EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
17. juuni 2020. a. nr LV-K-0712 |
| Tartu medali andmine |
Võttes aluseks Tartu linna põhimääruse § 28 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 26. aprilli 2018. a määruse nr 21 "Tartu linna tunnustusavaldused" § 10, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Anda Tartu medal järgmistele isikutele:
1.1. Andis Dilāns;
1.2. Eenok Järg;
1.3. Ljudmilla Mesropjan;
1.4. Paul Mägi;
1.5. Emöke Sogenbits;
1.6. Malev Toom.
2. Korraldus jõustub 19. juunil 2020. a.
Tartu medal on Tartu linna aumärk, mis antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise ettepaneku võib teha linnavolikogu liige, linnapea ja abilinnapea. Aumärk antakse üle selleks korraldatud pidulikul vastuvõtul või mõnel muul pidulikul üritusel, traditsiooniks on kujunenud Tartu medali andmine Tartu linna päeval 29. juunil.
Andis Dilāns
Kindralmajor Andis Dilāns on Balti Kaitsekolledži ülem alates 2016. aasta augustist. Balti Kaitsekolledž on Tartus asuv sõjaväeline kõrgem õppeasutus, mille peaeesmärk on koolitada kõrgemaid staabiohvitsere Balti riikide relvajõudude tarbeks. Kolledži juhid roteeruvad kolme Balti riigi vahel ning 2020. aasta juunis annab Andis Dilāns juhtimise üle.
Andis Dilānsi juhtimisel on edasi arendatud haridusprogramme ja –tegevusi Baltikumi julgeoleku ja kaitse huvides, samuti selleks, et muuta NATO ja liitlasriikide kaitsejõude tugevamaks. Tänu Balti Kaitsekolledži korraldatavatele iga-aastastele kõrgetasemelistele Venemaa ja Balti sõjaajaloo konverentsidele on kasvanud Tartu rahvusvaheline tuntus. Balti Kaitsekolledžil on oluline roll Tartu linna hariduselus.
Märgina Tartu linna ja Balti Kaitsekolledži pikaajalisest partnerlusest kinkis linn 2019. aastal kolledžile uue lipu. Andis Dilānsi isiklik panus koostöö arendamisel nii Tartu linna ja Balti Kaitsekolledži kui ka laiemalt Tartu ja Läti ning Eesti ja Läti vahel on tunnustamist väärt.
Eenok Järg
Eenok Järg on ehitaja, projekteerija, visionäär ja väga hea ideede genereerija. Ehitajana on ta andnud oma panuse paljude hoonete valmimisel, näiteks Tartu Ülikooli füüsikahoone, raamatukogu ja ühiselamud ning Annelinna Sõpruse piirkonna elamurajoon. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on ta projekteerijana aidanud kaasa Tartu linna ja vee-ettevõtte arengule. Eenok Järgi meistriteoseks võib pidada Tartu 1999. aasta üldplaneeringu veeteenuste kihte. Nendel ideedel põhinesid edasised suured europrojektid. Lisaks paljudele lihtsamatele ja keerulisematele taristuprojektidele on tema teeneks 2005. aastast üldplaneeringus olev lahkvoolse sademevee ärajuhtimise põhimõte, samuti Tartu idapoolse ringtee kiire ümberprojekteerimine.
Vaatamata väärikale eale käib Eenok Järg uuendustega kaasas ja on tavaliselt eestvedaja rollis. Tänu suurtele kogemustele oskab ta uusi ideid sobitada tegeliku olustikuga, lihvides need nii hästi teostatavateks. Ka praegu on tal käsil mõned keerukamad juhtumid, millest saab õppematerjal planeeringute ja projektide koostamiseks.
Tartu linna ja veevärgi inseneridele on Eenok Järg telefonikõne kaugusel. Tal on suured teened, et Tartu taristu on arenenud vastavalt kaasajale, et Tartu kodudesse jõuab puhas vesi ning et Tartu on parima elukeskkonnaga linn Eestis.
Ljudmilla Mesropjan
Peterburis kõrghariduse omandanud armeenlanna Ljudmilla Mesropjan on Tartu elanik olnud viimased 34 aastat. Tal on seljataga 15 aastat kontsertide ja festivalide korraldamiskogemusi. Kõige suuremaks projektiks on tema ellu kutsutud rahvusvaheline autorilaulu festival „Lehesaju muusika“, mis toob Tartusse oktoobrikuus kuulajaid ja esinejaid üle terve maailma. „Lehesaju muusika“ sai 2019. aastal kümneaastaseks.
„Lehesaju muusika“ on rahvusvaheline autorilaulu festival, mis on tavapäraselt toimunud oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel. Ljudmilla Mesropjan kirjeldab, et aastaajal, mil Eestis on maad võtnud soojad sügisvärvid ning lehesadu on juba alanud, on just õige aeg festivali korraldamiseks. Lisaks autorilaulule on Mesropjan festivalidel alati pidanud tähtsaks Tartu publikule tutvustada ka vene luulet ja proosat.
Ljudmilla Mesropjan on oma tegevusega andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arendamisse.
Paul Mägi
Paul Mägi on olnud väga mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud orkestrite peadirigent ning veelgi enamate orkestrite külalisdirigent. Ta on asutanud ja olnud Eesti Raadio Kammerkorkestri peadirigent, juhatanud Rahvusooperi Estonia, Rootsi Raadio, Detroidi, Göteborgi, Stockholmi ja Moskva Suure Teatri orkestreid, olnud Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Uppsala Kammerorkestri peadirigent ning alates 2017. aastast viimase audirigent. Paul Mägi on juhatanud kümnetes Euroopa, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide ooperiteatrites ja olnud oodatud dirigent rahvusvahelistel muusikafestivalidel, sh ka džässifestivalidel, sest on ju Paul Mägi ka tunnustatud džässviiuldaja ja esinenud seeläbi koos BBC ja Bostoni Sümfooniaorkestriga.
Paul Mägi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise professor ja Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli külalisprofessor. Paul Mägi on pälvinud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi kultuuriauhindu, teatriliidu aastapreemiaid, kultuurkapitali muusikaauhinna ja aastapreemia. Paul Mägi valiti 2013. aastal Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks.
2011. aasta septembrist töötab Paul Mägi Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. Ta on hoidnud au sees Tartu muusikaelu põhiväärtusi: professionaalsust, traditsiooni ja vaadet tulevikku. Neid väärtusi hoides ja põimides on Paul Mägi viinud Vanemuise muusikaelu ja Vanemuise orkestri uuele tasemele. Vanemuises on ta toonud välja rohkelt muusikalavastusi ja olnud esmaklassiliste hooaja ava- ja lõpukontsertide ning suvekontsertide peadirigent ja muusikajuht.
Paul Mägil on suured teened Tartu muusikatraditsiooni hoidja ja eestvedajana.
Emöke Sogenbits
AS HANZA Mechanics Tartu juhatuse esimees Emöke Sogenbits on väljapaistev juht. Ta võtab aktiivselt sõna nii Tartu kui ka Tartu tootmisettevõtete kaitseks ning Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon valis ta 2019. aastal aasta naiseks.
Emöke Sogenbits on viimased viis aastat juhtinud 850 töötajaga Hanza Eesti klastrit ning töötanud seitse aastat juhtivatel kohtadel elektroonikatootja Enics Eesti ASs. Ta on suurepärane koostööpartner nii Tartu Kutsehariduskeskusele kui ka linna tugiorganisatsioonidele.
Emöke Sogenbits on alati valmis Tartu teemadel kaasa rääkima ning on aktiivne targa tööstuse propageerija.
Malev Toom
Tartu linna ajalugu on kätketud lugude, ehituste ja asjade kõrval ka piltidesse. Selleks on kaaluka panuse andnud Malev Toom, kes on tänaseks üle neljakümne aasta pildistanud Tartut ja tartlasi. Kui keegi tunneb huvi Tartu raekoja platsi ilme muutumise vastu ajas, tänaseks kadunud passaaži või mõne prominentse tartlase noorpõlve foto vastu, leidub vastus enamasti Malev Toomi fotokogudes.
Oma loomingut on ta esitlenud arvukatel näitustel, fotoraamatutes ja albumites. Tartu linna sündmuste ja vaimu säilitamise kõrval on Malev Toom ka uuendaja ja õpetaja, kelle mõju ulatub Tartust kaugemale.
Eesti fotoajakirjanduse arenguloos öeldakse, et Malev Toomi fotod tähistasid sõltumatu dokumentalistika jõudmist Eestisse. Rohkem kui kakskümmend aastat on ta õpetajana oma teadmisi edasi andnud fotograafide nooremale põlvkonnale.
Malev Toomi tegevus fotograafia arendamisel ning Tartu ja tartlaste jäädvustamisel väärib tunnustamist.
Tartu Linnavalitsuse 19.06.2020 korraldus nr 663 "Tartu medali andmine"