EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
23. september 2020. a. nr LVK-O-0311 |
| Tartu linna eelarvestrateegia 2021-2024 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine |
Võttes aluseks Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 11 lg 1 ja § 12 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 10. oktoobri 2019. a määruse nr 79 "Tartu linna arengukava 2018-2025 uue redaktsiooni kinnitamine", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks Tartu linna eelarvestrateegia 2021-2024 vastavalt lisadele ja suunata see avalikule väljapanekule.
2. Määrata avaliku väljapaneku kestuseks 12. oktoober - 8. november 2020 ja avaliku väljapaneku kohaks Tartu linna veebileht.
3. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linna eelarvestrateegia 2021-2024 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine " juurde
Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava üks osa. Käesolev eelarvestrateegia võetakse vastu küll iseseisvalt arengukava muutmisettepanekutest eraldi, kuid sisult on siiski tegemist arengukava neljanda osaga. Eelarvestrateegia tehakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos strateegia perioodiks. Eelarvestrateegia koostamisel on juhindutud Tartu linna arengukavast aastateks 2018-2025 ja teistest linna arengudokumentidest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse normidest ning OECD nõuannetest Eestile. Olulisemad üldist majanduskeskkonda puudutavad eeldused põhinevad Maailmapanga, IMFi, OECD, Euroopa Komisjoni, EV Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosidel.
Maailmamajandust tabas 2020. aastal ennenägematu kriis. Covid-19 viirus tingis paljudes riikides eriolukorra kehtestamise ja majanduste osalise sulgemise. Viirusega võitlemise majanduslikud tagajärjed on osutunud niivõrd rängaks, et prognooside kohaselt on globaalne majandus tervikuna 2020. aastal languses. 2021. aasta globaalne SKT saab IMF hinnangul olema ligi 6,5 protsendipunkti madalam, kui see olnuks ilma Covid-19 viiruseta. Euroala majanduskasvuks prognoositakse 2020. aastal -10,2% ning 2021. aastal 6%. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt oodatakse 2020. aasta Eesti majanduskasvuks -5,5%. 2021. aastal toimub 4,5% taastumine, millele järgneb majanduskasvu aeglustumine. Viiruse mõju jääb märgatavalt Euroopa Liidu keskmisest väiksemaks, kuid selle mõju Tartu linnale on olnud tuntav ning kriisi mõjud on kujundanud ka eelarvestrateegia numbreid.
Tartu linn lähtub vastutsüklilise eelarvepoliitika põhimõtetest. See majandusteoorias tunnustatud lähenemine toetab finantsilist jätkusuutlikkust paljudeks tulevasteks aastateks. Käesolevas eelarvestrateegias on püütud leida lähenemine, mis kõige paremini vastab reaalsetele Tartu linna vajadustele. Eelarvestrateegias on kavandatud liikumine eelarve tasakaalu suunas, mis loob aluse linna finantspositsiooni paranemiseks. Linna netovõlakoormus püsib eelarvestrateegia kohaselt suhteliselt stabiilne.
Eelarvestrateegia koostamisel on olnud oluline säilitada Tartu linna võimekus panustada linna arengusse. Seetõttu on kogu eelarvestrateegia perioodi jooksul kavandatud hoida põhitegevuse kulude kasv ligikaudu üldise hinnatõusu tasemel (välja arvatud tööjõukulud, mis on kavandatud ligikaudu prognoositavast Eesti keskmisest palgataseme tõusust lähtudes). See võimaldab eelarvestrateegia perioodil investeerida linna põhivarasse 111 miljonit eurot.
