EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
14. detsember 2018. a. nr LV-IP-0272 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Kultuuri valdkonna toetused" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Marleen Viiduli ettekannet. |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Kultuuri valdkonna toetused" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Madis Lepajõe. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0272 juurde
Määrus kehtestataks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib Tartu linnas kultuuri valdkonnas toetuse andmise kriteeriume, toetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse andmise, kasutamise ja kasutamise üle järelevalve teostamise korda.
§ 2. Toetuse objekt
(1) Kultuuri valdkonna toetuse objekt on kultuuriprojekt, kultuuriprogramm, kolmeaastane kultuuritegevus, kultuuri mobiilsusprojekt, kultuuriinvesteering ja kultuuri arengutoetus.
(2) Vajadusel seatakse toetuse taotlemise eelselt tegevusele või protsessile prioriteet, millele vastav taotlus saab hindamisel lisapunkte või kvalifitseerub toetuse saajaks.
§ 3. Toetuse taotlemise ühekordsuse põhimõte
(1) Käesoleva määruse kohaselt on ühele sündmusele, programmile või muule tegevusele võimalik toetust taotleda ühekordselt.
(2) Üks isik võib taotleda mitut käesolevas määruses nimetatud toetust, kui toetuse objekt on erinev.
2. peatükk
Toetuste andmise täpsemad reeglid
1. jagu
Kultuuriprojekti toetus
§ 4. Kultuuriprojekti toetus
(1) Kultuuriprojekti toetus on toetus Tartu linnas või Tartu linnaga seotult piiritletud ajal toimuvale sündmusele või sündmuste sarja korraldavale juriidilisele isikule.
(2) Kultuuriprojekti toetus jaguneb:
1) väikeprojekti toetuseks (toetus suurusega kuni 5000 eurot k.a);
2) suurprojekti toetuseks (toetus suurusega alates 5001 eurost).
§ 5. Kultuuriprojekti toetuse taotlemise aeg
(1) Kultuuriprojekti toetuse taotlus esitatakse Tartu linna eelarvest sihtotstarbeliste toetuste taotlemise ja menetlemise veebipõhise infosüsteemi kaudu hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks.
(2) Kultuuri väikeprojekti toetuse taotlust on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajale võimalik esitada vähemalt kahel korral aastas. Taotluste esitamise ajast teavitatakse vähemalt kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva.
§ 6. Kultuuriprojekti toetuse taotlemine
Kultuuriprojekti toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja esindaja nimi ja isikukood;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) kultuuriprojekti nimi;
5) taotletav toetussumma;
6) kultuuriprojekti toimumise aeg;
7) kultuuriprojekti vajalikkuse põhjendus;
8) kultuuriprojektiga saavutatavad eesmärgid ja mõõdikud eesmärkide täitmise hindamiseks;
9) kultuuriprojekti vastavuse kirjeldus käesoleva määruse § 2 lõike 2 kohaselt seatud prioriteedile;
10) kultuuriprojekti elluviijate nimed ja lühitutvustus;
11) kultuuriprojekti tegevusplaani kirjeldus;
12) kultuuriprojekti teavitusplaani kirjeldus;
13) kultuuriprojekti kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- ja kaasfinantseeringut) ja nägemus riskide maandamise kohta;
14) vajadusel muud olulised andmed.
§ 7. Kultuuriprojekti toetuse määr ja toetuse kasutamise piirangud
(1) Kultuuri väikeprojekti toetuse taotlemisel on taotletava toetuse ülemmäär 5000 eurot, kultuuri suurprojekti toetuse taotlemisel taotletava toetuse ülemmäära ei ole, toetuse alammäär on 5001 eurot.
(2) Kultuuriprojekti toetust ei ole lubatud kasutada kinnisvara omandamiseks ega kinnisvara omandamisega seotud kulude (sh laenumaksete või -intresside) katmiseks, kommunaalteenuste eest tasumiseks (va kultuuriprojekti läbiviimisega seotud kommunaalteenused), varasematest perioodidest tulenevate võlgade, trahvide, viiviste või muude rahaliste kohustuste tasumiseks.
(3) Kultuuriprojekti korraldamisega seotud töötasude maksmiseks on lubatud kasutada kuni 20% Tartu linnalt saadud toetusest.
§ 8. Kultuuriprojekti oma- ja kaasfinantseering
(1) Kultuuriprojekti toetuse saamise eelduseks on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 10% ulatuses kultuuriprojekti kogumaksumusest.
(2) Omafinantseeringuks võib olla vabatahtlik töö, mille rahaline väärutus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 9. Kultuuriprojekti toetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Kultuuriprojekti toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) kultuuriprojekti vajalikkus;
2) kultuuriprojekti eesmärkide ja eesmärkide täitmise hindamise mõõdikute selgus;
3) kultuuriprojekti elluviijate võimekus;
4) tegevusplaan ja selle eesmärkide saavutamisele orienteeritus;
5) teavitusplaan;
6) kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Iga kriteeriumi eest antava maksimaalse punktide arvu otsustab käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon, ühe kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 20 punkti.
(3) Kui kultuuriprojekti toetuse taotlemisele on seatud prioriteetsed eesmärgid, antakse taotluse hindamisel seatud eesmärgi täitmise eest lisaks täiendavad 5 punkti.
§ 10. Kultuuriprojekti toetuse suurus
(1) Kultuuriprojekti toetust võib saada taotletud mahus või taotlusega võrreldes kuni 20% ulatuses vähendatud mahus.
(2) Toetuse andmiseks vähendatud mahus teeb ettepaneku käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon. Taotluse vähendatud mahus toetamisel võrreldakse kõiki samaks tähtajaks esitatud kultuuriprojekti toetuse taotlusi, samuti arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte ning eelarveliste vahendite olemasolu.
§ 11. Kultuuriprojekti toetuse andmine
(1) Kultuuri suurprojekti toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
(2) Kultuuri väikeprojekti toetus antakse taotlemise aastaks või taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
(3) Kultuuriprojekti toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 12. Kultuuriprojekti toetuse aruanne
Kultuuriprojekti toetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale hiljemalt kultuuriprojekti elluviimise kuule järgneva kuu lõpuks aruande, milles esitatakse kultuuriprojekti kohta järgmine teave:
1) külastajate, osalejate või kasusaajate arv;
2) kultuuriprojekti eesmärkide saavutamine ja tulemuste analüüs;
3) ülevaade tegevustest ja nende erinevus tegevusplaanist;
4) ülevaade teavitustegevustest;
5) ülevaade eelarve täitmisest;
6) ülevaade kultuuriprojekti elluviimisega kaasnenud muudatustest.
2. jagu
Kultuuriprogrammi toetus
Kultuuriprogrammi toetus
§ 13. Kultuuriprogrammi toetus
(1) Kultuuriprogrammi toetus on toetus Tartu linnas või Tartuga seotud aastaringset (vähemalt 10 kuud aastas) avalikkusele suunatud kultuurisündmuste sarja korraldavale mittetulundusühingule või sihtasutusele.
(2) Kultuuriprogrammi toetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.
§ 14. Kultuuriprogrammi toetuse taotlemise aeg
Kultuuriprogrammi toetuse taotlus esitatakse Tartu linna eelarvest sihtotstarbeliste toetuste taotlemise ja menetlemise veebipõhise infosüsteemi kaudu hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.
§ 15. Kultuuriprogrammi toetuse taotlemine
Kultuuriprogrammi toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja esindaja nimi ja isikukood;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) kultuuriprogrammi nimi;
5) taotletav toetussumma;
6) kultuuriprogrammi vajalikkuse põhjendus;
7) kultuuriprogrammiga saavutatavad eesmärgid ja mõõdikud eesmärkide täitmise hindamiseks;
8) kultuuriprogrammi elluviijate nimed ja lühitutvustus;
9) kultuuriprogrammi tegevusplaani kirjeldus;
10) kultuuriprogrammi teavitusplaani kirjeldus;
11) kultuuriprogrammi kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- ja kaasfinantseeringut) ja nägemus riskide maandamise kohta;
12) vajadusel muud olulised andmed.
§ 16. Kultuuriprogrammi toetuse kasutamise piirangud
Kultuuriprogrammi toetust ei ole lubatud kasutada kinnisvara omandamiseks ega kinnisvara omandamisega seotud kulude (sh laenumaksete või -intresside) katmiseks, varasematest perioodidest tulenevate võlgade, trahvide, viiviste või muude rahaliste kohustuste tasumiseks.
§ 17. Kultuuriprogrammi oma- ja kaasfinantseering
(1) Kultuuriprogrammi toetuse saamise eelduseks on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu vähemalt 30% ulatuses kultuuriprogrammi kogumaksumusest.
(2) Omafinantseeringuks võib olla vabatahtlik töö, mille rahaline väärutus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 18. Kultuuriprogrammi toetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Kultuuriprogrammi toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) kultuuriprogrammi vajalikkus;
2) kultuuriprogrammi eesmärkide ja eesmärkide täitmise hindamise mõõdikute selgus;
3) kultuuriprogrammi elluviijate võimekus;
4) tegevusplaan ja selle eesmärkide saavutamisele orienteeritus;
5) teavitusplaan;
6) kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Iga kriteeriumi eest antava maksimaalse punktide arvu otsustab käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon, ühe kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 20 punkti.
§ 19. Kultuuriprogrammi toetuse suurus
(1) Kultuuriprogrammi toetust võib saada taotletud mahus või taotlusega võrreldes kuni 20% ulatuses vähendatud mahus.
(2) Toetuse andmiseks vähendatud mahus teeb ettepaneku käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon. Vähendatud mahus taotluse toetamisel võrreldakse kõiki esitatud kultuuriprogrammi toetuse taotlusi, samuti arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte ning eelarveliste vahendite olemasolu.
§ 20. Kultuuriprogrammi toetuse andmine
(1) Kultuuriprogrammi toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
(2) Kultuuriprogrammi toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 21. Kultuuriprogrammi toetuse aruanne
Kultuuriprogrammi toetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale hiljemalt programmi elluviimisele järgneva aasta 31. jaanuariks aruande, milles esitatakse kultuuriprogrammi kohta järgmine teave:
1) külastajate, osalejate või kasusaajate arv;
2) kultuuriprogrammi eesmärkide saavutamine ja tulemuste analüüs;
3) ülevaade programmi tegevustest ja nende erinevus tegevusplaanist;
4) ülevaade teavitustegevustest;
5) ülevaade eelarve täitmisest;
6) ülevaade kultuuriprogrammi elluviimisega kaasnenud muudatustest.
3. jagu
Kolmeaastane kultuuritegevuse toetus
Kolmeaastane kultuuritegevuse toetus
§ 22. Kolmeaastane kultuuritegevuse toetus
(1) Kolmeaastane kultuuritegevuse toetus on toetus Tartu linnas aastaringset (vähemalt 10 kuud aastas) avalikkusele suunatud kvaliteetset kultuuriprogrammi pakkuvale mittetulundusühingule või sihtasutusele tingimusel, et taotleja on Tartu linnalt kultuuri valdkonna toetust saanud vähemalt 3 eelneval kalendriaastal.
(2) Kolmeaastast kultuuritegevuse toetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.
§ 23. Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlemise aeg
Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlus esitatakse Tartu linna eelarvest sihtotstarbeliste toetuste taotlemise ja menetlemise veebipõhise infosüsteemi kaudu hiljemalt kalendriaasta 1. oktoobriks.
§ 24. Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlemine
(1) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja esindaja nimi ja isikukood;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) taotletav summa iga aasta kohta;
5) taotleja organisatsiooni olulisus valdkonnas, sh ülevaade senistest tegevustest;
6) tegevusega saavutatavad eesmärgid ja mõõdikud eesmärkide täitmise hindamiseks;
7) tegevuse elluviijate nimed ja nende lühitutvustus;
8) tegevusplaani kirjeldus iga aasta kohta;
9) teavitusplaani kirjeldus iga aasta kohta;
10) tegevuse kogueelarve, sh tulude ja kulude jaotus (kogueelarve peab kajastama omatulu, oma- ja kaasfinantseeringut) iga aasta kohta ja nägemus riskide maandamise kohta;
11) vajadusel muud olulised andmed.
(2) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) taotleja kehtiv arengukava;
2) tegevuste elluviijate CV-d ja kinnitus selle kohta, et nad osalevad taotleja tegevuste elluviimisel.
§ 25. Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse määr ja toetuse kasutamise piirangud
(1) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlemisel on taotletava toetussumma alammäär 5 000 eurot aastas ühe taotleja kohta.
(2) Samaaegselt antakse kolmeaastast kultuuritegevuse toetust kuni viiele juriidilisele isikule.
(3) Kolmeaastast kultuuritegevuse toetust ei ole lubatud kasutada kinnisvara omandamiseks ega kinnisvara omandamisega seotud kulude (sh laenumaksete või -intresside) katmiseks, varasematest perioodidest tulenevate võlgade, trahvide, viiviste või muude rahaliste kohustuste eest tasumiseks.
§ 26. Kolmeaastase kultuuritegevuse oma- ja kaasfinantseering
(1) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse saamise eelduseks on oma- või kaasfinantseeringu olemasolu 40% ulatuses tegevuse kogumaksumusest, sh peab toetuse saaja vähemalt 10% ulatuses kalendriaasta kogueelarvest teenima omatulu.
(2) Omafinantseeringuks võib olla vabatahtlik töö, mille rahaline väärutus arvestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lähtudes.
§ 27. Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotluste hindamise kriteeriumid
(1) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) organisatsiooni olulisus valdkonnas;
2) tegevuse eesmärkide ja eesmärkide täitmise hindamise mõõdikute selgus;
3) tegevuse elluviijate võimekus;
4) tegevusplaan ja selle eesmärkide saavutamisele orienteeritus igal aastal;
5) teavitusplaan igal aastal;
6) kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks igal aastal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik esimese aasta kohta saada maksimaalselt 100 punkti. Teise ja kolmanda aasta eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti.
(3) Iga kriteeriumi eest antava maksimaalse punktide arvu otsustab hindamiskomisjon, ühe kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 20 punkti.
(4) Kui kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlus saab teise ja kolmanda aasta eest hindamisel vähem kui 30 punkti või kui käesoleva määruse § 25 lõikes 2 nimetatud piirarv kolmeaastase tegevustoetuse saajaid on välja selgitatud, suunatakse taotlus kultuuriprogrammi toetuse taotluste hulka ning hinnatakse seda kultuuriprogrammi toetuse taotlusena.
§ 28. Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse suurus
(1) Kolmeaastast kultuuritegevuse toetust antakse taotletud või vähendatud mahus.
(2) Toetuse andmiseks vähendatud mahus teeb ettepaneku käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon. Taotluse vähendatud mahus toetamisel võrreldakse kõiki esitatud kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotlusi, samuti arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte ning eelarveliste vahendite olemasolu.
§ 29. Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse andmine
(1) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetus antakse taotlemisele järgnevaks kolmeks kalendriaastaks.
(2) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 30. Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse taotluse uuendamine ja aruanne
(1) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale hiljemalt toetuse saamise esimese ja teise aasta 31. oktoobriks täpsustatud informatsiooni järgmise aasta:
1) tegevusega saavutatavate eesmärkide ja eesmärkide täitmise hindamise mõõdikute kohta;
2) tegevuse elluviijate nimed koos lühitutvustusega;
3) tegevusplaani kirjelduse kohta;
4) teavitusplaani kirjelduse kohta;
5) tegevuse kogueelarve, sh tulude ja kulude jaotuse (kogueelarve peab sisaldama omatulu, oma- ja kaasfinantseeringut) kohta.
(2) Kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale iga aasta kohta hiljemalt järgneva aasta 31. märtsiks aruande, milles esitatakse toetuse saaja tegevuse kohta möödunud aastal järgmine teave:
1) külastajate, osalejate või kasusaajate arv;
2) tegevuse eesmärkide saavutamine ja tulemuste analüüs;
3) ülevaade tegevustest ja nende erinevus tegevusplaanist;
4) ülevaade teavitustegevustest;
5) ülevaade eelarve täitmisest;
6) ülevaade tegevuse elluviimisega kaasnenud muudatustest.
4. jagu
Kultuuri mobiilsusprojekti toetus
Kultuuri mobiilsusprojekti toetus
§ 31. Kultuuri mobiilsusprojekti toetus
(1) Kultuuri mobiilsusprojekti toetus on toetus mittetulundusühingule või sihtasutusele selle töötaja, liikme või kollektiivi poolt Tartu linna esindamiseks väljaspool Eestit toimuval festivalil, konkursil või muul valdkondlikul sündmusel, osalemiseks rahvusvahelise võrgustiku tegevuses või osalemiseks rahvusvahelise koostöö arendamiseks toimuval kohtumisel (lähetus).
(2) Kultuuri mobiilsusprojekti toetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.
§ 32. Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse taotlemise aeg
Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse taotlus esitatakse Tartu linna eelarvest sihtotstarbeliste toetuste taotlemise ja menetlemise veebipõhise infosüsteemi kaudu hiljemalt kaks kuud enne kavandatud lähetuse algust.
§ 33. Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse taotlemine
Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja esindaja nimi ja isikukood;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) kui taotleja on Tartus tegutsenud vähem kui kaks aastat, siis ülevaade taotleja eelneva tegevusaasta tulemustest;
5) lähetuse aeg;
6) lähetatavate nimed ja isikukoodid ning seos lähetava organisatsiooniga;
7) lähetuse sihtkoht, sh organisatsiooni nimi, mida külastatakse, või sündmus, millel osaletakse;
8) lähetuse eesmärk ja lähetatavate roll seoses eesmärgiga;
9) lähetusest tõusev kasu organisatsioonile, sealhulgas teadmiste või kogemuste jagamise ja jätkutegevuste plaan;
10) lähetuse vastavus käesoleva määruse § 2 lõike 2 kohaselt seatud prioriteedile;
11) vajadusel muud olulised andmed.
§ 34. Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse määr
(1) Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse suurus ühe füüsilise isiku kohta on:
1) 100 eurot, kui lähetusse minnakse Eesti lähiriikidesse (Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Venemaa Föderatsiooni Pihkva ja Leningradi oblast);
2) 200 eurot, kui lähetusse minnakse teistesse Euroopa riikidesse ja Venemaa Föderatsiooni Euroopa osasse, mis ei ole Pihkva ega Leningradi oblast;
3) 300 eurot, kui lähetusse minnakse muudesse riikidesse.
(2) Kui minnakse korraga mitmesse riiki, antakse toetust riigi järgi, mille kohane toetus on suurem.
(3) Toetuse ülemäär ühele organisatsioonile ühele sündmusele minekuks on 3000 eurot.
§ 35. Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) lähetuse eesmärk ja lähetatavate rolli seos eesmärgiga (kuni 40 punkti);
2) lähetusest tõusetuv kasu organisatsioonile, sh teadmiste või kogemuste jagamise ja jätkutegevuste plaani kvaliteet (kuni 40 punkti);
3) lähetuse vastavus prioriteetsele eesmärgile (20 punkti).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Toetuse saamiseks peab taotlus vastama seatud prioriteetsele eesmärgile ning saama hindamisel vähemalt 70 punkti.
§ 36. Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse andmine
(1) Kultuuri mobiilsusprojekti toetus antakse taotlemise aastaks. Kultuuri mobiilsusprojekti toetust võib anda taotlemisele järgnevaks aastaks, kui toetust taotletakse aasta kahel viimasel kuul.
(2) Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse andmise otsustab kultuuriosakonna juhataja.
§ 37. Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse aruanne
Kultuuri mobiilsusprojekti toetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale hiljemalt lähetuse kuule järgneva kuu lõpuks aruande, milles esitatakse lähetuse kohta järgmine teave:
1) lähetuse tulemused ja lähetuse eesmärkide saavutamise analüüs;
2) lähetusest tõusnud kasu organisatsioonile, sh teadmiste ja kogemuste jagamise ja jätkutegevuste kirjeldus;
3) muu oluline lähetusega seotud info, millest võiks olla kasu linnal või teistel isikutel.
5. jagu
Kultuuriinvesteeringu toetus
Kultuuriinvesteeringu toetus
§ 38. Kultuuriinvesteeringu toetus
(1) Kultuuriinvesteeringu toetus on toetus Tartu linnas kultuuri valdkonnas tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema tegutsemiskohas ehitus- või rekonstrueerimistööde tegemiseks või kultuuriproduktsiooni, -teenuse või -toote pakkumiseks vajaliku inventari või seadme ostmiseks või paigaldamiseks.
(2) Kultuuriinvesteeringu toetust on õigus taotleda mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes on Tartu linnalt kultuuri valdkonna toetust saanud vähemalt 3 eelneval kalendriaastal ning mille tegutsemiskoht, millele investeeringutoetust taotletakse, on Tartu linnas.
(3) Kultuuriinvesteeringu toetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.
§ 39. Kultuuriinvesteeringu toetuse taotlemise aeg
Kultuuriinvesteeringu toetuse taotlus esitatakse Tartu linna eelarvest sihtotstarbeliste toetuste taotlemise ja menetlemise veebipõhise infosüsteemi kaudu hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks.
§ 40. Kultuuriinvesteeringu toetuse taotlemine
(1) Kultuuriinvesteeringu toetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja esindaja nimi ja isikukood;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) taotletav toetussumma;
5) investeeringu vajalikkuse põhjendus;
6) investeeringu vastavuse kirjeldus käesoleva määruse § 2 lõike 2 kohaselt seatud prioriteedile;
7) investeeringu kirjeldus, sh teostatud eeltegevuste kirjeldus;
8) investeeringu mõju ja jätkusuutlikkuse kirjeldus;
9) investeeringu elluviimise aeg;
10) investeeringu kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- või kaasfinantseeringut) ja nägemus riskide maandamise kohta;
11) vajadusel muud olulised andmed.
(2) Kultuuriinvesteeringu taotlusele tuleb lisada kolm hinnapakkumust, välja arvatud juhul, kui kolme hinnapakkumuse saamine ei ole olnud võimalik.
§ 41. Kultuuriinvesteeringu toetuse määr ja toetuse kasutamise piirangud
(1) Kultuuriinvesteeringu toetuse taotlemisel on taotletava toetussumma alammäär 5000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.
(2) Kultuuriinvesteeringu toetust võib kasutada taotlejale kuuluval või üürilepingu alusel kasutataval (üürileping peab kehtima veel vähemalt 3 aastat) kinnisasjal ehitus- või rekonstrueerimistööde tegemiseks või inventari või seadmete ostmiseks või paigaldamiseks, mida kasutatakse enamuse ajast aastas Tartu linnas ja mis aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.
(3) Kultuuriinvesteeringu toetust ei saa kasutada taotleja eksponaadi soetamiseks ja rekonstrueerimiseks või muu sarnase eseme (nt dekoratsiooni) soetamiseks või rekonstrueerimiseks.
(4) Toetust ei saa kasutada käibemaksu tasumiseks, v.a juhul, kui taotleja ei ole ise käibemaksukohuslane.
§ 42. Kultuuriinvesteeringu toetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Kultuuriinvesteeringu toetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) investeeringu vajalikkuse põhjendus ja teostatud eeltegevuste kvaliteet;
2) investeeringu mõju ja jätkusuutlikkuse kirjeldus;
3) investeeringu elluviimise ajakava realistlikkus;
4) kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Iga kriteeriumi eest antava maksimaalse punktide arvu otsustab käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon, ühe kriteeriumi eest on võimalik saada kuni 40 punkti.
(3) Kui kultuuriinvesteeringu toetuse taotlemisele on seatud prioriteetsed eesmärgid, antakse taotluse hindamisel seatud eesmärgi täitmise eest lisaks täiendavad 5 punkti.
(4) Kultuuriinvesteeringu toetuse taotluste hindamisel eelistatakse neid taotlejaid, kes varasemalt ei ole kultuuriinvesteeringu toetust saanud. Reeglina ei anta toetust taotlejale mitmel kalendriaastal järjest.
§ 43. Kultuuriinvesteeringu toetuse suurus
(1) Toetust võib saada taotletud mahus või vähendatud mahus.
(2) Toetuse andmiseks vähendatud mahus teeb ettepaneku käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon. Taotluse vähendatud mahus toetamisel tehakse ettepanek investeeringu konkreetse osa ärajätmiseks.
§ 44. Kultuuriinvesteeringu toetuse andmine
(1) Kultuuriinvesteeringu toetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
(2) Kultuuriinvesteeringu toetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 45. Kultuuriinvesteeringu toetuse aruanne
Kultuuriinvesteeringu toetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale hiljemalt investeeringu elluviimise kuule järgneva kuu lõpuks aruande, milles esitatakse kultuuriinvesteeringu kohta järgmine teave:
1) investeeringu raames teostatud tegevuste ja lõpptulemuse kirjeldus;
2) investeeringust tekkinud mõju kirjeldus;
3) ülevaade eelarve täitmisest.
6. jagu
Kultuuri arengutoetus
Kultuuri arengutoetus
§ 46. Kultuuri arengutoetus
(1) Kultuuri arengutoetus on toetus Tartu linnas kultuuri valdkonnas tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele tegevuseks, mis tõstab organisatsiooni võimekust ja jätkusuutlikkust ning aitab kaasa organisatsiooni arengule.
(2) Kultuuri arengutoetust on õigus taotleda mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes on kultuurivaldkonna toetust saanud vähemalt 3 eelneval kalendriaastal.
(3) Kultuuri arengutoetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.
§ 47. Kultuuri arengutoetuse taotlemise aeg
Kultuuri arengutoetuse taotlus esitatakse Tartu linna eelarvest sihtotstarbeliste toetuste taotlemise ja menetlemise veebipõhise infosüsteemi kaudu hiljemalt kalendriaasta 1. septembriks.
§ 48. Kultuuri arengutoetuse taotlemine
(1) Kultuuri arengutoetuse taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja esindaja nimi ja isikukood;
3) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
4) taotletav toetussumma;
5) taotleja organisatsiooni ja selle arenguvajaduse kirjeldus, ülevaade läbiviidud uuringutest ja eeltegevustest;
6) tegevuse vastavuse kirjeldus käesoleva määruse § 2 lõike 2 kohaselt seatud prioriteedile;
7) arengutoetuse taotlemise eesmärk, olemasoleva algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjeldus ja mõõdikud tulemuse hindamiseks;
8) tegevusplaan arengu elluviimiseks koos ajakavaga;
9) tegevuse elluviijate nimed ja lühitutvustus;
10) tegevuse kogueelarve (kogueelarve peab sisaldama oma- või kaasfinantseeringut) ja nägemus riskide maandamise kohta;
11) vajadusel muud olulised andmed.
(2) Kultuuri arengutoetuse taotlusele tuleb lisada kolm hinnapakkumust, välja arvatud juhul, kui kolme hinnapakkumuse saamine ei ole olnud võimalik.
§ 49. Kultuuri arengutoetuse määr ja toetuse kasutamise piirangud
(1) Kultuuri arengutoetuse taotlemisel on taotletava toetussumma alammäär 5000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.
(2) Kultuuri arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks, ekspertide palkamiseks või inventari soetamisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks.
(3) Toetust ei saa kasutada käibemaksu tasumiseks, v.a juhul, kui taotleja ei ole ise käibemaksukohuslane.
§ 50. Kultuuri arengutoetuse taotluse hindamise kriteeriumid
(1) Kultuuri arengutoetuse taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
1) organisatsiooni arenguvajaduse kirjelduse selgus ning läbiviidud eeltegevuste vastavus vajadusele;
2) arengutoetuse taotlemise eesmärkide selgus, valitud mõõdikute vastavus eesmärkidele;
3) tegevusplaani ja ajakava realistlikkus;
4) tegevusplaani elluviijate võimekus;
5) kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumite eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Iga kriteeriumi eest antava maksimaalse punktide arv on 20.
(3) Kui kultuuri arengutoetuse taotlemisele on seatud prioriteetsed eesmärgid, antakse taotluse hindamisel seatud eesmärgi täitmise eest lisaks täiendavad 5 punkti.
(4) Kultuuri arengutoetuse taotluste hindamisel eelistatakse neid taotlejaid, kes varasemalt ei ole kultuuri arengutoetust saanud. Reeglina ei anta toetust taotlejale mitmel kalendriaastal järjest.
§ 51. Kultuuri arengutoetuse suurus
(1) Toetust võib saada taotletud mahus või vähendatud mahus.
(2) Toetuse andmiseks vähendatud mahus teeb ettepaneku käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon. Taotluse vähendatud mahus toetamisel tehakse ettepanek arengutegevuste konkreetse osa ärajätmiseks.
§ 52. Kultuuri arengutoetuse andmine
(1) Kultuuri arengutoetus antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
(2) Kultuuri arengutoetuse andmise otsustab linnavalitsus.
§ 53. Kultuuri arengutoetuse aruanne
Kultuuri arengutoetuse saaja kohustub esitama kultuuriosakonnale hiljemalt arendustegevuste elluviimise kuule järgneva kuu lõpuks aruande, milles esitatakse kultuuriarengu kohta järgmine teave:
1) ülevaade elluviidud tegevustest ja nende mõju analüüs;
2) ülevaade elluviidud tulemustest, tulemuste vastavuse kirjeldus seatud eesmärgile mõõdikute kohaselt;
3) ülevaade eelarve täitmisest.
3. peatükk
Taotluse menetlemine hindamiskomisjonis, taotleja kohustused, toetuse väljamaksmine ja toetuse andmise otsuse muutmine ning kehtetuks tunnistamine
Taotluse menetlemine hindamiskomisjonis, taotleja kohustused, toetuse väljamaksmine ja toetuse andmise otsuse muutmine ning kehtetuks tunnistamine
§ 54. Toetuse taotluse hindamine
(1) Toetuse taotluste hindamiseks moodustab kultuuriosakonna juhataja hindamiskomisjoni.
(2) Hindamiskomisjon lepib hiljemalt kaks kuud enne toetuse taotlemise tähtaega kokku hindamiskriteeriumite eest antavate punktide arvu, kui punktide arv ei ole sätestatud käesolevas määruses.
(3) Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumitele antud punktisummade liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga.
(4) Kui kolme hindamiskomisjoni liikme ühele taotlusele antud madalaima ja kõrgeima punktisumma vahe on rohkem kui 25 punkti, hindab taotlust täiendav hindamiskomisjoni liige. Lõplik punktisumma kujuneb sellisel juhul kolme sarnasema hindamiskomisjoni liikme taotlusele antud punktidest.
(5) Hinnatud taotlustest moodustatakse paremusjärjestus vastavalt antud punktidele ning komisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks arvestades käesolevas määruses sätestatud piirangute ja eelarveliste võimalustega.
(6) Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku taotluse toetamiseks taotletust väiksemas mahus arvestades käesolevas määruses sätestatud piiranguid.
§ 55. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub:
1) hiljemalt 1 kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub toetusest ning kinnitama, et ta on teadlik käesoleva määruse kohastest toetuse saaja kohustustest ja kohustub neid täitma;
2) taotluses nimetatu täies mahus ellu viima, kui toetus anti täismahus või kuni 20% väiksemas mahus, kui taotletud;
3) kasutama toetust taotluses nimetatud projekti, programmi, tegevuste, investeeringu või arengu elluviimisega seotud kulude katmiseks, arvestades käesolevas määruses nimetatud piiranguid;
4) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
5) esitama andmed oma sündmuste kohta Kultuuriaknasse esimesel võimalusel pärast sündmuse aja selgumist;
6) taotluses esitatud meeskonnas, sündmuse toimumise ajas, tegevusplaanis või muus taotluse olulises osas muudatuste kavandamisel taotlema muudatuste tegemiseks kultuuriosakonnalt heakskiitu;
7) informeerima viivitamata kultuuriosakonda asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad tegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
8) esitama käesolevas määruses nimetatud aruanded tähtaegselt;
9) kolmeaastase kultuuritegevuse toetuse saamisel esitlema iga aasta oktoobrikuus järgneva aasta täpsustatud tegevusplaani;
10) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.
§ 56. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetus makstakse välja eeldusel, et:
1) toetuse saaja on kinnitanud, et ta on teadlik toetuse saaja kohustustest ja toetuse saamisel täidab kõiki käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustusi;
2) toetuse saajal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
3) toetuse saajal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
4) toetuse saaja on tagastanud toetuse, mis on jäänud varasemal perioodil kasutamata;
5) toetuse saaja on esitanud varasemalt Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetekohase aruande.
(2) Kui toetuse väljamaksmise eelsel kontrollimisel ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlgnevus või asjaolu, et nõuetekohane aruanne või muu dokument on esitamata või kasutamata jäänud toetus on tagastamata, on toetuse väljamaksjal õigus toetust mitte välja maksta kuni võlgnevuse likvideerimiseni või võlgnevuse likvideerimiseks kokkuleppe sõlmimiseni, nõuetekohase aruande või muu dokumendi esitamiseni või varasema toetuse tagastamiseni.
(3) Kui võlgnevust ei likvideerita, aruannet või dokumenti ei esitata määratud tähtajaks või varasemal perioodil kasutamata jäetud toetust ei tagastata, võib toetuse andmise otsuse tegija toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistada.
(4) Toetus makstakse välja kuni neljas võrdses osas taotlejaga kooskõlastatud aegadel. Toetus summas kuni 5000 eurot makstakse välja ühes osas.
(5) Kultuuri mobiilsusprojekti toetus makstakse välja 10 tööpäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist.
§ 57. Järelevalve
(1) Kultuuriosakonnal on õigus teha toetuse kasutamise üle järelevalvet.
(2) Järelevalve tegemiseks on kultuuriosakonnal õigus nõuda toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta kirjalikke ja suulisi selgitusi, viibida avalikult väljakuulutatud sündmusel selle toimumise ajal, ette teatades viibida taotleja muude tegevuste juures ja kontrollida investeeringute või arendustegevuse käigus soetatud vahendite või muu vara olemasolu.
(3) Kultuuriosakond kiidab esitatud aruande heaks, kui see vastab vormilt ja sisult käesolevas määruses sätestatule.
(4) Kultuuriosakonnal on õigus jätta aruanne heaks kiitmata, kui aruanne ei ole täielik või selles esitatud andmed on vastuolulised või ebaõiged. Kultuuriosakond annab aruande parandamiseks aega kuni kolm kuud.
(5) Kui järelevalve teostamisel ilmneb, et toetuse saaja ei ole taotluses nimetatut täies mahus ellu viinud ega ole taotlenud muudatuste tegemiseks kultuuriosakonnast heakskiitu või teavitanud tegevuste osalises või täies mahus ärajäämisest, esitab kultuuriosakond toetuse saajale toetuse tagasinõude, mis tuleb täita hiljemalt kolme kuu jooksul, kui tagasinõudes ei ole märgitud muud tähtaega.
(6) Kui taotleja ei ole esitanud aruannet käesolevas määruses nimetatud tähtajaks, antakse talle kuni kolm kuud aruande esitamiseks. Aruande esitamata jätmisel nõutakse toetus täies mahus tagasi. Toetuse tagastamiseks esitab kultuuriosakond toetuse saajale toetuse tagasinõude, mis tuleb täita hiljemalt kolme kuu jooksul, kui tagasinõudes ei ole märgitud muud tähtaega.
§ 58. Toetuse andmise otsuse muutmine
(1) Toetuse andmise muutmise otsuse teeb linnavalitsus, kui toetuse andmise otsustas linnavalitsus.
(2) Toetuse andmise muutmise otsuse teeb kultuuriosakonna juhataja, kui toetuse andmise otsustas kultuuriosakonna juhataja.
(3) Vajadusel annab toetuse andmise otsuse muutmise eelselt oma hinnangu toetuse andmise otsuse muutmiseks käesoleva määruse § 54 nimetatud hindamiskomisjon.
§ 59. Toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamine
Linnavalitsus või kultuuriosakonna juhataja võib toetuse andmise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:
1) taotleja majanduslik või muu olukord ei võimalda tal jätkata tegevust;
2) taotleja ei ole ühe kuu jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist kinnitanud toetuse vastu võtmist;
3) taotleja on teatanud asjaoludest, mis tingivad tegevuste osalise või täieliku ärajäämise;
4) ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise otsuse tegemise;
5) taotleja ei ole vaatamata täiendava tähtaja andmisele esitanud varasemalt saadud toetuse kohta aruannet;
6) taotleja ei ole täitnud varasema toetuse tagasinõuet;
7) muul põhjendatud juhul.
4. peatükk
Rakendussätted
Rakendussätted
§ 60. Määruse kehtetuks tunnistamine ja rakendamine
(1) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 12 "Kultuuriprojektidele toetuse andmise kord" tunnistatakse kehtetuks.
(2) Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määruse nr 12 "Kultuuriprojektidele toetuse andmise kord" alusel antud toetuste kohta esitatakse aruanne ja tehakse muud vajalikud toimingud ja otsused toetuse andmise ajal kehtinud määruse kohaselt.
§ 61. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2019. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Kultuuri valdkonna toetused" eelnõu esitamine " juurde
- I Taustainfo
Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond on koostöös valdkonna inimestega loonud uue kultuurivaldkonna toetuste korra.
Seni kehtinud korra järgi pidi kultuuriprojekt kas toimuma Tartus või olema Tartuga muul viisil seotud. Kultuuriprojektide meetme kaudu toetati nii festivale, rahvusvahelistel konkurssidel osalemist, residentuuriprogramme kui ka aastaringset programmi pakkuvaid asutusi. Selline süsteem tegi keeruliseks projektide omavahelise võrdlemise ja õiglase hindamise.
Kultuuriprojektide esitamise tähtaeg oli 15. august, mis eeldas kultuurikorraldajatelt väga pikka etteplaneerimist ning mõnel juhul tekitas olukorra, kus uus taotlus tuli esitada juba enne eelmise sündmuse toimumist. Selle tulemusena olid taotlused ja eelarved väga üldised ning ebatäpsed.
Seni kehtinud korras puudus selge ja läbipaistev hindamissüsteem, mis võimaldaks taotlejatel mõista, mida taotluse puhul täpselt hinnatakse.
Kultuuritoetuste uue süsteemi väljatöötamisega on aktiivsemalt tegeletud viimase aasta jooksul. Protsessi on lisaks linnavalitsuse töötajatele aktiivselt kaasatud olnud: Lemmit Kaplinski (Eesti Trükimuuseum, linnavolikogu kultuurikomisjoni liige), Raul Oreshkin (Tartu Uus Teater), Toomas Peterson (Teater Vanemuine), Henri Roosipõld (Teater Must Kast), Karmen Otu (Tartu Elektriteater), Maarja Mänd (Tartu Uus Teater, Tartu Genialistide klubi, Festival Draama), Markus Toompere (Tartu Kunstnike Liit ja Tartu Kunstimaja), Berk Vaher (Tartu Kirjanike Liit, Prima Vista, Tartu 2024), Mika Keränen (Tartu linnakirjanik), Juhani Jaeger (Tartu Jaani kirik), Oleg Pissarenko (Jazzmuusika üritused ja festivalid), Sirje Karis (Tartu Linnamuuseum), Kairi Ustav (Eesti Rahva Muuseum), Kulno Kungla, (Tartu Üliõpilasmaja, festival Gaudeamus), Ants Johanson (Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, linnavolikogu kultuurikomisjoni liige), Kristiina Praakli (Tartu Supilinna Selts), Maris Peebo (Tiigi Seltsimaja).
II Uue toetussüsteemi põhimõtted
1. Valdkonnapõhine toetussüsteem
Uue süsteemi järgi on kultuuritoetuste liigid: kultuuriprojekt, kultuuriprogramm, 3aastane kultuuritegevuse toetus, kultuuri mobiilsusprojekti toetus, kultuuriinvesteeringu toetus, kultuuri arengutoetus.
Uus toetussüsteem võimaldab kultuurivaldkonna toetusi paremini planeerida ning vähendab oluliselt survet linnavalitsuse reservfondile ning lisaeelarvele.
Seniste kultuuriprojektide jagamine kultuuriprojektideks ja kultuuriprogrammideks võimaldab erinevat tüüpi kultuuritegevusi paremini hinnata ja toetada. 3aastane kultuuritegevuse toetus võimaldab linnal ja kultuuriorganisatsioonil kokku leppida pikaajalised eesmärgid ning pakub usaldusväärsetele partneritele toetuse osas kolmeks aastaks kindlustunde. Uue toetusmeetmena loodud aastaringne kultuuri mobiilsusprojekti toetus võimaldab senisest tõhusamalt arendada kultuuriorganisatsioonide rahvusvahelistumist ning toetada osalemist erinevatel konkurssidel, festivalidel ning teistel valdkonna jaoks olulistel sündmustel. Kultuuriinvesteeringute toetus (5000-10 000 eurot) on uus toetusmeede, mis võimaldab kultuuriorganisatsioonidel taotleda toetust vajaliku inventari soetamiseks või väiksemate remonditööde tegemiseks. Lisaks saab sama meetme kaudu toetada ka näiteks rahvariiete või pillide soetamist. Kultuuri arengutoetus (5000-10 000 eurot) on mõeldud organisatsiooni arendamiseks, eesmärgiga pakkuda tulevikus kvaliteetsemat teenust (meeskonna koolitused ja arendusprogrammid, uute tehnoloogiliste vahendite rakendamine ja sellega seotud koolitused jne).
2. Paindlikum ajakava
Kultuuriprojektid jagunevad suur- ja väikeprojektideks. Suurprojektidele (alates 5001 eurot) saab toetust taotleda 1 korra aastas, aga väikeprojektidele (kuni 5000 eurot) 3 korda aastas. Selline süsteem võimaldab kultuurikorraldajatel paindlikumalt uusi projekte algatada ning vähendab oluliselt survet linnavalitsuse reservfondile.
Kultuuriprogrammi, 3aastase kultuuritegevuse toetust, kultuuriinvesteeringu toetust ning kultuuri arengutoetust saab taotleda korra aastas, kuid kultuuri mobiilsusprojektide toetust saab taotleda aastaringselt.
3. Läbipaistev hindamissüsteem
Iga toetusliigi taotluste hindamiseks on sõnastatud konkreetsed hindamiskriteeriumid ning taotluse esitaja teab, kui palju punkte erinevad kriteeriumid annavad.
Taotlusi hindavad valdkonna eksperdid – iga taotlust hindab vähemalt kolm hindajat. Kui hindajate punktid erinevad olulisel määral, siis kaasatakse neljas hindaja.
Iga taotleja saab oma taotluse kohta tagasisideks punktid erinevate hindamiskriteeriumite lõikes ning ka komisjoni kommentaarid taotluse kohta.
4. Prioriteetide seadmise võimalus
Uue süsteemi järgi on kultuuriprojektidele, kultuuri mobiilsusprojektidele, kultuuriinvesteeringutoetusele ning kultuuri arengutoetustele võimalik seada prioriteetsed kriteeriumid. Näiteks on võimalik laulupeo-eelsel aastal seada investeeringute puhul prioriteediks rahvariided jne.
5. Terviklik toetussüsteem
Lisaks kultuuriosakonna toetussüsteemile on kavas samade põhimõtete alusel uuendada ka Tartu kultuurkapitali toetussüsteemi. Kultuuriosakond toetab edaspidi eelkõige organisatsioone ning nende arengut ning Tartu kultuurkapital füüsiliste isikute arengut ja loometegevust. Lisaks jäävad kultuurkapitali haldusalasse tõlke- ning kirjastamisprojektid. Ühele ja samale projektile Tartu kultuurkapitali ning Tartu linnavalitsuse kaudu edaspidi toetust taotleda enam ei saa.
6. Eelarveriskide maandamine
Näiteks kultuuriprojektide puhul eeldatakse vähemalt 10% ning kultuurprogrammi puhul 30% oma- või kaasfinantseeringut. 3aastase kultuuritegevuse toetuse puhul eeldatakse 40% ulatuses oma- või kaasfinantseeringut ning vähemalt 10% omatulu.
Kõikide taotluste eelarvete puhul on üheks hindamiskriteeriumiks eelarve riskide maandamise plaan.
III Uue toetussüsteemi eeldatav eelarve
Kultuurivaldkonna toetused 2017 2018 2019
Projektid põhieelarvest 653 350 761 220 735 400
Investeeringutoetused 48 000 44 000 35 000
I lisaeelarve 29 000 135 720 N/A
II lisaeelarve 66 000 0 N/A
LV reservfond 40 646 62 190 10 000
KOKKU 836 996 1 003 130 780 400
Kultuurivaldkonna toetused (prognoos) 2020. aastal
kultuuriprojektid (suurprojektid) 300 000
kultuuriprojektid (väikeprojektid) 200 000
kultuuriprogrammid 150 000
3aastased kultuuritegevuse toetused 200 000
kultuuri mobiilsusprojektid 50 000
kultuuriinvesteeringu toetused 50 000
kultuuri arengutoetused 50 000
KOKKU 1 000 000
IV Edasine ajakava
* märts-aprill – uus toetuste kord linnavalitsuses, volikogu komisjonides ja volikogus
* aprill-juuni – sihtrühma teavitamine, koolituspäevad ja seminarid, toetussüsteemi arendused
* juuni – hindamiskomisjoni esimene kohtumine
* juuni-1. september – taotluste esitamine, taotlejate nõustamine
* september-oktoober – esimeste taotluste kontrollimine ja hindamine
Allolev tabel selgitab uusi toetus täiendavalt