Õigusakti eelnõu: Informatsioon Tartu linna koostööst raudtee ja raudteevedudega seotud ettevõtete ja asutustega, rõhuasetusega linnaruumi korraldamisel ja ligipääsetavusel

TARTU LINNAVALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS
Tartu	09. aprill 2019. a. nr LV-IP-0062
Informatsioon Tartu linna koostööst raudtee ja raudteevedudega seotud ettevõtete ja asutustega, rõhuasetusega linnaruumi korraldamisel ja ligipääsetavusel

KUULATI:	Indrek Ranniku ettekannet
OTSUSTATI:	1. esitada informatsioon linnavolikogu revisjonikomisjonile; 2. ettekandjaks revisjonikomisjonis määrata abilinnapea Reno Laidre

Juhataja:
	Protokollija

Lisa Tartu Linnavalitsuse Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0062 juurde

Raudtee ja raudteevedude alaga on linnavalitsusel töös järgmised teemad:
1. Ligipääsetavus raudteejaama perroonidele. AS Eesti Raudtee on välja töötamas pandustega pääsu teisele perroonile. Kaalutud on erinevaid eskiislahendusi eesmärgiga selgitada välja projektlahenduse koostamiseks sobivaim, arvestades nii reisijate mugavust, tehnilist otstarbekust kui ka ehitismälestisest tulenevaid erinõudeid. Tartu linnavalitsuse soovi kohaselt peaks teisele perroonile viiv tunnel algama Vaksalihoonest või võimalikult selle lähedalt, et reisirongiga liiklemine oleks lihtne ja loogiline kõigi reisijagruppide jaoks. Nendest seisukohtadest lähtuvalt on eelistatud lahendus, kus teisele perroonile pääseb olemasoleva tunneli kaudu. Soovitati säilitada/pikendada varjualust ja projekteerida täiendavad ootepaviljonid. Sobiva eskiislahenduse osas kokku leppimise järel projekteerib ja ehitab Eesti Raudtee pääsu teisele perroonile, mis rahuldab lisaks jalakäijate, eelkõige vaegliiklejate, aga ka jalgrattaga ja tasakaaluliikuriga liiklejate vajadusi.
Tartu linna muinsuskaitse komisjon arutas esitatud eskiislahendust ja leidis, et võib lubada lammutada tunnelist perroonile viiva Valga poolse trepi ja teha selle asemele tunneli. Osa perrooni varikatusest ja paviljoni võib demonteerida ehituse ajaks, kuid need tuleb ehituse lõppedes oma kohale tagasi paigaldada. Varikatuse pikendus lahendada olemasoleva varikatuse stiilis.


2. Suhtlus AS Eesti Raudteega linnaruumi ümberkujundamise teemal Suur- kaare, Näituse tn, Vaksali tn, Riia tn. piirneval alal. Tartu linnavalitsus on kohtunud AS Eesti Raudtee esindajaga, mille tulemusel sõnastati järgmised lähtekohad. Linn on huvitatud kaubajaama maa-ala välja arendamisest linnaruumiks. Alternatiive on kokkuvõttes kolm: a) viia jaam Koidulasse, kus juba on valmis taristu; b) nihutada kaubajaam kuskile Tartu lähistele; c) viia raudtee maa alla. Kõik kolm on äärmiselt kapitalimahukad lahendused ning eeldavad riiklikul tasemel otsustamist.
Lühiajalisem vaade võiks olla Näituse tänava ülesõidu kitsendamine, et projekteerida tänav raudtee alla. ER uurib Näituse 26A ja sinna suunduva rööbastee funktsioone ja annab selle kohta tagasisidet.
Lisaks, ER uurib jalakäijate tõkkepuu paigaldamist Aardla tn Variku kooli ülekäigu juurde (Aianduse-Maasika-Roopa tn).
Linnavalitsus on lisaks AS Eesti Raudteele suhelnud ka teiste, piirkonna arengus võtmerolli omavate ettevõtetega. AS Operail (krundi Lembitu 1b omanik) kohtumiste tulemina analüüsib ettevõte logistikasõlme ümberpaigutamist Ravila Tööstuspargi piirkonda. OÜ Naaskel (krundi Väike kaar 41 omanik) on linna selgitused üldplaneeringuga kavandatud linnaruumi muutuste kohta teadmiseks võtnud, vastuseisu üldplaneeringu lahendusele ei ole väljendatud. AS Tartu Mill (krundi Väike kaar 33 omanik) soovib tootmistegevust krundil jätkata, ehitada selleks uusi hoidlaid ja hooneid. Tootmisbaasi arendamine võimaldab parandada viljahoidlate vahelise liikumiste logistikat ja olulisel määral vähendada raskeveokite liiklust Lembitu tänava piirkonnas. Krundi omanik on taotlenud sel eesmärgil üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamist. Linn menetleb planeeringu algatamisega seonduvaid küsimusi. Muuhulgas soovib linn, et krundist väljajääval alal üldplaneeringuliste eesmärkide elluviimise korral ei seaks AS Tartu Mill takistusi raudteeharude likvideerimiseks, nimetatud kokkuleppe saavutamine linna ja krundiomaniku vahel on planeeringu algatamise üks eeldusi.
Eeltoodust lähtuvalt on linn kujundamas seisukohta, kus eespool nimetatud ala vajaks esmalt raudtee liiklus-tehnilist uuringut, kus selgitatakse välja võimalused olemasoleva raudtee taristu moderniseerimiseks, radade kokkuliitmiseks ja manööverdusalade lühendamiseks.
Seega, kokkuvõtvalt tegutseb linn piirkonna linnaruumi ümberkujundamise eesmärgil suunatud tegevustega.