Õigusakti eelnõu: Informatsioon sadamaraudtee maa-ala tulevast kasutust määrava uuringu lähteülesandest

Tartu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitati palju arvamusi sadamaraudtee asukohta kavandatud tänava kohta eesmärgiga kavandada sadamaraudtee ala autoliikluse vabaks kergliiklusteeks ja rohekoridoriks. Tartu Linnavalitsus otsustas võtta 27.08.2020 korraldusega nr 932 sadamaraudtee kohta laekunud rohkete alternatiivseid arengustsenaariume väljendavate arvamuste osas järgmine seisukoht:
Arvestades ka seadusest tulenevaid nõudeid üldplaneeringu sisule ja koosseisule, on vajalik täiendavalt analüüsida tänava või ainult kergliiklusega rohekoridori kavandamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.
Selleks viiakse Tartu linna üldplaneeringu põhilahenduse koostamise käigus läbi sadamaraudtee maa-ala analüüs transpordivõrgustiku ja rohevõrgustiku toimimise seisukohalt nii ülelinnalisel kui lokaalsel tasandil, sh hinnates juurdepääsuvõimalustest tulenevaid piirkonna uushoonestusega kaasnevaid arengupotentsiaale. Selle tulemusel leitakse linna arengu seisukohalt vajalik optimaalseim lahendus.

Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise tulemusena otsustas Tartu Linnavalitsus oma 03.11.202 korraldusega nr 1252 teha sadamaraudteed puudutava uuringu lähteülesande koostamisel koostööd Tartu Liiklejate Kojaga (TLK) ja arvestada võimalusel TLK poolt tehtud ettepanekuid arvestades kavandatava uuringu eesmärke, mahtu ja ajakava.

Käesolevaga esitatakse erinevate LPMKO teenistuste ja AEO poolt koostatud lähteülesanded uuringu(te) koostamiseks.

I Sadamaraudtee koridori uuringu lähteülesande põhimõtted rohevõrgustiku osas
Rohevõrgustiku osas on uuringu eesmärgiks hinnangu andmine sadamaraudtee koridori haljasmaaks (rohevõrgustiku osa, mis täidab linnalise ökosüsteemi ülesandeid) määramise vajaduse ja võimaluste kohta linna üldplaneeringus. Uuringu koostamisel võtta aluseks juhendmaterjal „ Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“. Töö mahus tuleb analüüsida ja selgitada:
1. Rohevõrgustiku elementide-, tugialade ja koridoride piisavust, sidusust, kättesaadavust, multifunktsionaalsust koostatavas üldplaneeringus ülelinnalisel tasandil. Tööga keskenduda ja selgitada eelkõige, kas sadamaraudtee koridoril võib või ei pruugi olla roll rohevõrgustiku edasisel planeerimisel.

2. Rohevõrgustiku elementide piisavust, sidusust, kättesaadavust, multifunktsionaalsust koostatavas üldplaneeringus piirkondlikul tasandil arvestades üldplaneeringuga määratud elanike tulevast arvu. Tööga keskenduda ja selgitada, kas sadamaraudtee koridoril võib või ei pruugi piirkonna tasandil olla roll rohevõrgustiku edasisel planeerimisel.

3. Rohevõrgustiku piisavust lokaalsel tasandil arvestades Sadamaraudtee koridori ääres asuvate kruntide üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbeid. Tööga selgitada, kas on või ei ole olemas vajadus sadamaraudtee koridori rohevõrgu loomiseks.

4. Kirjeldada, millised oleksid käsitletava ala kohta üldplaneeringu ülesannete kohased tingimused ja kitsendused.

II Sadamaraudtee koridori uuringu lähteülesande põhimõtted transpordivõrgustiku osas

Uurimistöö "Tartu linna üldplaneeringu transpordivõrgustiku modelleerimine ja analüüs" ülesanne on Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud tänavavõrgustiku liikluskoormuse modelleerimine ja analüüs. Modelleerimine koostatakse aastaks 2040.

Modelleerimiseks kasutada Tarktartu City Portal Mobiilsusandmeid ja vajadusel varasemate liiklusloenduste andmeid.

1. Modelleerida kahe stsenaariumi kohased liikluskoormused:

1.1. stsenaarium, kus lähtutakse Tartu linna jalgrattastrateegias kavandatud modaalsest jaotusest;

1.2. stsenaarium, kus lähtutakse Eestis üldiselt prognoositavast autostumise kasvust.

2. Modelleeritud liikluskoormuste põhjal esitada kaardimaterjal ja seletuskiri, milles on kajastatud:

2.1. prognoosandmed autoliikluse kohta, prognoositav autode arv (taandatud) tänavalõigul tipptunnis;

2.2. ooteajad ristmikutel, läbilaskvustegur Z;

2.3. keskmised liikumiskiirused,

2.4. liikluse jaotus liikide lõikes.

3. Analüüsi põhjal hinnata planeeritud tänavavõrku ja vajadusel esitada korrigeerimisettepanekud tänavate liikide osas.

4. Analüüsil ja modelleerimisel käsitleda sadamaraudtee koridori rajatavat tänavat järgmiste variantidega:

4.1. kergliiklustänav;

4.2. lokaalne juurdepääsutänav kinnistutele arvestades piirkonna uushoonestusega kaasnevaid arengupotentsiaale, kinnistutele, millele juurdepääse ei ole võimalik lahendada olemasolevate tänavate baasil.

4.3. kohalik jaotustänava liiki linnatänav.

5. Sadamaraudtee koridori rajatava tänava variantide analüüsis käsitleda järgmisi teemasid.

5.1. Seletuskirjas analüüsida sadamaraudtee maa-ala transpordivõrgustiku toimimise seisukohalt nii ülelinnalisel kui lokaalsel tasandil, sh hinnates juurdepääsuvõimalustest tulenevaid piirkonna uushoonestusega kaasnevaid arengupotentsiaale. Kokkuvõttes esitada linna arengu seisukohalt optimaalseim lahendus.

5.2. Modelleerimistulemusest lähtuvalt esitada seletuskirjas analüüs, millest selgub, et kas ja kui palju sadamaraudtee koridori rajatav tänav autoliiklust Karlovast või kesklinnas ümber oleks võimeline suunama.

5.3. Sadamaraudtee koridori rajatava tänava eri variantide mõju Tartu linna transpordi modaalsele jaotusele – jalgsi, rattaga, autoga ja ühistranspordiga tehtavad sõidud (igapäevased liikumised tööle, kooli, lasteaeda, poodi, koju jne). Esitada hinnang jalgsi liikumise, jalgratta- ja autoliikluse ning ka ühistranspordi kasutuse kohta.

Töö koostamisel tutvuda linnaehitusliku lähteülesande põhimõtetes toodud arengupotentsiaalide ja soovitustega.

III Sadamaraudtee koridori uuringu linnaehituslikud lähteülesande põhimõtted

Sadamaraudtee vabanemine on ainulaadne olukord, kus linna keskuse läheduses avaneb potentsiaalsed arenduspiirkonnad ning uued võimalused piirkondade elanikele.

Piirkonna arenduste kavandamisel on oluline arvestada nii võimalikele lisanduvate arendustega, kuid seda sellisel määral, et ei kahjustata väljakujunenud piirkondade elanike ja asutuste heaolu.

Sadamaraudtee koridori kasutuselevõtu keskne eesmärk on tagada mugav ja kõrge roheväärtusega ühendus jalutajatele ja ratturitele Vaksali tänavalt Emajõeni. Sellest tulenevalt tuleb tagada läbiv rohekoridor koos ratta- ja kõnniteega, mille iseloom võib sektorite kaupa muutuda, kuid mis tagab võimalikult meeldiva ja turvalise teekonna Vaksali tänavast Emajõeni.

Sadamaraudtee linnaehitusliku kava eesmärk on luua visandlik linnaruumi analüüs koos vajaminevate skeemidega, illustreerimaks olemasolevat linnaehituslikku olukorda koos hoonestuse, avaliku ruumi, haljastuse ja liikumisteedega ning teha ruumilised põhimõttelised ettepanekud täiendavaks hoonestamiseks ning liikumisteede kavandamisega. Lähteülesandega antakse põhimõttelised suunad, mida töö koostamise ajal tellijaga koostöös võib muuta ja täpsustada. Ruumilised ettepanekud anda selges ja avalikult esitletavas terviklikus visuaalses keeles, mille täpsusaste on illustratiivne, kuid peab andma põhimõttelise selguse kavandatavatest ruumilistest eesmärkidest.

Piirkonna analüüs

Selguse huvides on koridor jagatud neljaks sektoriks.

1. Riia tn - Väike kaar; 2. Väike kaar - Võru tn; 3. Võru tn - Tähe tn; 4. Tähe tn - Turu tn;

Sektor 1 - Riia tn - Väike kaar

on alakasutatud piirkond, arvestades selle koha kättesaadavust kõigi liikumisviisidega ja lähedust keskusele. Täiendava ligipääsu rajamisega on võimalik luua täiendavat linnalikkust, anda juurde linna tihedusele ning tagada piirkonda teenindavad teenuseid. Oluline on, et loodav keskkond ei ole orienteeritud läbivaks liikluseks, vaid tekiks uus linnalik keskkond, kus juurdepääsud on lahendatud koos rahustatud liiklusega. Luua terviklik hoonestuskava, mis arvestab miljööväärtuslike hoonetega ning tagab kvaliteetse linnaehitusliku terviku. Arvestades, et täna on tegemist piirkonnaga, kus olemasolevate kinnistute hoovid paiknevad raudtee müratsoonis, tuleb antud hoovidele kasuks täiendava hoonestuse kavandamine kinnistule Riia tänav T28 aktiivse fassaadiga raudtee suunas. Anda hoonestuse põhimõtteline mahuline lahendus ning selle seos rohevõrgustiku ja juurdepääsudega.

Sektor 2 - Väike kaar - Võru

Sektoris olev osa sadamaraudteest on kõige järsema reljeefiga ning paikneb olemasolevate üksikelamute aedade kõrval. Juhul kui liiklusanalüüsid näitavad, et läbivat liiklust ei ole antud sektoris vaja luua, tekib võimalus arendada ala välja atraktiivse rohekoridori osana vaba aja veetmiseks ning tervisespordiks. Lisaks tekib sellisel juhul potentsiaal lahendada Võru tänavaga ristumine kahetasandiselt sellisel moel, et Võru tn läheb sillana üle sadamaraudtee koridori.

Näha ette ka potentsiaalne võimalus koos kavandatava loodava tänavaga, mis annab täiendava võimaluse luua hoonestusfront külgnevatele kinnistutele. Anda hoonestuse põhimõtteline mahuline lahendus ning selle seos rohevõrgustiku ja juurdepääsudega.

Sektor 3 - Võru tn - Tähe tn

Tegemist on väljakujunenud elukeskkonnaga, mille kõrge väärtus on nähtav ka Tartu linna mürakaardilt. Hoonestust on võimalik tulevikus tihendada üksikelamutega, analoogselt kinnistutele Teguri 11a, Teguri 17a, Teguri 19a ligipääsuga Teguri tänavalt. Juhul kui liiklusanalüüsid näitavad, et läbivat liiklust ei ole antud sektoris vaja luua, tekib võimalus arendada ala välja atraktiivse rohekoridori osana vaba aja veetmiseks ning tervisespordiks. Anda hoonestuse põhimõtteline mahuline lahendus ning selle seos rohevõrgustiku ja juurdepääsudega.

Sektor 4 - Tähe tn - Turu tn

Tegemist on asukohaga, kus lõuna pool paikneb kõrge väärtusega mõisapark. Põhjapoolsel küljel on aga kõrge arengupotentsiaaliga kvartal. Teguri tn ja sadamaraudtee koridori vahelise kvartali tihendamisel võtta aluseks põhimõte, et suurem ettevõtluse osakaal ning tihedam hoonestus asub Teguri tn ääres ning madalama tihedusega elupindadega hoonestus paikneb pargipoolses küljes. Arvestada võimalusega kavandada ka esimesele korrusele pargipoolsel küljel äripindasid või ka ärihooneid, mis vahelduvad eluhoonetega. Turu ja sadamaraudtee trassi ristumisel näha ette ärihoonete kavandamine. Anda hoonestuse põhimõtteline mahuline lahendus ning selle seos rohevõrgustiku ja juurdepääsudega.

Linn tutvustab lähteülesannet Tartu Liiklejate Kojale, kergliikluskomisjonile ning linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile.

Uuringu koostamisel aluseks võetav juhendmaterjal rohevõrgustiku kohta:

rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf