EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
08. mai 2019. a. nr LV-IP-0087 |
| Tartu Linnavolikogu 20. aprilli 2017. a määruse nr 132 "Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord" osaline kehtetuks tunnistamine | |
| KUULATI: | Mihkel Leesi ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 20. aprilli 2017. a määruse nr 132 "Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord" osaline kehtetuks tunnistamine" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Mihkel Lees. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0087 juurde
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 20. aprilli 2017. a määruse nr 132 "Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord" paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 20. aprilli 2017. a määruse nr 132 "Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord" osaline kehtetuks tunnistamine " juurde
- Õiguskantsler tegi 16.04.2019 saadetud kirjas Tartu Linnavolikogule ettepaneku Tartu Linnavolikogu 20. aprilli 2017. a määruse nr 132 "Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord" (edaspidi määrus) § 3 lõike 3 sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Määruse § 3 lg 3 sätestab, et sotsiaalteenust osutatakse Tartu linna haldusterritooriumil.
Õiguskantsler juhib tähelepanu, et vald või linn ei tohi piirata kohustusliku sotsiaalteenuse osutamist üksnes oma territooriumiga. Sellise piirangu korral ei ole kohalikul omavalitsusel enam võimalik arvestada inimese konkreetset olukorda (nt vajadust sõita väljapoole seda valda või linna taastusravile, minna koos tugiisikuga klassiekskursioonile jne). Seega ei taga määruse § 3 lg 3 seda, et abi andmisel lähtutakse inimese abivajadusest.
Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitseteenistus on erivajadustega lastele teenuseid määrates lähtunud laste vajadustest ega ole jätnud teenust määramata juhtudel, kui laps vajab erandina teenust väljaspool Tartu linna territooriumi. Õiguskantsleri ettepanekus toodud näidete korral, kui erivajadusega laps vajab sotsiaaltransporditeenust nt sõiduks Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse teenustele või tugiisikut klassiekskursioonile Viljandisse, on teenus lapse vajadustest lähtuvalt tagatud.
Määruse § 3 lg 3 sätestatud kitsenduse loomine tõukus olukorrast, kus sotsiaalhoolekande seadusest lähtuvalt peab isikule sotsiaalteenuseid osutama registreeritud elukoha kohalik omavalitsus. Praktikas tähendab see vajadust korraldada erivajadusega lapsele, kelle registreeritud elukoht on Tartu linnas, aga tegelik elukoht mõne teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, teenuseid tema tegelikus elukohas (nt sotsiaaltransporditeenus Luunjas elavale lapsele, tugiisikuteenus Tallinnas elavale lapsele vms).
Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal ei ole andmeid, kui suures mahus vastav muudatus teenuste mahtu mõjutab. Prognoosida võib, et suureneb sotsiaaltransporditeenuse kasutajate arv linna lähiümbruses elavate erivajadustega laste kooli või lasteaeda, aga ka ravi- ja rehabilitatsiooniteenustele sõitudeks. Tõenäoliselt võib suureneda ka lapsehoiu- ja tugiisikuteenuse kasutajate arv, kuna mitmetes omavalitsustes on nimetatud teenused tagatud ainult ESF vahenditest. Tartus on erivajadusega lastele tagatud teenused paralleelselt nii ESF vahenditest kui linna eelarvest.
Puuetega lastele sotsiaalteenuseid kasutatavate laste arvud on eelnevatel aastatel on olnud järgmised. Sotsiaaltransporditeenust kasutab ca 50 last kuus ja 80 erinevat last aastas, tugiisikuteenust ca 50 last kuus ja orienteeruvalt 110 last aastas, lapsehoiuteenust kasutab ca 140 last aastas.
Tugiisikuteenuse aastamaht on 400 tundi ja lapsehoiuteenuse maht on 200 tundi aastas teenust vajava lapse kohta. Vajadusel saab teenustundide täitumisel esitada põhjendatud taotluse teenuse saamiseks suuremas mahus.
Käesoleva eelnõuga nõustutakse õiguskantsleri ettepanekuga ja tunnistatakse määruse § 3 lg 3 kehtetuks.