Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 14, § 23 lg 1 ja sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 "Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord" § 24 lg 4 p 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse projekti "Tugiisikuteenus noorele erivajadusega täiskasvanule" raames teenuse rahastamise ja teenusele suunamise tingimused ja kord Tartu linnas.
§ 2. Rahastamine
(1) Tugiisikuteenust ja nõustamisteenust ning tugigrupis osalemise teenust rahastatakse 25% abikõlblike kulude ulatuses linnaeelarvest ja 75% abikõlblike kulude ulatuses Euroopa Sotsiaalfondist.
(2) Tugiisikuteenust ja nõustamisteenust ning tugigrupis osalemise teenust osutatakse kuni projekti vahendite lõppemiseni.
(3) Teenuse saaja jaoks on teenus tasuta.
§ 3. Tugiisikuteenuse ja nõustamisteenuse ning tugigrupis osalemise teenuse eesmärk
Tugiisikuteenuse ja nõustamisteenuse ning tugigrupis osalemise teenuse osutamise eesmärk on 18-aastase ja vanema:
1) erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks;
2) inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine.
§ 4. Teenuse saaja
(1) Tugiisikuteenust osutatakse 18-aastasele ja vanemale erivajadusega isikule (teenuse saaja):
1) kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu olulisel määral kõrvalabi ja juhendamist tööturule sisenemisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks ja;
2) kelle elukoht on rahvastikuregistris Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linnas või kelle elukoht on rahvastikuregistris Tartu linn, kuid kes viibib ajutiselt teises linnas õpingute või töötamise tõttu.
(2) Nõustamisteenust ja tugigrupis osalemise teenust osutatakse hoolduskoormusega isikule, kelle elukoht on rahvastikuregistris Tartu linn.
§ 5. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenuse raames määratakse teenuse saajale tugiisik, kes toetab teenuse saajat:
1) hariduse omandamisel;
2) koolist tööle siirdumisel;
3) iseseisvuse suurendamisel;
4) omavastutuse arendamisel;
5) arendavate tegevuste läbiviimisel;
6) vaba aja veetmisel;
7) igapäevaeluga toimetulekul.
(2) Teenust osutatakse vastavalt teenuse saaja vajadustele tema igapäevases elukeskkonnas ja mujal.
§ 6. Nõustamisteenus ja tugigrupis osalemise teenus
(1) Nõustamisteenuse ja tugigrupis osalemise teenuse raames nõustatakse ja toetatakse hoolduskoormusega isikut teenuse saajaga toimetulekul ja tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel.
(2) Nõustamisteenus hõlmab muuhulgas:
1) sotsiaaltöötaja nõustamist;
2) füsioterapeudi nõustamist;
3) psühholoogi nõustamist;
4) eripedagoogi nõustamist.
§ 7. Teenuse taotlemine
(1) Tugiisikuteenusele suunamiseks esitatakse Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse hoolekande spetsialistile (spetsialist) taotlus.
(2) Taotluses märgitakse vähemalt:
1) isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (elukoht, e-post, telefon);
2) isiku puude liik ja raskusaste (puude olemasolul);
3) kirjeldus teenusevajaduse kohta, võimalusel rehabilitatsiooniplaan või terviseseisundi kirjeldus või varasema tugiisikuteenuse osutaja või muu organisatsiooni arvamus taotleja teenusevajaduse kohta;
4) andmed õppetöös, kursustel osalemise kohta, võimalusel õppeasutuse või koolitaja kinnitus õppima asumise kohta;
5) tööhõive staatus, võimalusel tööandja tõend tööle asumise või töötamise kohta.
(3) Hoolduskoormusega isikule nõustamisteenuse ja tugigrupis osalemise teenuse saamiseks lisatakse taotlusele:
1) isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (elukoht, e-post, telefon);
2) tööhõive staatus, võimalusel tööandja tõend tööle asumise või töötamise kohta.
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Spetsialist vaatab taotluse läbi, kontrollib esitatud andmete õigsust ja hindab taotluse, kodukülastuse, vestluse ja hindamismetoodika põhjal tugiisikuteenuse ja nõustamisteenuse ning tugigrupis osalemise teenuse osutamise vajadust ning teeb linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjonile (komisjon) ettepaneku tugiisikuteenusele ja nõustamisteenusele ning tugigrupis osalemise teenusele suunamiseks või suunamisest keeldumiseks.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, määratakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks on vähemalt 10 päeva.
(3) Teenusevajaduse hindamismetoodika kinnitab linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja.
§ 9. Teenusele suunamine
(1) Tugiisikuteenusele ja nõustamisteenusele ning tugigrupis osalemise teenusele suunamise või sellest keeldumise otsustab komisjon 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(2) Tugiisikuteenusele suunamise otsuses märgitakse tegevused, milles kõrvalabi vajadus seisneb ning nõustamisteenuse ja tugigrupis osalemise teenuse osutamise vajadus.
(3) Komisjoni otsuse alusel suunab spetsialist teenuse saaja Varajase Kaasamise Keskus OÜ juurde.
§ 10. Teenuse osutamine
(1) Teenust osutab projekti juhtpartnerina Varajase Kaasamise Keskus OÜ.
(2) Teenuse saajad on kohustatud pöörduma Varajase Kaasamise Keskus OÜ poole ühe kuu jooksul otsuse kättesaamisest.
(3) Juhul kui tugiisikuteenuse saaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust, loetakse otsus teenuse osutamise kohta kehtetuks.
§ 11. Tegevusplaan ja -kava
(1) Arvestades teenuse saaja ja spetsialisti arvamust, koostab Varajase Kaasamise Keskus OÜ ühe kuu jooksul teenusele asumisest teenuse saajale tema toimetuleku parandamiseks tegevusplaani koos tegevuskavaga.
(2) Vajadusel kaasatakse koostatud tegevusplaani ja tegevuskava alusel tugiisikuteenuse osutamise protsessi teenuse saaja pereliikmed.
(3) Tegevuskava koostamisel osalemine ning tegevuskava täitmine on teenuse saajale kohustuslik.
§ 12. Teenuse osutamise lõppemine
(1) Teenuse osutamine lõpeb projekti rahaliste vahendite ammendumisel.
(2) Teenuse osutamine lõpetatakse komisjoni otsusega:
1) teenuse saaja tegevuskavas sätestatud eesmärkide täitmisel;
2) teenuse saaja suunamisel teisele tema toimetulekut parandavale teenusele;
3) kui teenuse saaja ei osale tegevuskava koostamisel või selle täitmisel;
4) teenuse saaja avalduse alusel.
