Looduskaitseseaduse eesmärk on:
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Looduskaitset kohaliku omavalitsuse tasandil reguleerib seaduse 7. peatükk, kus on kolm paragrahvi, millest üks annab volituse puude raie reguleerimiseks tiheasutusalal.
Looduskaitseseaduse § 45 kohaselt tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid raiuda kohaliku omavalitsuse loal. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus (Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2004. a määrus nr 79 "Puu raiumiseks loa andmise kord"). Seega on omavalitsusel võimalik seaduses reguleerimata juhtudel piirata üksikpuude raiumist tiheasustusega alal. Samas ei saa kohalik omavalitsus puu raiumiseks loa andmise korras reguleerida raierahu ning seeläbi menetleda väärtegu raierahu rikkumise eest, kuna vastav pädevus on keskkonnainspektsioonil. Samuti ei ole raierahu põhjendatud kõikide juhtumite puhul, kuna üksiku puu raiumise osas kehtib looduskaitseline piirang siiski vaid juhul, kui puul on linnupesa, mitte aga üleüldiselt.
Vastutus tiheasustusalal ebaseadusliku raie eest sisaldub looduskaitseseaduse §is 73 ning nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on linnavalitsus.
Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punktide 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, sh lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Nimetatud säte kehtib üldisena nii tiheasustusalade kui hajaasustuse üksikpuude kui ka metsade ja muude alade kohta.
Vastutus looduslikult esinevate linnu- ja nahkhiireliikide kaitsenõuete rikkumise eest sisaldub looduskaitseseaduse §is 743 ning nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on keskkonnainspektsioon.
Arvestades asjaolu, et looduskaitseseadus on kaitsemeetmed nii loomade kui lindude osas sätestanud ega ole andnud kohalikule omavalitsusele volitusnormi täiendavate loomi ja linde puudutavate kaitsenõuete kehtestamiseks, siis ei saa kohalik omavalitsus täiendavaid nõudeid esitada. Samas tuleb tiheasutusalal üksikpuude raiumise loa väljastamisel vastavate sätetega arvestada, raielubade väljastamisel on linnavalitsus seetõttu hakanud lisama lubadele informeerivat sätet raierahu kohta.
Raierahu ei ole õigusakti tasandil konkreetsete kuupäevadena sätestatud, küll on aga keskkonnaamet oma kodulehel raierahust üldisemalt kirjutanud ning soovitab seetõttu perioodil 15. märts kuni 31. juuli raieid vältida. Raierahu ei ole tänases õigusruumis õigustermin, vaid looduskeskkonna kaitseline termin.
Üldplaneering ei ole samuti kohaliku raierahu kehtestamiseks sobiv dokument, kuna kohalikul omavalitsusel raierahu kehtestamise õigust ei ole.
