EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
Tartu
|
20. november 2020. a. nr LVK-M-0134 |
Tartu linna 2021. aasta eelarve |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 1 ja 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 ning Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a. määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ § 37 punktide 1, 2 ja 3 alusel.
§ 1. Tartu linna 2021. aasta eelarve
Tartu linna 2021. aasta eelarve kogumaht on on 214 415 437 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-6.
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju investeeringute katteks kokku kuni 24 602 000 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2021. aasta jooksvate kulude katteks kuni 5 000 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 2 500 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 6 000 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 1 260 000 eurot.
§ 5. Kulude eelarve vahendites ümberpaigutuste tegemine
Linnavalitsusel lubatakse teha kulude eelarve vahendites ümberpaigutusi vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanis tehtavatele muudatustele.
§ 6. Kaasava eelarve osa suurus
Kaasava eelarve osa suurus 2022. aasta eelarve koostamisel on 200 000 eurot ja ühe kaasava eelarve objekti maksumuse ülemmäär on 100 000 eurot.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
Rahandusministeeriumi majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt Eesti SKP 2020. aastal kahaneb 5,5% ja kasvab 2021. aastal 4,5%, jäädes sellega 2021. aasta lõpul alla 2019. aasta lõpu tasemele umbes 1% võrra. Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga hinnangul tabab järsk majanduslangus 2020. aastal kõiki maailma arenenud riike. Seejuures kahaneb EL-i majandus praeguste prognooside kohaselt umbes 8% ega jõua veel 2021. aasta lõpuks 2019. aasta tasemele. Eestil on seni läinud oodatust mõnevõrra paremini, 2020. aasta teises kvartalis langes meie majandus aastatagusega võrreldes viiruse levikust tingitud liikumis- ja reisipiirangute tõttu 6,9%. Eesti jaoks on aga kriisi negatiivsed mõjud hetkel tuntavalt väiksemad kui Lääne-Euroopas. Tartu on vaatamata koroonaviirusest tulenevale eriolukorrale ja sellest tingitud keerulisele majandusolukorrale hästi toime tulnud. 2020. aasta lõpeb linnale paremini, kui kevadel prognoosisime. Valitsuse majanduse toetamise meetmed on osutunud edukaks. Suureks abiks olid eelkõige toetused Töötukassa meetmest, mis tagasid linnaelanikele stabiilsed sissetulekud ning linnale tulumaksu laekumise. Kuna tulude vähenemine on osutunud kardetust väiksemaks, on linna finantspositsioon hea ning vajadus 2020. aasta lõpus laenuraha järele on prognoositust väiksem. Mõõdukas eelarvedefitsiit, laenukoormuse stabiilsus ning arvatust parem likviidsus ja suurem laenupuhver aitavad eesseisvas keerulises ja määramatus olukorras, kus uued karantiinimeetmed ilmselt kellelegi kindlust ei lisa, toime tulla ning tagada linlastele kõik vajalikud teenused 2021. aastal.
2021. aastal on linna eelarve prioriteedid:
- elukeskkonna parandamine: teed ja tänavad - Riia tn viadukt ja tunnel, Oa tn, Laseri tn, kergliiklusteed (Tartu-Rahinge-Ilmatsalu, Vaksali tn - EMÜ -Waldorfkool), rattarendi laiendamine, tänavavalgustuse korrastamise projektid, keskkonnasäästlik ja mugav ühistransport, Tartu kui ainult rohelist elektrit tarbiv linn;
- kultuuri ja spordi väärtustamine: töötame selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 parim Euroopa kultuuripealinn, valmib Annemõisa jalgpall, ettevalmistused SüKu rajamiseks;
- hariduse kättesaadavuse tagamine: viime jätkuvalt ellu koolide renoveerimise kava, Kroonuaia Kooli ehitus Ploomi tänavale senise lasteaia asemele, Salme 1a hoone rekonstrueerimise projekteerimine, Karlova kooli renoveerimise projekt; Meelespea ja Rukkilille lasteaedade renoveerimisega alustamine, mitmete lasteaedade rühmaruumide remont ja territooriumide korrastamine;
- Tüve tn sotsiaalüürimajade ja Nõlvaku tn 10 hooldekodu ehitamine;
- Vastutustundliku eelarvepoliitika elluviimine.
2021. a eelarve kogumaht on 214 miljonit eurot, mis on 2,8% enam kui 2020. a esialgne eelarve (208 miljonit eurot) ning 3,3% enam kui 2020. a täpsustatud eelarve (207,5 miljonit eurot). Tulubaasist 79% moodustavad põhitegevuse tulud, 8% investeerimistegevuse tulud, 12% finantseerimistegevuse tulud (laen) ning 1% likviidsete varade kasutuselevõtt.
Eelarve kulude mahust 75% on kavandatud põhitegevuseks, 16% investeeringuteks ning 9% finantseerimistegevuseks. Põhitegevuse kuludest moodustavad üle poole, 56,5%, hariduse valdkonna kulud.
Linna 2021. a põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 170 miljonit eurot, mis on käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 2,4% suurem. Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 160 miljonit eurot. Kulud vähenevad võrreldes 2020. a täpsustatud eelarvega 0,2%. Põhitegevuse tulud kasvavad kiiremini kui põhitegevuse kulud. Eelarve projekti kohaselt kujuneb 2021. a põhitegevuse tulemiks 9,5 miljonit eurot.
Investeerimistegevuse tulusid on planeeritud 16,9 miljonit eurot, millest põhivara müük moodustab 2,2 miljonit eurot (maa müük 1,5 miljonit eurot ning linnale kuuluvate muude materiaalsete varade müük 0,7 miljonit eurot). Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 14,2 miljonit ning dividenditulusid AS-lt Tartu Veevärk 0,5 miljonit eurot.
Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 35,1 miljonit eurot.
Järgmisel aastal on suuremad investeeringud kavandatud nii linna teede ja tänavate korrastamiseks haridusasutuste projekteerimiseks ja renoveerimisteks, kui ka sotsiaalhoolekande infrastruktuuri arendamiseks:
- jätkub Riia viadukti ja tunnelite ehitus ning Vaksali tn - EMÜ - Waldorfkooli jalgratta- ja jalgtee ehitus;
- valmib Annemõisa 1a jalgpallihall;
- korrastatakse Annelinna, Jaamamõisa, Ränilinna, Veeriku linnaosade tänavavalgustus;
- rajatakse üldhooldekodu aadressile Nõlvaku 10 ning Tüve tänavale sotsiaalüürimajad;
- lasteaia Meelespea (Ilmatsalu 24a) rekonstrueerimine;
- lasteaia Ristikhein (Ropka 25) rekonstrueerimine;
- Kroonuaia kool (Ploomi 1).
2021. aastal on planeeritud kaasata laenuvahendeid 24,6 miljonit eurot, millest 19,1 miljonit läheb olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ning 5,5 miljonit eurot uute investeeringute rahastamiseks. Võlakohustuste teenindamiseks on kavandatud 0,9 miljonit eurot. Tartu püsib kindlalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses lubatud netovõlakoormuse piirides.
Läbiv prioriteet on 2021. aastal vabaühenduste potentsiaali parem rakendamine linnaelu probleemide lahendamisel. Järgmise aasta eelarvesse on kavandatud kaasava eelarve raames 200 000 eurot kahe idee teostamiseks. 1.-7. oktoobril 2020 toimunud Tartu kaasava eelarve hääletamisel osales 7260 tartlast, kes andsid kokku 14 396 häält. Kõige enam hääli said Raadi rohelise jalgpallipargi tribüünihoone (1311 häält) ja liikuma kutsuva ala loomine Veeriku kooli õuealale (1202 häält). Võiduidee raames rajab Tartu jalgpalliklubi Welco Raadile Eesti Rahva Muuseumi vahetusse lähedusse erilise jalgpallistaadioni, mille märksõnadeks on keskkonnahoid ning süsinikuneutraalsus. Kompleksi süda on puitkonstruktsioonil põhinev ainulaadse arhitektuurilise lahendusega tribüün. Lisaks jalgpallile annab katuse ja seintega tribüün võimaluse korraldada kontserte ja etendusi ning välikino.
Idee „Liikuma kutsuva ala loomine Veeriku kooli õuealale" võimaldab õpilastele paremaid tingimusi füüsiliseks aktiivsuseks õppepäeva jooksul ja kogu piirkonna elanikele koolivälisel ajal.
Eelarve interaktiivne visualiseering.
------------------------------
Muudatusettepanekud
Vahur_Kalmre .pdfKeskerakonna_fraktsioon.pdf
Linnavalitsuse_istungi_protokolli_väljavõte.pdfMuudatusettepanekute tabel.pdf
Linnavalitsuse_istungi_protokolli_väljavõte_10122020.pdfMuudatusettepanekud (2) Tartu linna 2021. a eelarve eelnõule.pdf
Linnavalitsuse selgitused.pdf