakond kahel korral erahuvihariduse ja -huvitegevuse pakkujate küsitluse. Küsitlus viidi läbi eriolukorra ajal:
(i) esimeses voorus oodati vastuseid perioodi 13.-31.03.2020 (saadi 76 vastust)
(ii) teises voorus perioodi 01.-30.04.2020 kohta (saadi 64 vastust).
Kokku saadi eelmise aasta küsitlustel vastused 98 unikaalselt organisatsioonilt, millest ca 90 % olid linnavalitsuse kultuuriosakonna pearahapõhise huvihariduse või -tegevuse toetuse saajad. Kokku toetab kultuuriosakond 160 erapakkuja tegevust huvihariduse või -tegevuse valdkonnas.
Koroonaviiruse teise laine mõjude kaardistamiseks (s.o algusega 03.10.2020) korraldas kultuuriosakond erahuvihariduse ja -huvitegevuse pakkujate küsitluse 2021. aasta veebruari alguses, vahemikus 01.02-10.02.2021. Küsitlusele vastas 59 organisatsiooni, mis kõik olid linnavalitsuse kultuuriosakonna pearahapõhise huvihariduse või -tegevuse toetuse saajad.
Küsitlus koosnes 3 osast, kus oli kokku 27 küsimust:
I osa. Organisatsiooni üldandmed (9)
II osa. Organisatsiooni andmed tegutsemise kohta koroonaviiruse leviku teise laine ajal (14)
III osa. Kokkuvõttev info (5)
Vastanud organisatsioonides oli keskmiselt 193 harrastajat, neist keskmiselt 149 tartlased. Keskmine osalustasu on 32 eurot kuus. Mõned organisatsioonid tegutsevad kuutasuta või minimaalse kuutasuga ja kõrgeim tasu on 150 eurot kuus.
Koroonakriisi teise laine ajal (3. oktoobrist 2020. a arvates) tegutses 93 % organisatsioonidest. Tegevuse jätkajate osakaal on eriolukorraga võrreldes vähemalt 10 % kasvanud, mis on märgiks kohanemisest. Õppetasu arveid esitas tegevuste eest täies mahus 23,7 %, osaliselt 57,6 % ja ei esitanud 18,6% organisatsioonidest. Nende organisatsioonide hulgas, mis arveid ei esitanud, olid mõned tasuta tegevuse pakkujad, aga ennekõike oli põhjuseks tegevuse peatamine.
Organisatsioone, mis plaanivad koroonakriisi teise laine lõppedes huvihariduse ja huvitegevuse korrapärase tegevusega täies mahus jätkata, on ~88 %, samas kui neid, mis peavad edasist tegutsemist võimalikuks ainult osaliselt, on ~12 %.
Organisatsioonidel paluti hinnata, kuivõrd on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud takistanud nende tegevust, valides vastuse skaalal 1-10, kus 1 märgib, et üldse mitte, 5 "nii ja naa, on olnud ka positiivseid aspekte" ning 10 tähendab, et tegevus on halvatud. Ligi 15 % vastanutest oli seisukohal, et nende tegevus on halvatud. Organisatsioone, mis nägid piirangute puhul rohkem negatiivseid kui positiivseid aspekte, oli kokku 47 (~80 %). Keskmiseks hindeks kujunes 7,4. Eriolukorra ajal olid organisatsioonid alles kohanemas uute väljakutsetega, mistõttu oli nende hinnang takistustele kriitilisem: 8,4.
Keskmiselt jäi erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatel saamata tulu väärtuses 7883 eurot, saamata jäänud tulu mediaaniks märgiti 27 500 eurot. Lisaks kaasnes kehtestatud piirangute järgimisega täiendav kulu, mille keskmiseks osutus 2785 eurot. Lisandunud kulude mediaaniks oli 1850 eurot. Saamata jäänud tulu suurenes võrreldes eelmise kevadega keskmiselt 264 eurot, samas kui täiendav kulu on teise laine ajal olnud keskmiselt 1504 eurot suurem, kui see oli eriolukorra ajal. Suurimaid saamata jäänud tulusid ja lisandunud kulusid märkisid spordiklubid - mõlemad summad ulatusid mitmetes spordiklubides viiekohalise arvuni. Viirusega seotud negatiivsed tagajärjed on mõjutanud oluliselt ka teiste huvialavaldkondade esindajaid, sh tantsu- ja keeltekoole ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas tegutsejaid.
Kehtestatud piirangute mõju on erahuviharidusele ja -tegevusele olnud oluline. Munitsipaalasutuste puhul, mis on küll vähem haavatavad, on oluline mõju avaldunud huvitegevusele, seejuures üldhariduskoolides toimuvale, avatud huvitegevusele (s.o avatud noortekeskustes toimuvale) mitte. Võrreldes eelmise õppeaastaga on 2020/2021. õppeaastal üldhariduskoolide huvitegevuses aset leidnud tugev langus nii võimaluste kui ka huviringides osalevate õpilaste arvu osas: avatud on ~39% vähem huviringe ning koolide huvitegevuses osaleb ~45% vähem õpilasi. Sellest nähtub kui mitte teise laine, siis kriisi pikalevenimise märgatav mõju.
Riigi tasandilt toetatakse kõiki kohalikke omavalitsusi 7-19aastaste noortele suunatud huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohtade lahendamisel iga-aastase toetusega. 2021. aastal on võimalik selle baasil käivitada kehtestatud piirangutest tulenevate raskuste leevendamiseks tugimeede erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele summas ca 170 000 eurot. Tugimeede suunatakse organisatsioonide digivõimekuse suurendamiseks. Taotluste esitamine konkursile on lõppenud, nende hindamine toimub kuni 23. märtsini ning toetuse saajad kinnitatakse hiljemalt 30.03.2021.
Täiendavalt kõvadele meetmetele on valdkonnal tervikuna koroonakriisist ülesaamiseks vajadus kogemus- ja finantsnõustamise, digi- ning investeerimis- ja planeerimiskoolituste, samuti motivatsiooni- ja võrgustikuseminaride ning vaimse tervise teemaliste töötubade järele.
