EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
29. mai 2019. a. nr LVK-O-0186 |
| Tartu linna 2018. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2018. a ülesannete täitmise aruanne |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 11, Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 12 lg 1 ning arvestades KPMG Baltics OÜ aruannet ja Tartu Linnavolikogu 11. oktoobri 2018. a määruse nr 37 "Tartu linna arengukava 2018-2025", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Tartu linna 2018. a majandusaasta aruanne vastavalt lisale, mille koosseisu kuuluvad:
1.1. tegevusaruanne (sealhulgas arengukava 2018. a ülesannete täitmise aruanne);
1.2. raamatupidamise aastaaruanne (sealhulgas linna eelarve täitmise aruanne);
1.3. sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele;
1.4. reservfondi kasutamise aruanne.
2. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linna 2018. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2018. a ülesannete täitmise aruanne " juurde
Linnavalitsus esitab linnavolikogule kinnitamiseks Tartu linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande, sealhulgas eelarve täitmise aastaaruande. Tartu linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Tartu linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Sõltumatu vandeaudiitori aruandes linna 2018. aasta raamatupidamise aastaaruandele, sealhulgas eelarve täitmise aruandele avaldatud märkusteta arvamus on kinnituseks, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ja kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit ning lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust.
Tähtsamad finantsnäitajad ning nende muutus võrreldes eelmise aruandeaastaga.
2018 finantsnäitajad.pdf
Bilansi maht, 359,9 mln eurot (varad), on aastaga suurenenud 13,4 mln euro võrra ehk 3,9%, nii käibevara kui põhivara suurenemise arvel (linnavalitsuse bilansimaht 302,6 mln eurot on suurenenud 8,5 mln euro ehk 2,9% võrra). Põhivara osatähtsus bilansi mahust on 91,6%, (linnavalitsuse põhivara osatähtsus bilansi mahust 92,4%). Aruandeaastal suurenesid põhivarad ehituste ja rekonstrueerimistega kaasnevalt.
Kohustised kokku, 94,5 mln eurot, on suurenenud 5,2 mln euro võrra ehk 5,8% (linnavalitsusel 87,7 mln eurot on suurenenud 5,9 mln euro võrra ehk 7,2%). Kohustistest suurima osa moodustavad laenud, konsolideerimisgrupil 79,5% ning linnavalitsusel 81,2%.
Laenukohustised on suurenenud 4,5 mln euro võrra (linnavalitsusel 3,9 mln). Laenukohustised kokku olid aruandeaasta lõpus 75,1 mln eurot, sealhulgas linnavalitsusel 71,2 mln eurot, ASil Tartu Veevärk 1,6 mln eurot ja ASil Tartu Turg 2,3 mln eurot.
Konsolideerimisgrupi aruandeaasta tegevustulemiks (vt lisatud 2018 finantsnäitajaid) kujunes 5,5 mln euro suurune kasum, mis on 1,2 mln euro võrra väiksem eelnenud aasta kasumist. Linnavalitsuse kasum 2,3 mln eurot on aasta jooksul vähenenud 2,6 mln euro võrra. Aasta jooksul on tegevustulud suurenenud 17,5 mln eurot ning tegevuskulud 18,7 mln eurot (linnavalitsusel suurenesid tulud 16,0 ja kulud 18,6 mln eurot). Tegevustulude suurenemine on toimunud peamiselt maksutulude suurenemise arvel.
Tegevustuludest, 183,1 mln eurost moodustavad 46,2% ehk 84,6 mln eurot maksutulud, mille osatähtsus on aastaga suurenenud 2,7% punkti võrra (linnavalitsusel vastavalt 51,2% ja osatähtsus suurenes 2,9%). Maksutulu, mis laekub vaid linnavalitsusele, on võrreldes eelnenud aastaga suurenenud 12,5 mln eurot.
Tegevustuludest 34,4 % ehk 62,9 mln eurot moodustavad saadud toetused, mille osatähtsus on 1,8% punkti võrra vähenenud (linnavalitsusel osatähtsus 37,4%, mis on vähenenud 2,4%), toetusi saadi eelnenud aastast 3,0 mln eurot rohkem (peamiselt linnavalitsuse arvel), sealhulgas 7,2 mln euro võrra vähem saadi välismaise põhivara sihtfinantseerimisena (lisa 14 nii rahalise kui mitterahalise sihtfinantseerimisena).
Tegevustuludest 19,4% ehk 35,6 mln eurot moodustavad majandustegevusest saadud ja muud tulud, mille osatähtsus on vähenenud 0,9% võrra (linnavalitsusel tulud 18,9 mln eurot, osatähtsus vastavalt 6,2%, mis on vähenenud 0,5% punkti võrra) ning need tulud on suurenenud 2,0 mln euro võrra (linnavalitsusel 1,1 mln eurot).
Tegevuskuludest, 177,6 mln eurost moodustavad 43,9% ehk 77,9 mln eurot tööjõukulud, mis kasvasid aastaga 13,2% ehk 9,1 mln euro võrra. Linnavalitsuse tegevuskuludest, 162,9 mln eurost moodustavad tööjõukulud 43,6% ehk 71,0 mln eurot. Linnavalitsuses on tööjõukulude osatähtsus suurenenud 0,5%.
Tegevuskuludest 33,6% ehk 59,7 mln eurot moodustavad majandamis- ja muud kulud, mille osatähtsus on vähenenud 1,0% võrra (linnavalitsusel vastavalt 54,8 mln eurost osatähtsus 33,6% ja vähenemine 1,2 %). Majandamiskulud suurenesid 4,7 mln euro võrra ehk 8,5% võrreldes eelmise aastaga.
Toetusi anti 18,0 mln eurot, eelnenud aastast 2,5 mln eurot ehk 16,1% rohkem (linnavalitsus andis rohkem 2,9 mln euro ehk 17,4%). Antud toetuste osatähtsus tegevuskuludes on 10,1% (linnavalitsuses 12,0%).
Põhivara kulumi ja allahindluse kulu22,0 mln eurot moodustab 12,4% tegevuskuludest (linnavalitsusel 17,5 mln eurot ja 10,8%) olles kasvanud 2,4 mln eurot ehk 12,2% (linnavalitsusel kasv 2,3 mln eurot ja 15,1%).
Aruandeaasta lõplik tulem, kasum 5,1 mln eurot, vähenes võrreldes eelnenud aastaga 1,0 mln euro võrra, linnavalitsuse tulem, kasum 2,4 mln eurot, vähenes 2,4 mln eurot.
Arengukava arenguseire näitajad olulised tegevused 2018_volikogu.pdf
