Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogu määruse "Veeseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0122 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 06.05.2020 |
Koostaja: | Helle Uusorg |
Ettekandja: | Rein Haak |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
06. mai 2020. a. nr LV-IP-0122 |
Tartu Linnavolikogu määruse "Veeseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Rein Haagi ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Veeseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Raimond Tamm. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel.
§ 1. Veeseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
Tartu Linnavalitsusele delegeeritakse veeseadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete, välja arvatud § 104 lõikes 7 sätestatud ülesande, täitmine.
§ 2. Määruse rakendamine
Tartu Linnavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva määruse § 1 nimetatud ülesannete täitmine.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 14. veebruari 2013. a määrus nr 84 "Volitus veeseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks" tunnistatakse kehtetuks.
Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Keskkonnaregistri andmetel läbib Tartu linna haldusterritooriumit 4 avalikult kasutatavat vooluveekogu (Elva jõgi, Kossardi oja(Kossarti oja), Laeva jõgi, Porijõgi/Reola jõgi) ja 1 osaliselt kasutatav vooluveekogu (Ilmatsalu jõgi, välja arvatud jõel asuva Ilmatsalu kalatiigi paisust (Ilmatsalu põhjaserval) ülesvoolu 0,6 km ja allavoolu 2,3 km, mis jääb avaliku kasutamise õiguseta). Samuti on Vabariigi Valitsus avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvanud vooluveekogu osa näiteks vesiveski või veehoidla tammi asukohas, jõgede riigipiiriga ühtivas lõigus jms.
VeeS § 52 lg 2: Oma pädevuse piires meetmeprogrammis kavandatud meetmete elluviimise korraldamine ja tagamine oma halduspiirkonnas.
VeeS § 99 lg 1: Keskkonnaministeeriumile taotluse esitamine reoveekogumisala moodustamiseks või muutmiseks.
VeeS § 104: Kohustus korraldada asulareovee kogumine, puhastamine, kohtkäitlus ja äravedu.
VeeS § 105: Purgimissõlme rajamise kohustus.
VeeS § 114 lg 1: Üleujutusega seotud riskide maandamiskava rakendamise korraldamine koostöös Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, teiste ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega.
VeeS § 116 lg 3: Oma halduspiirkonnas vett saastava aine pinna- või põhjavette, pinnasele või pinnasesse äkksattumise tagajärgede likvideerimise korraldamine.
VeeS § 117 lg 4: Oma haldusterritooriumil olulist kahju tekitava üleujutuse või tammi või muu kaitserajatise purunemise tagajärgede likvideerimise korraldamine.
VeeS § 136 lg 2: Kui kavandatavast kanalisatsiooniehitisest lähtuv keskkonnaoht või keskkonnarisk võib ulatuda kujast kaugemale, siis vajalikke meetmete rakendamine sellise ohu vältimiseks või riski vähendamiseks ruumilisel planeerimisel.
VeeS § 174 lg 2: Keskkonnaametiga paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu kooskõlastamine.
VeeS § 180 lg 2: Keskkonnaametile nõusoleku andmine jäätmete uputamiseks või heitmiseks siseveekogusse või põhjavette paigutamiseks. Eraomandis oleva siseveekogu puhul peab selleks nõusoleku andma ka veekogu omanik. Siseveekogusse võib uputada, heita või põhjavette paigutada vaid selliseid jäätmeid, mille mõju vees ei tekita keskkonnaohtu.
VeeS § 250 lg 5: Lisaks Keskkonnainspektsioonile VeeS § 104 lõike 7 alusel kehtestatud nõuete (reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri) täitmise üle riikliku järelevalve teostamine.
Lisaks kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil:
1) veemajanduskava koostamisse (VeeS § 48 lg 4);
2) nitraaditundliku ala tegevuskava koostamisse nitraaditundlikul alal ja veemajanduskava muu täiendava kava koostamisse (VeeS § 50 lg 3 ja 4);
3) meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamisse (VeeS § 52 lg 4);
4) üleujutusega seotud riskide hindamisse (VeeS § 108 lg 4);
5) üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamisse (VeeS § 112 lg 6).
Väärteomenetluse pädevus on VeeS § 274 lõikes 2 antud valla- või linnavalitsusele.
Enamust eelpool nimetatud ülesandeid täidab linnavalitsus oma igapäevatöös ka praegu, osa ülesannetest vajavad kiiret otsustamist ja reageerimist. Seetõttu on mõistlik nende ülesannete täitmine delegeerida kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel linnavalitsusele. Nimetatud sätte kohaselt otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Vajadusel määrab linnavalitsus haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 alusel isikud, kes täidavad teatud ülesandeid linnavalitsuse nimel.
Eelnõu kohaselt jääb linnavolikogu pädevusse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamine (VeeS § 104 lg 7).