EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
14. november 2018. a. nr LV-IP-0240 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määruse nr 62 „Koduõendusteenuse osutamiseks toetuse andmise kord“ muutmine
Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määruse nr 62 "Koduõendusteenuse osutamiseks toetuse andmise kord" § 3 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Toetuse andmise otsustab linnavalitsus pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogus ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast Eesti Haigekassa poolt lepingupartnerite ja nende ravimahtude kinnitamist, arvestades selleks eraldatud vahendite suurust ja osakonna ettepanekut.".
§ 2. Tartu Linnavolikogu 10. mai 2012. a määruse nr 67 „Tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulude hüvitamise kord“ muutmine
Tartu Linnavolikogu 10. mai 2012. a määruse nr 67 "Tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulude hüvitamise kord" § 4 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Osakond hüvitab ambulatoorse arstiabi osutamisega seotud kulud pärast ravikindlustuseta isiku elukoha kontrollimist tervishoiuteenuse osutaja arve alusel vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinnale.".
§ 3. Tartu Linnavolikogu 15. septembri 2016. a määrus nr 121 „Perearsti toetus“ kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 15. septembri 2016. a määrus nr 121 "Perearsti toetus" tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine" eelnõu esitamine " juurde
Käesolevas eelnõus sisalduvate muudatuste ajendiks on vajadus sünkroniseerida koduõendusteenuse osutajatele toetuse andmine Eesti Haigekassa poolt teenuseosutajatega lepingute sõlmimisega, võrdsustada ravikindlustamata tartlastele abiandmine ning suunata varasemalt perearstidele toetuseks ettenähtud summad eakate kukkumiste ennetustegevusse.
Eelnõu § 1 kohaselt sõnastatakse ümber toetuse andmise ja lepingute sõlmimise ajastamine. Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määruse nr 62 „Koduõendusteenuse osutamiseks toetuse andmise kord“ alusel sõlmib Tartu linn rahalise toetuse kasutamise lepingu raviasutusele, kes osutab koduõendusteenust Tartu linnas Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu alusel. Pärast eelarve kinnitamist linnavolikogu poolt teeb sotsiaal- ja tervishoiuosakond Eesti Haigekassale päringu selle kohta, kes on järgneval kalendriaastal haigekassa lepingupartnerid koduõendusteenuse osutamisel Tartu linnas ning kui suured on nende ravimahud. Lähtuvalt ravimahtudest (haigusjuhtude arv) jagatakse eelarves ettenähtud summa proportsionaalselt teenuseosutajate vahel. Kehtivas määruses sätestatakse, et linnavalitsus otsustab toetuse andmise hiljemalt kahe kuu jooksul pärast eelarve kinnitamist linnavolikogu poolt. Praktikas on seda tingimust keeruline täita, kuna toetuse andmise kinnitamiseks vajalikud andmed saadakse Eesti Haigekassalt alles pärast nendepoolset lepingupartnerite ravimahtude kinnitamist. Eesti Haigekassa kinnitab lepingupartnerid ja nende ravimahud sageli alles veebruari lõpus või märtsi alguses. Volikogu määruse muudatus lepingu sõlmimise ajastuse kohta viib määruse vastavusse reaalse olukorra ja praktikaga.
Eelnõu § 2 kohaselt sõnastatakse ümber tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulude hüvitamise korras ravikindlustamata isikute ravi eest tasumise tingimused ning laiendatakse teenuseosutajate ringi, kes saavad kulude hüvitamist taotleda. Tartu Linnavolikogu 10. mai 2012. a määruse nr 67 "Tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulude hüvitamise kord" alusel hüvitab Tartu linn ravikindlustamata isikute ambulatoorse arstiabi kulud, kui isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Tartu linn ning teenuseosutaja teeninduspiirkond on samuti Tartu linn. Seega on kehtivas määruses piiratud arve esitamise võimalus mitte ainult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohast lähtuvalt, vaid Tartu linna teeninduspiirkonnaga tervishoiuasutustega. Peamiselt esitavad arveid Tartu linna teeninduspiirkonnaga perearstid. Tartu linnas tegutseb aga perearste, kelle tegevuskoht on küll Tartu linn, kuid kelle teeninduspiirkonnaks on määratud ümberkaudsed vallad. Nende perearstide nimistutes on ka Tartu linna elanikke, kes praegu kehtiva määruse järgi jäävad ilma Tartu linna poolt loodud võimalusest tasuta esmatasandi arstiabiks ravikindlustuse puudumise korral. Määruse muudatusega luuakse võimalus kõigile Tartu linna sissekirjutusega ravikindlustamata isikutele saada tasuta esmatasandi arstiabi olenemata tervishoiuteenuse osutaja asukohast või teeninduspiirkonnast. Lähtudes perearstide nimistute suurustest 1. jaanuari 2018. a seisuga oli Tartu linna teeninduspiirkonnaga perearstide nimistutes kokku 5793 Tartu linna sissekirjutusega ravikindlustamata isikut. Tartu linnas tegutsevate, kuid mitte linna teeninduspiirkonnaga perearstide nimistutes oli kokku 309 ravikindlustamata Tartu linna sissekirjutusega isikut. Praegusel hetkel on nende isikute esmatasandi arstiabi Tartu linna eelarvest katmata, mis loob ebavõrdsuse Tartu linna elanike vahel. Määruse muudatusega see ebavõrdsus kaotatakse.
Eelnõu § 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määrus, mille alusel toetatakse perearstide poolt tehtavaid tervisekontrolle 0-8-aastastele ning 65-aastastele ja vanematele tartlastele. Tartu Linnavolikogu 15. septembri 2016. a määruse nr 121 "Perearsti toetus" alusel annab Tartu linn perearstile toetust iga 0-8-aastase ning 65-aastase ja vanema Tartu linna sissekirjutusega isiku tervisekontrolli läbiviimiseks perearsti asukohas või koduvisiidi käigus, kui nimetatud isik ei ole eelneva kalendriaasta jooksul käinud perearsti vastuvõtul. Toetuse eesmärgiks oli motiveerida perearste kutsuma profülaktilisele vastuvõtule neid patsiente, keda perearst ei ole üle aasta näinud. Kord kehtib alates 2017. aasta 1. jaanuarist. Nii 2017. kui 2018. aasta eelarves oli planeeritud toetuse andmiseks 22 630 eurot. Nimetatud summast kasutati 2017. aastal ära 185,06 eurot. 2018. aastal on 14. novembri seisuga kasutatud 410,08 eurot.
Vaatamata perearstidele saadetud meeldetuletusele toetust kasutada ning täiendavate selgitustega toetuse kasutamise kohta ei ole huvi toetust taotleda võrreldes 2017. aastaga oluliselt suurenenud ning raha jääb suures osas kasutamata. Arvestades olukorda, kus Eesti Haigekassa tasub perearstidele lisatasu krooniliste haigete jälgimise ning laste terviseseisundi jälgimise eest, ei ole põhjendatud sarnase toetuse maksmine Tartu linna eelarvest olukorras, kus see ei ole perearstidele atraktiivne ning ühtlasi ei loo tartlastele lisaväärtust. Linn jätkab tartlaste tervise toetamist läbi terviseedenduslike ning terviseprobleeme ennetavate tegevuste (nt planeeritav eakate kukkumisennetuse programm).