EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
01. märts 2021. a. nr LV-IP-0041 |
| Loa andmine riigihangete korraldamiseks | |
| KUULATI: | Rein Haagi ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule otsuse "Loa andmine riigihangete korraldamiseks" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapead Gea Kangilaski ja Raimond Tamm. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0041 juurde
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lg 3 ja Tartu linnavara eeskirja § 51 lg 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Lubada linnavalitsusel korraldada järgmised riigihanked:
1.1. Poe tn ja Vabaduse pst kaldtee rajamine;
1.2. Emajõe paremkalda jalgraja valgustuse rajamine;
1.3. Munga tn rekonstrueerimine;
1.4. Jänese tn rekonstrueerimine;
1.5. Ujula tn rekonstrueerimine;
1.6. Narva mnt valgustuse rekonstrueerimine lõigus Võidu sild-Delta õppehoone;
1.7. Vabaduse pst ja Emajõe vahelise pargi valgustuse rekonstrueerimine;
1.8. Tartu tammiku valgustuse ja kõnniteede rajamine;
1.9. Vallikraavi tn sõiduteekatte rekonstrueerimine;
1.10. Kaubahoovi platsi pargipinkide asendamine;
1.11. Tartu Annemõisa 1a multifunktsionaalse jalgpallihalli rajamine.
2. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Loa andmine riigihangete korraldamiseks " juurde
- Linnavalitsus taotleb linnavolikogu luba järgmiste hangete väljakuulutamiseks:
1. Poe tänava ja Vabaduse puiestee nurgale pargiga ühendava kaldtee rajamine.
Erinevatel kõrgustel asuvate jalgteede vahele on vajalik rajada kaldtee, et võimaldada liikumist jalgsi ning jalgrattaga ja ühendada rajatav kaldtee pargi jalgteevõrgustikuga.
Eeldatav maksumus on 35 000 eurot.
2. Emajõe paremkalda jalgraja valgustus Emajõe tn pikendusele.
Elanikud on pöördunud linnavalitsuse poole ettepanekuga valgustada pime jõeäärne jalgrada. Piirnevale alale on ehitatud ridamisi uusi korterelamuid ning jalgrada on aastaringselt intensiivses kasutuses. Ehitusega kaasnevalt rajatakse Herne tänava otsa uus tänavavalgustuse juhtimiskilp, et optimeerida Supilinnas juba tehniliselt liiga pikkade tänavavalgustuse liinide varustamist elektrienergiaga, mis on vajalik valgusteid ja liine kaitsvate kaitsmete toimivuse tagamiseks.
Eeldatav maksumus on 70 000 eurot.
3. Munga tänava rekonstrueerimine koostöös ASiga Tartu Veevärk.
Tartu linn maksab 50% ülekattetööde maksumusest. Koostöö tulemusena korrastatakse tänav kogu pikkuses.
Eeldatav maksumus on 100 000 eurot.
4. Jänese tänava rekonstrueerimine.
Jänese tn (lõigus Mäe tn kuni Roosi tn) tee-ehituse rekonstrueerimistööde eesmärgiks on tänava kandevõime tõstmine läbi katendikihtide uuendamise, tolmuvaba katte ehitus ning kõnnitee rajamine. Ristmike piirkonnas tagatakse kergliiklejatele ohutu tänava ületamise võimalus. Rajatakse sademeveekanalisatsioon koos restkaevuühendustega ning vahetatakse välja tänavavalgustid.
Eeldatav maksumus on 250 000 eurot.
5. Ujula tänava (lõigus Ujula tn 98 kuni Puiestee tänav) rekonstrueerimine on seotud linna kinnistute müügiga ja meie kohustusega rajada tänavale tehnovõrgud ning rekonstrueerida tänav. Ehitustööde eesmärgiks on Ujula tn lõigu kandevõime tõstmine ning kergliiklusteede rajamine (rekonstrueeritava lõigu pikkus on 620 m). Lisaks rekonstrueeritakse sademevee-, reovee-, vee- ja drenaažitorustikud ning tänavavalgustus. Samuti tõstetakse ümber olemasolevad Elektrilevi kaablid ja sidevarustus.
I etapis ehitatakse sõiduteele kahekordse pindamisega freespurust kate. Projekteeritud on ühenduslõik olemasoleva kergliiklusteega (vt joonis).
II etapis ehitatakse asfaltkattega sõidutee, mille mõlemas servas asuvad kergliiklusteed. Sõidutee vasakusse serva ehitatakse kergliiklustee sõidutee vahetusse lähedusse. Sõiduteed eraldab kergliiklusteest äärekivi ning tehiskivist kattega eraldusriba. Sõidutee paremas servas säilitatakse olemasolev kergliiklustee asukoht, luuakse ühendused ülekäiguradadega ning rekonstrueeritakse mahasõitude lähedusse jäävad kergliiklusteelõigud. Ülejäänud kergliiklusteel on ette nähtud asfaltkatte asendamine. Sõidutee ja kergliiklustee vahelisele alale on ette nähtud kõrghaljastus.
III etapis ehitatakse ligipääs Ujula tn 75,77,79 ja 81 kruntidele. Ligipääsutee serva ehitatakse jalgtee koos tugipeernaga. Jalgteed eraldab sõiduteest äärekivi.
Eeldatav maksumus on 500 000 eurot.
6. Narva maantee valgustuse ümberehitus Võidu sillast Delta õppehooneni.
Narva mnt ja Raatuse tn ristmiku tänavavalgustuse kaablite kehv seisukord tingis täiendavate kaablite paigaldamise vajaduse. Narva mnt 2a kinnistul tuleb asendada amortiseerunud kaablid.
2021. eelarves on töödeks planeeritud 72 000 eurot, kuid kuna projekteerimise käigus lisandus kooskõlastamisel täiendavaid nõudeid ja suurenes ka asfalteerimise maht, siis on vajalik kogu töö teostamiseks lisaks 85 000 eurot.
Eeldatav maksumus on kokku 157 000 eurot.
7. Vabaduse pst ja Emajõe vahelise pargi valgustuse rekonstrueerimine.
2021. aasta eelarves on sealse valgustuse rekonstrueerimiseks ette nähtud 152 380 eurot. Ettevalmistustööde käigus on vajalike tööde maht algselt prognoositust suuremaks osutunud, sest muinsuskaitse poolt on esitatud nõue kasutada nn „vanalinna“-tüüpi valgusteid koos nendele sobivate mastidega ning vajadus on ka pargis olevad monumendid korralikult valgustada. Seetõttu on lisaks 2021.a linnaeelarves kavandatule vajalik eraldada täiendavalt 165 000 eurot.
Eeldatav maksumus on kokku 317 380 eurot.
8. Tartu tammikusse valgustuse ja kõnniteede rajamine.
Juba 12 aastat on Tartu tammikusse toimunud nimeliste tammede istutamist. Pargiala paremaks kasutamiseks on vajalik rajada valgustus ja kõnniteed. Projekteeritud on maakaabliga 4 m kõrgused pargivalgustid ning puistematerjalist 3 m laiused kõnniteed.
Eeldatav maksumus on 140 000 eurot.
9. Vallikraavi tn sõiduteekatte taastamine koostöös võrguettevõtjatega.
Vallikraavi tn sõiduteekate on Ülikooli tänava poolses otsas ebatasane ja roopas, seetõttu on vajalik katte korrastamine. Käesoleval aastal hakkavad AS Tartu Veevärk ja AS Tartu Keskkatlamaja Vallikraavi tänava alla torustikke rajama. Torustike rajamine ei eelda kogu laiuses teekatte taastamist. Selleks, et tänav terviklikult kogu laiuses taastatud saaks, on Tartu linna poolt vajalik tasuda 30% taastamistööde maksumusest.
Eeldatav maksumus on 50 000 eurot.
10. Kaubahoovi platsi pargipinkide asendamine.
Kaubahoovi platsi pargipingid on vajalik välja vahetada, et parandada ja elavdada pargi üldmuljet. Pargis leiavad aset erinevad Tartu 2024 ettevõtmised. Kavas on hankida sama tüüpi pingid, mis paigaldati eelmisel aastal Uueturu platsile. Paigaldatakse 24 mitmekohalist ning 12 ühekohalist pargipinki.
Eeldatav maksumus on 31 000 eurot.
11. Tartu Annemõisa 1a multifunktsionaalse jalgpallihalli rajamine.
Tartu linna ja kultuuriministeeriumi vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt eraldati Tartu linnale teotus summas 1 500 000 multifunktsionaalse jalgpallihalli rajamiseks vastavalt EJL tingimustele. Tartu linna poolt on projekti partner Tartu Sport, kes koostöös linnavarade osakonnaga viib läbi projekteerimise, ehitamise ja nendega seonduvad hankemenetlused.
Jalgpallikompleksi projekteerimise käigus projekteeritakse antud kompleksi I etapp - s.t. uus kunstmuruväljak, millele rajatakse pneumohall ning selle teenindamiseks vajalikud riietus- ja pesu- ning tehnoruumid, parklad (151 kohta) ja juurdepääsuteed. Statsionaarse hoone projekteerimistöid nimetatud projekteerimistööde käigus ei teostata.
01.PNGTartu linna eelarves Tartu spordi alareal on antud tegevuste tegemiseks 2021. aastal ette nähtud 2 013 tuhat eurot (s.t. koos kultuuriministeeriumi toetusega).
Eelprojekti mahus on koostanud projekteerija esimese taotluseelarve, mis kirjeldab võimalikke kulutusi nimetatud etapi ehitustööde teostamiseks. Nimetatud esmase kululoendi kohaselt on ehitustööde võimalik maksumus 2 710 tuhat eurot (ilma käibemaksuta) ja ilma tellija reservita.
Tartu linna 2021. a I lisaeelarve koostamine
Eeltoodud objektidega seonduvaid täiendavaid rahalisi vahendeid taotletakse lisaeelarvest, mille koostamisega on arvestades COVID-19 viiruse pandeemilist levikut ning selle määramatut mõju majanduse väljavaadetele ning linnaeelarve tuludele ja kuludele plaanis alustada maikuus ehk siis tavapärasest hiljem. Kui alustada eelpool loetletud oluliste investeeringuobjektidega seonduvate tööde hankimisega pärast lisaeelarve vastuvõtmist linnavolikogus, siis ei ole võimalik neid töid sel aastal enam ellu viia.
Lisaeelarve koostamiseks loob kindla eelduse 2020. aastast ületulnud vahendite jääk, mis kujunes tulude (üksikisiku tulumaksu) paremast laekumistest ja põhitegevuskulude säästust. Eesti SKP vähenes eelmisel aastal hinnanguliselt 3%, mis on vähem kui enamikus liikmesriikides. Tööpuudus suurenes eelkõige COVID-19 piirangutest enimmõjutatud sektorites – majutuses ja toitlustuses. Kuna sügisesed piirangud olid kevadistest leebemad ning valitsus rakendas julgelt ja edukalt majanduse toetamise meetmeid, jäi mõju SKP-le kardetust väiksemaks.
Samas nakatunute arvu tõus ühes uute nakkavamate tüvede levikuga on sundinud paljusid EL liikmesriike taas piiranguid kehtestama või neid karmistama. Samuti Eestis on nakatunute arv pidevalt kasvanud ning 11. märtsist hakkasid kehtima ulatuslikud üleriigilised piirangud, mis Eesti majandust kahtlemata mõjutavad. Riskid on endiselt suured ja need on peamiselt seotud pandeemia arengu ning vaktsineerimisega. Piirangud omavad ka majandusaktiivsusele tugevat mõju. Majanduskasv ning linnale tulude laekumine sõltub paljuski sellest, millist mõju kehtestatud piirangud kaasa toovad ning milliseid majanduse toetamise meetmeid ollakse valmis riigi tasandil rakendama. Ekspertide väitel mõjutavad hiljutised piirangud ettevõtteid palju rohkem kui eelmisel aastal.
Ülaltoodu põhjal on linna tulude laekumist ja täiendavatest piirangutest lisanduvaid kulusid hetkel väga keeruline prognoosida. Seetõttu puudub hea alus hinnata, et milline oleks optimaalne lisaeelarve maht. Eelkõige tuleb vältida olukorda, kus lisaeelarve saab optimistlik, kuid majandusarengute arvatust negatiivsema kulgemise tõttu tuleb sügisel teha negatiivne lisaeelarve. Seetõttu soovib linnavalitsus lisaeelarvet koostada tavapärasest hiljem. Kui lisaeelarve menetlemisega alustatakse maikuus, on käesoleva aasta majandusarengutest juba oluliselt täpsem ülevaade. Eelkõige on selleks ajaks näha, et kuidas on piirangutele vastu pidanud tööturg, millega seonduvad arengud omavad otsustavat rolli linnale tulumaksu laekumise osas. Samas on selge, et piirangute tõttu vähenevad ka muud linna tulud ning lisaeelarve hilisem koostamine võimaldab täpsemat tulude ja kulude prognoosimist.