EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
26. mai 2020. a. nr LVK-O-0277 |
| Tartu linna 2019. a majandusaasta aruanne |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 11, Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 12 lg 1 ning arvestades KPMG Baltics OÜ aruannet ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2018. a määrust nr 37 "Tartu linna arengukava 2018-2025", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Tartu linna 2019. a majandusaasta aruanne vastavalt lisale, mille koosseisu kuuluvad:
1.1. tegevusaruanne (sealhulgas arengukava 2019. a ülesannete täitmise aruanne);
1.2. raamatupidamise aastaaruanne (sealhulgas linna eelarve täitmise aruanne);
1.3. sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele;
1.4. reservfondi kasutamise aruanne.
2. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Linnavalitsus esitab linnavolikogule kinnitamiseks Tartu linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande, sealhulgas eelarve täitmise aastaaruande. Tartu linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Tartu linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Sõltumatu vandeaudiitori aruandes linna 2019. aasta raamatupidamise aastaaruandele, sealhulgas eelarve täitmise aruandele avaldatud märkusteta arvamus on kinnituseks, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ja kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit ning lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust.
Tähtsamad finantsnäitajad ning nende muutus võrreldes eelmise aruandeaastaga.
2019 finantsnäitajad.pdf
Bilansi maht, 369,5 mln eurot (varad), on aastaga suurenenud 9,6 mln euro võrra ehk 2,7%, põhivara suurenemise arvel (linnavalitsuse bilansimaht 314,6 mln eurot on suurenenud 12,0 mln euro ehk 4% võrra). Põhivara osatähtsus bilansi mahust on 91,6%, (linnavalitsuse põhivara osatähtsus bilansi mahust 92,2%). Aruandeaastal suurenesid põhivarad ehituste ja rekonstrueerimistega kaasnevalt.
Kohustised kokku, 105,6 mln eurot, on suurenenud 11,1 mln euro võrra ehk 11,7% (linnavalitsusel 99,1 mln eurot on suurenenud 11,4 mln euro võrra ehk 13%). Kohustistest suurima osa moodustavad laenud, konsolideerimisgrupil 81,2% ning linnavalitsusel 83,1%.
Laenukohustised on suurenenud 10,6 mln euro võrra (linnavalitsusel 11,2 mln). Laenukohustised kokku olid aruandeaasta lõpus 85,7 mln eurot, sh linnavalitsusel 82,4 mln eurot, AS-l Tartu Veevärk 1,3 mln eurot ja AS-l Tartu Turg 2,0 mln eurot.
Konsolideerimisgrupi aruandeaasta tegevustulemiks (vt lisa "2019 finantsnäitajad") kujunes 1,8 mln euro suurune kasum, mis on 3,7 mln euro võrra väiksem eelnenud aasta kasumist. Linnavalitsuse kahjum 1,0 mln eurot on aasta jooksul vähenenud 3,3 mln euro võrra. Aasta jooksul on tegevustulud suurenenud 13,7 mln eurot ning tegevuskulud 17,4 mln eurot (linnavalitsusel suurenesid tulud 14,5 ja kulud 17,8 mln eurot). Tegevustulude suurenemine on toimunud peamiselt maksutulude ja saadud toetuste suurenemise arvel.
Tegevustuludest, 196,8 mln eurost moodustavad 46,3% ehk 91,1 mln eurot maksutulud, mille osatähtsus on aastaga suurenenud 7,7% punkti võrra (linnavalitsusel vastavalt 50,7% ja osatähtsus suurenes 7,7%). Maksutulu, mis laekub vaid linnavalitsusele, on võrreldes eelnenud aastaga suurenenud 6,5 mln eurot.
Tegevustuludest 34,7 % ehk 68,3 mln eurot moodustavad saadud toetused, mille osatähtsus on 0,3% punkti võrra suurenenud (linnavalitsusel osatähtsus 37,7% , mis on suurenenud 0,3%), toetusi saadi eelnenud aastast 5,4 mln eurot rohkem (peamiselt linnavalitsuse arvel),
Tegevustuludest 19,0% ehk 37,4 mln eurot moodustavad majandustegevusest saadud ja muud tulud, mille osatähtsus on vähenenud 0,4% võrra (linnavalitsusel tulud 21,1 mln eurot, osatähtsus vastavalt 11,7%, mis on suurenenud 0,3% punkti võrra) ning need tulud on suurenenud 1,8 mln euro võrra (linnavalitsusel 2,2 mln eurot).
Tegevuskuludest, 195,0 mln eurost moodustavad 44,4% ehk 86,8 mln eurot tööjõukulu, mis kasvasid aastaga 11,2% ehk 8,7 mln euro võrra. Linnavalitsuse tegevuskuludest, 180,7 mln eurost, moodustavad tööjõukulud 44,1% ehk 79,7 mln eurot. Linnavalitsuses on tööjõukulude osatähtsus suurenenud 0,5%.
Tegevuskuludest 33,0% ehk 64,4 mln eurot moodustavad majandamis- ja muud kulud, mille osatähtsus on vähenenud 0,6% võrra (linnavalitsusel vastavalt 59,8 mln eurost osatähtsus 33,1% ja vähenemine 0,5 %). Majandamiskulud suurenesid 4,7 mln euro võrra ehk 7,9% võrreldes eelmise aastaga.
Toetusi anti 19,9 mln eurot, eelnenud aastast 1,9 mln eurot ehk 10,6% rohkem (linnavalitsus andis rohkem 1,6 mln euro ehk 8,2%). Antud toetuste osatähtsus tegevuskuludes on 10,2% (linnavalitsuses 11,7%).
Põhivara kulumi ja allahindluse kulu24,1 mln eurot moodustab 12,4% tegevuskuludest (linnavalitsusel 20,0 mln eurot ja 11,1%) olles kasvanud 2,1 mln eurot ehk 9,5% (linnavalitsusel kasv 2,5 mln eurot ja 14,3%).
Aruandeaasta lõplik tulem, kahjum 1,5 mln eurot, vähenes võrreldes eelnenud aastaga 6,6 mln euro võrra, linnavalitsuse tulem, kasum 0,6 mln eurot, vähenes 1,8 mln eurot.
