F. R. Kreutzwaldi tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 21b kruntide omanik on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga moodustada krundid ja määrata ehitusõigus väikeelamute rajamiseks. Planeeringust huvitatud isik on Merle Piho ja planeeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ
Olemasolev olukord ja mõjuala seosed
Planeeringuala suurusega ligikaudu 3,3 ha asub Tähtvere linnaosas. F. R. Kreutzwaldi tn 21 krundil (6626 m²) asuvad üksikelamu ja abihooned ehitisealuse pinnaga kokku ligikaudu 376 m², F. R. Kreutzwaldi tn 21b krunt (15 519 m²) on hoonestamata.
Ala piirneb põhjasuunas hoonestamata Meika maaüksusega (pindala 22 500 m², maatulundusmaa), idasuunas F. R. Kreutzwaldi tn 25 krundiga (pindala 7508 m², elamumaa, hoonete alune pind ca 150 m², täisehitus ligikaudu 2%) ja hoonestamata F. R. Kreutzwaldi tn 27 krundiga (pindala 11 595 m², elamumaa) ning lõunasuunas transpordimaadega F. R. Kreutzwaldi tänav T23 ja T21, üldkasutatava maaga F. R. Kreutzwaldi tn 7 (pindala 331 298 m²) ja F. R. Kreutzwaldi tänava äärse elamumaakruntide grupiga, mis on lahendatud terviklikult ja on omavahel funktsionaalselt seotud. Tänavaäärsete elamukruntide suurused jäävad vahemikku 823-3520 m², hoonete (üksikelamud) ehitisealused pinnad 233-394 m². Tegemist on küll mahult suurte üksikelamutega, kuid samas on krundil piisavalt palju ruumi haljastusele jm, täisehitus elamukruntide grupil on ligikaudu 10%.
Ala keskel asub F. R. Kreutzwaldi tn 23 krunt pindalaga 2096 m², krundil asuvad üksikelamu ja abihooned ehitisealuse pinnaga kokku ligikaudu 220 m². Taotletav ala piirneb F. R. Kreutzwaldi tänavamaaga (F. R. Kreutzwaldi tänav T21 ja T23), mis on täna osaliselt välja ehitamata.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Soovitud planeeringuala moodustab juhusliku väljalõike terviklikust üldplaneeringukohasest väikeelamu maa-alast antud asukohas, luues selliselt tuleviku terviklahenduste koostamiseks ettenägematuid piiranguid seadusega määratud ülesannete lahendamisel. Eelnevat arvestades on planeeringualasse kaasatud ka F. R. Kreutzwaldi tn 23 krunt. Kuna planeerimisseaduse kohaselt on üks planeeringuga lahendatavatest kohustuslikest ülesannetest ka avalikule teele juurdepääsuteede asukoha ja lahenduse andmine, tuleb võrguühenduste kavandamiseks ja liikluskorralduse lahendamiseks planeeringualasse kaasata nõuetekohase juurdepääsu lahendamiseks vajalikus ulatuses transpordimaa krundid kuni F. R. Kreutzwaldi tänavaga ristumiseni. Kogu ala terviklik lahendamine täidab perspektiivis Tartu linna üldist eesmärki luua linnaehituslik tervik ja inimväärne elukeskkond.
Alal kehtib aastast 1991 detailplaneering "Tartu linna EPA Tähtvere kompleksi detailplaneerimise projekt", F. R. Kreutzwaldi tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 21b kruntidel on kajastatud ühepereelamud, täiendavat kruntide moodustamist ja ehitusõigust ette nähtud ei ole.
Tartumaa maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maakondliku tasandi Kardla-Vorbuse väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse maastiku väärtust säilitavad ehitus- ja maakasutustingimused üldplaneeringus, maastikusse sobivust tagavad arhitektuurinõuded ning harmoneeruvad heakorrastuse ja haljastuse põhimõtted määratakse detailplaneeringus.
Üldplaneeringu tingimused
Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on ala juhtfunktsioon väikeelamu maa-ala, eesmärk on krundi vastava otstarbe kohane areng. Krundi jaotamisel, piiride muutmisel või liitmisel tuleb lähtuda olemasolevast ümbritsevast krundistruktuurist ja hoonestuslaadist. Antud asukohta täpsustavate tingimustena on üldplaneeringus sätestatud, et piirkond on kavandatud tervikuna väikeelamute maaks. Krundil tohib olla mitte rohkem kui üks põhihoone (elamu), kõrghaljastust peab rajama minimaalselt 15% krundi pindalast.
Aedlinnalaadsed elamumaad on oma aedadega oluline rohevõrgu osa. Alad on ka aktiivsed privaatse linnaaianduse alad, mis soodustavad liigirohkust ja elupaiku. Soovitatav on suurendada haljastuse mitmekesisust ning säilitada haljastuse osakaalu. Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tänava suhtes. Kruntide eesaedade kujundamisel on soovituslik lähtuda piirkonna miljööst ja üldisest pildist, arvestades hoone stiili. Kruntide eraldamiseks, tänavailme ja elurikkuse rikastamiseks on soovitatav rajada nii vabakujulisi kui ka pöetavaid hekke. Hekk ei tohi hakata piirama liikumist tänavamaal ega nähtavust ristmikel. Soovitatav on katustelt lähtuva sademevee taaskasutus krundil.
Arhitektuurivõistluse korraldamise vajadus
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt tuleb linna territooriumil kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist suuremate arenduste, enama kui kolme hoone kogumi puhul.
Planeeritava ala suurus on küll ligi 3,3 ha, kuid arvestades, et planeeringuga kavandatakse ehitusõiguse määramist üksikelamute püstitamiseks, ei pea linn antud juhul põhjendatuks arhitektuurivõistluse korraldamise nõuet kohaldada. Linn on seisukohal, et kuna detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda olemasolevast ümbritsevast krundistruktuurist ja hoonestuslaadist ning arvestada kavandatava sobivust väärtuslikule maastikule, siis on planeeringuga kogu alale terviklikult arhitektuurinõuete määramise tulemusel võimalik tagada ühtse stiiliga hoonestuse ja piirete, heakorra ning haljastuse põhimõtete järgimine. Selleks tuleb arhitektuurinõuete koostamisse kaasata vastava pädevusega arhitekt.
Tartu linna üldplaneeringu muutmise ettepanek, Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine
Planeeringuala asub suures ulatuses Emajõe kalda ehituskeeluvööndis, mis tavapäraselt on 50 m, kuid mis on Tartu linna üldplaneeringuga suurendatud dendropargi piirkonnas 300 meetrini. Emajõe kalda ehituskeeluvööndi osas on kehtivas üldplaneeringus kajastatud vähendamise ettepanek F. R. Kreutzwaldi tn 21, F. R. Kreutzwaldi tn 21b, F. R. Kreutzwaldi tn 23 ja osaliselt F. R. Kreutzwaldi tn 25 ja F. R. Kreutzwaldi tn 27 kruntide osas ligikaudu 150 meetrini tavalisest veepiirist. Ettepanek on tehtud tulenevalt eelkõige olemasolevast hoonestusest ning soovist anda võimalus kavandada Tähtvere dendropargi ja linna piiriga külgnevatel hoonestamata elamukruntidel piirkonda sobivaid, olemasolevat keskkonda ja hoonestustihedust arvestavaid üksikelamuid. Alal ei asu teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte ega looduskaitselist tähelepanu väärivaid kooslusi. Kuna ka ehituskeeluvööndi vähendamisel säilib olemasolev looduskooslus jõe ääres suurel määral, ei ole see vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. Üldplaneeringu koostamisel esitas linn Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku, kuid üldplaneering kehtestati enne Keskkonnaameti seisukoha saamist, mistõttu on käesoleval juhul tegemist üldplaneeringu muutmise ettepanekut käsitleva detailplaneeringu koostamisega.
