Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Hariduskomisjon |
Reg nr: | 15 |
Kuupäev: | 11.12.2018 |
Kellaaeg: | 15:00 - 16:10 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Triin Anette Kaasik |
Protokollija: | Ülle Saar |
Osalejad: | Jüri Sasi, Ruuben Kaalep, Andrus Punt, Margot Fjuk, Inna Usmanova, Ene Ergma, Lenno Pärnjõe, Tamara Hristoforova, Laura Danilas, elektrooniliselt Jelena Frunze, Piret Uluots, Kristi Aria |
Puudusid: | Tiiu Laan, Marju Lauristin |
Kutsutud: | abilinnapea Madis Lepajõe, haridusosakonna juhataja Riho Raave, haridusosakonna peaspetsialist Katrin Parv, kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja Piret Taluri, linnavolikogu liige Jüri-Ott Salm |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_HAK_Protokoll_2018_00015.bdoc ( 80 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
HARIDUSKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
11. detsember 2018. a. nr 15 |
Päevakorras:
1. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016.a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" muutmine
2. Informatsioon põhikoolide komplekteerimisest Tartus
3. Informatsioon 2019. aasta linnaeelarvest rahastatavatest noorsootöö projektidest
1. Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016.a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" muutmine
Kuulati volikogu liikme Jüri-Ott Salmi ettekannet.
Eelnõuga tehakse ettepanek lapsevanema poolt munitsipaallasteaias või -hoius käiva lapse eest makstava tasu suurus lahti siduda alampalgast ning kehtestada kohatasuks ühes kuus 70,50 eurot. Käesoleva ettepaneku mõju linna eelarvele oleks 231 000 eurot. Eelnõu esitajate arvates on lasteaia kohatasu kavandatav tõus liiga suur. Jüri-Ott Salm pidas mõistlikuks tõsta lasteaia kohatasu nelja-aastaste tsüklitena, mitte igal aastal.
Komisjoni liikmed soovisid teada, millisele analüüsile eelnõu autorid toetuvad, väites, et teistes omavalitsustes saab samasugust teenust odavamalt.
Jüri-Ott Salm selgitas, et sellist analüüsi ei ole tehtud, samas puuduvad ka andmed, et osutatavad teenused oleksid halvemad.
Abilinnapea Madis Lepajõe selgitas, et võrreldes teiste omavalitsustega on Tartu linnas lasteaia kohatasu kõrgem seetõttu, et Tartu lasteaiaõpetajad on kõrgema kvalifikatsiooniga ning lasteaedades osutatakse rohkem tugiteenuseid kui mujal omavalitsustes.
Komisjoni liige Margot Fjuk selgitas, millised kulud on lasteaedades ning tõi näiteid, kus lapsevanemad teistest omavalitsustest toovad oma lapsed linna lasteaeda just erinevate tugiteenuste kättesaadavuse pärast.
Samasuguseid näiteid tõi ka Jüri Sasi, kes selgitas, et kohatasu tõus ei ole lastevanematele ajendiks panna laps mõne teise omavalitsuse lasteaeda, kuid erituge vajavad lapsed tuuakse sageli linna lasteaeda.
Jüri-Ott Salm soovis selgitust, millal ja millise dokumendiga on sätestatud kohatasu kujunemise põhimõtted.
Riho Raave selgitas, et 2004. aastast kehtib põhimõte, et kohatasu moodustab 15% eelneval kalendriaastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast.
Komisjoni liikmed asusid seisukohale, et eelnõu ei ole põhjendatud. Ei toetatud ettepanekut kohatasu lahtisidumist alampalgast ning tasu tõstmist nelja-aastase tsüklina, vaid peeti mõistlikuks iga-aastast väiksemat tõusu.
Otsustati:
1.1. mitte toetada eelnõu, kuna:
1.1.1. lasteaia kohatasu vähendamine vähendaks linna tulusid ca 231 000 eurot,
1.1.2. Tartu linna eesmärk on pakkuda parimat alusharidust Eestis, milleks on kavandatud haridustöötajatele konkurentsivõimelise palgataseme tagamine, samuti tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine, lasteaedade füüsilise keskkonna kaasajastamine jms,
1.1.3. kohatasu vähendamisel tuleks linnal leida lisavahendid ka eralasteaedade toetamiseks
(eelnõu toetas 4, vastu oli 9).
2. Informatsioon põhikoolide komplekteerimisest Tartus
Kuulati haridusosakonna statistilise analüüsi peaspetsialisti Katrin Parve ettekannet, kes selgitas koolide komplekteerimise korda.
10. märtsi seisuga kantakse E-keskkonda ARNO kõik kooliminevad lapsed. Programm jagab lapsed elukohajärgsetesse põhikoolidesse. 15. märtsil tehakse vanematele ARNO kaudu teatavaks lapsele määratud elukohajärgne põhikool. 15. aprillini saab esitada haridusosakonnale taotlusi uue elukohajärgse põhikooli määramiseks.
Komisjoni liikmed soovisid teada, kas enne esimeste klasside komplekteerimist suureneb elukoha registreerimise muutmine ning kas on täheldatud laste üha nooremalt koolipanekut ning kui palju tuleb lapsi linna koolidesse teistest omavalitsustest.
Katrin Parv selgitas, et 2018/2019. õppeaastal esitati kokku 160 avaldust kooli vahetamiseks, sh elukoha muutmise tõttu 21 avaldust. Nooremas eas kooli pandud lapsi ei ole palju, 2/3 neist on vene õppekeelega koolides. Teistest omavalitsustest tuleb linna koolidesse vabadele kohtadele ca kaks klassitäit õpilasi. Vabad kohad avalikustatakse 1. maiks.
Otsustati:
2.1. informatsioon võtta teadmiseks.
3. Informatsioon 2019. aasta linnaeelarvest rahastatavatest noorsootöö projektidest
Kuulati abilinnapead Madis Lepajõed ja noorsooteenistuse juhatajat Piret Talurit, kes tutvustasid toetuste andmise uuenenud korda ning milliseid noorsootöö programme, projekte ja noorte mobiilsusprojekte toetatakse 2019. aasta eelarvest.
Otsustati:
3.1. informatsioon võtta teadmiseks.
Triin Anette Kaasik | |
Koosoleku juhataja |
Ülle Saar Protokollija |