I Raamatukogu eelarve
Raamatukogu finantseerimiseelarve 2017. a täitmine (1 783 963 eurot) jagunes nii:
Töötasud koos maksudega 1 128 336
Majanduskulud 423 490 (sh investeeringud 34 426)
Komplekteerimiskulud 228 137 (sh riigi toetus 105 134)
Toetus Lõuna Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule 4 000
Raamatukogu majandamiseelarve (omatulude eelarve) maht on 45 504 eurot.
Lisaks finantseeriti linnavarade osakonna eelarvest hoone parendustöid 123 891 euro ulatuses, sealhulgas akende vahetuseks 112 000 eurot.
II Raamatukogu personal ja töötasud
Raamatukogu koosseisus on 97,75 ametikohta, töötajaid 101, täidetud kohtade arv kõigub 90 ja 95 vahel (puhkuseasendajad, rannaraamatukogu), lisaks võlaõigusliku lepinguga ühekordsete vmt ülesannete täitjad.
Raamatukogutöötajate mediaanpalk (ilma juhtkonnata) on 742 eurot, keskmine 809 eurot.
2018. aasta algusest on kõrgharidusega raamatukoguhoidja miinimumtöötasu 942 eurot (riigi miinimum 1150, see tähendab, et raamatukogu palgatase on 18% alla riigi miinimumi). 2019. aasta alguses tõstetakse riigi miinimum 1300 euroni.
Kui säilitada Tartu Linnaraamatukogu töötajate töötasu praegune proportsioon riigi miinimumist 82% ja vahet suuremaks mitte lasta, peaks 2019. aastal kõrgharidusega raamatukoguhoidja miinimumtöötasu olema 1066 eurot. Kui kavandada vahe vähendamist, näiteks 90%- ni, peaks vastav töötasu olema 1170 eurot. Kindlasti tuleb silmas pidada, et samal viisil tõuseks ka teiste palgagruppide töötasud, üht indikaatorgruppi ei saa teistest erinevalt kohelda.
Ilma järskude muutusteta lahtiolekuaegades või kogu teeninduskorralduses pole töötajate vähendamine mõeldav. Raamatukogul on praeguste teeninduspunktidega (ilma Ilmatsaluta) vaja korraga välja panna 23 teenindajat (kaks vahetust, kuus päeva nädalas, kokku 61 tundi nädalas). See tähendab kokku ainuüksi teeninduses 60-65 töökohta.
III Raamatukogu ruumid
2003. aasta kevadel tõdes raamatukogu ruumivajadust hinnanud kultuuriosakonna komisjon, et Kompanii 3/5 hoonetes ei ole võimalik korraldada raamatukoguteenust, mis vastaks Tartu kodanike vajadustele ja /.../ III komisjon soovitab võtta uue peahoone ehitamine linna 2004-2007 arengukavva ja /.../ V sõltumatult uue keskraamatukogu ehitusest vajab harukogude võrk väljaarendamist.
Põhimõtteliselt sedasama ütleb Tartu linna arengukava 2018–2025, seal on lõik Linnaraamatukogu harukogude rajamine Veerikule, Ülejõele ja Ihastesse (lk. 117).
Praegu üürib raamatukogu ruume neljalt äriühingult:
- Estiko (Karlova-Ropka harukogu, üürikulu aastas 28 320, aasta arvestuslik kogukulu 35 161);
- EKL OTOS (Tammelinna harukogu, üürikulu aastas 20 616, kogukulu 31 160);
- AKKSU AS (Lubja tn lugemistuba aadressiga Staadioni 72, üürikulu 3 456, kogukulu 5 873);
- Prokter OÜ (administratiivruumid Kompanii 10, üürikulu 13 431, kogukulu 20 867).
Harukogude põhistatistika tabel 2017. aasta kohta on lisatud, samuti 2018. aasta külastuste graafikud. Harukogude kasutusaktiivsus ja -koormus ei ole ühtlane, aga ta on igal pool kõrge, üle 10 000 külastuse aastas täistöökoha kohta, kokku ligi 290 000 külastust. Üüritud ruumides oli see arv üle 130 000. Näide raamatukogu külastustest: 2018. aasta juulis (22 tööpäeva) oli raamatukogul kokku 33 379 külastust, neist 17 101 peamajas, 16 278 harukogudes.
Raamatukogu ruumide üüriperiood peaks olema 10-15 aastat. Kui raamatukoguna kasutuselevõetavaid ruume ei tule põhjalikult ümber ehitada (siiani on alati tulnud), tuleb neis rekonstrueerida erinõuetele vastavaks valgustus ja arvutivõrk, samuti tuleb teha kulutusi ruumidesse sobiva mööbli hankimisel, mis üldjuhul mujale jällegi ei sobi. Raamatukogu ruumide puhul võiks isegi kaaluda tähtajatute lepingute sõlmimist, mille otstarbekust ja toimimist perioodiliselt üle vaadatakse.
Praeguse hetke kõige valusam küsimus on, et Tammelinna harukogus peaaegu puuduvad ruumid sisetööks (on 7,2 ruutmeetrit teenindusleti tagune ruum, kus on ka soojusmõõdikud jmt). Olukord on muutunud kurnavaks ja otseselt tööd häirivaks, ka oleks harukogul vaja grupitöö ruume lugejale ja ruumi ringide tööks (foto- ja kunstiring, makerlab). Läbirääkimised hoone omanikuga sama maja teises tiivas ligikaudu 60 ruutmeetri lisapinna üle käivad.
Asko Tamme
Linnaraamatukogu direktor
