Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 24. mai 2018. a määruse nr 25 "Õpetaja elutöö auhind" muutmine" eelnõu esitamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja Tartu linna põhimääruse § 28 lõike 6 alusel.

§ 1. Tartu Linnavolikogu 24. mai 2018. a määrust nr 25 "Õpetaja elutöö auhind" muudetakse järgmiselt:
1) määruse § 1 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Õpetaja elutöö auhind (auhind) on Tartu linna makstav rahaline preemia Tartu linnas tegutseva õppeasutuse (õppeasutus) õpetajale eesmärgiga väärtustada ja tunnustada õpetajat aastatepikkuse tulemusliku ja silmapaistva õpetajatöö eest. Auhinna võib anda isikule, kes on õpetajana töötamise lõpetanud.";
2) määruse § 3 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Taotlusele võib lisada kandidaati toetavaid materjale.";
3) määruse § 4 täiendatakse lõikega 2¹ järgmiselt:
"(2¹) Komisjonil on õigus muuta esitatud kandidaadi kategooriat, kui kandidaat on töötanud mitmes õppeasutuses või ametis.".

Määruse § 1 lõiget 1 muudetakse, täiendades seda lausega "Auhinna võib anda isikule, kes on õpetajana töötamise lõpetanud." Määruse senise sõnastuse puhul ei ole üheselt selge, kas auhinna saajaks esitatud isikul peab olema kehtiv töösuhe. Kuna auhinda on välja antud üsna lühikest aega, siis on mitmed potentsiaalsed väärikad kandidaadid jäänud kehtiva töösuhte puudumise tõttu kandidaatide seast välja, kuigi nende panus Tartu haridusellu on olnud tähelepanuväärne. Teiseks eeldab ainult kehtiva töösuhtega kandidaatide aktsepteerimine, et potentsiaalse kandidaadi kavatsus pensionile jääda või vahetada eriala peab olema kandidaadi esitajale teada vähemalt aasta aega varem, et kandidaat siiski kvalifitseeruks preemiale. Uue sõnastuse korral on üheselt selge, et koolijuhil on valik, kas esitada tegevõpetaja või kandidaadi esitamise tähtajaks enam mitte töötav õpetaja. Kandidaadi õigustatust preemiale hindab komisjon lähtudes kandidaadi panusest, mitte töösuhte olemasolust.

Teine muudatus pehmendab erahuvikoolide soovil nõuet, et taotlusele tuleb lisada hoolekogu või nõukogu arvamus. Erahuvikoolidel ei pruugi olla hoolekogu või nõukogu, samas on kandidaadi panuse tunnustamiseks võimalik ja vajalik esitada teist tüüpi materjale, näiteks spordikooli treeneri puhul toetuskiri erialaliidult, mis viitab treeneri töö tulemuslikkusele tema õpilaste saavutuste kontekstis, tantsukooli õpetaja puhul huvikooli lõpetaja soovituskiri viitega tema edasisele karjäärile, millele pani aluse õpetaja panus jne.

Kolmanda muudatusena sõnastatakse üheselt mõistetavalt, et komisjonil on õigus muuta esitatud kandidaadi kategooriat, kui kandidaat on töötanud mitmes õppeasutuses või ametis. Kuna mitmete kandidaatide puhul on panus haridusse mitmekülgne, näiteks on töötatud muusikaõpetajana nii üldharidus- kui huvikoolis, siis võimaldab kategooria muutmine vajadusel tunnustada kandidaati selles kategoorias, kus kandidaadi töö on olnud mõjukam (sõltumata sellest, millises institutsioonis töötab kandidaat tema kandidatuuri esitamise hetkel). Õigus muuta kandidaadi kategooriat on ära toodud õigusakti eelmise versiooni seletuskirjas, kuid käesoleva muudatusega tuuakse see õigusakti teksti, vältimaks võimalikke edaspidiseid vääritimõistmisi.

Muudatuste ettepanekud tegi Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond huvihariduse koordinaatorina, arvestades huvikoolide tagasisidet, sh 29.01.2019 toimunud huvikoolide ümarlaua seisukohti.