EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
Tartu
|
19. märts 2019. a. nr LVK-M-0066 |
Võlanõustamisteenuse osutamise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 ja § 44 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrusega sätestatakse sotsiaalhoolekandelise abina korraldatava tasuta võlanõustamisteenuse (edaspidi teenus) osutamise tingimused ja kord.
(2) Teenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamisega ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(3) Võlgnevuseks loetakse olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(4) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Teenuse saaja
Teenuse saaja on isik, kelle elukoht rahvastikuregistris on Tartu linn ja kes on sattunud finantsmajanduslikult raskesse olukorda ning kellel on seetõttu tekkinud või tekkimas iseseisvat toimetulekut raskendavad sotsiaalsed probleemid.
§ 3. Teenuse kirjeldus
(1) Teenuse osutaja on Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond).
(2) Teenus hõlmab isiku nõustamist ja abistamist:
1) võlakohustuste kaardistamisel;
2) võlanõuete õiguspärasuse hindamisel;
3) majapidamiseelarvete koostamise juhendamisel;
4) säästliku majandamise korraldamisel;
5) täiendavate ressursside otsimisel tema toimetuleku parandamiseks;
6) võlausaldajatega läbirääkimiste pidamisel.
§ 4. Teenuse taotlemine ja osutamine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik taotluse osakonna sotsiaaltööteenistuse võlanõustajale.
(2) Lisaks taotlusele esitab isik kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis tõendavad teenuse saamise vajadust.
(3) Võlanõustaja selgitab välja isiku teenuse vajaduse ja teeb kaalutlusotsuse talle teenuse määramise kohta kümne tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(4) Otsuses määratakse teenuse saamise aeg.
(5) Võlanõustaja võib otsusega teenuse määramisest keelduda, kui isik:
1) ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
2) ei ole esitanud piisavalt andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis tõendaksid tema teenuse vajadust;
3) vajab muud abi või kui teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
4) käitub viisil või ilmneb tema isikust tulenev muu objektiivne põhjus, mis muudab teenuse osutamise võimatuks.
(6) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 44 järgi on võlanõustamisteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. SHS § 14 lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.
Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond osutab võlanõustamisteenust alates 1. jaanuarist 2015. Teenuse vahetu osutaja on sotsiaaltööteenistuse koosseisu kuuluv võlanõustaja, kes vastab SHS § 45 lg 1 p 2 ettevalmistusnõudele.
Võlanõustamisteenust sai 2018. aastal esmakordse pöördujana 136 isikut (2017. aastal 140), korduvpöördujana 128 isikut. Vahetuid nõustamistunde oli kokku 264 (2017. aastal 270), millele lisandus telefoninõustamine ja juhtumipõhine võrgustikutöö. Lisaks koostati ja esitati kohtule kokku nelja eraisiku pankroti avaldus.
Sotsiaalministeerium saatis käesoleva aasta alguses kohalikele omavalitsustele riigikohtu 1. juuni 2018. a lahendi nr 3-16-1759 täitmiseks ning jagas selgitusi, mille järgi on võlanõustamisteenus üks olulisemaid abimeetmeid võlakohustustega inimeste abistamisel.
Võlanõustamisteenus on asjakohane abimeede laiemale sihtrühmale, sealhulgas isikutele, kelle võlad ei ole veel kohtutäiturini jõudnud. Kindlasti peab seda rakendama toimetulekutoetuse taotlejatele, kellel kohtutäitur on täitemenetluse käigus arestinud osa sissetulekust. Seejuures on kohalikul omavalitsusel õigus vähendada määratud toimetulekutoetuse summat, kui taotleja ei osale võlanõustamisteenusel. Tartu linnas rahuldati 2018. aastal kokku 4829 toimetulekutoetuse taotlust, toetust maksti kuus keskmiselt 402 perekonnale. Siiani ei ole peetud arvestust toimetulekutoetuse saajate üle, kelle sissetulekud on täielikult või osaliselt arestitud, kuid hinnanguliselt on nende osakaal märgatav.