Käesoleva eelnõuga muudetakse senist Tartu Linnavolikogu kehtestatud erahuvikoolidele toetuse andmise korda ning tuuakse sellesse pearaha määrad selgete rahaliste summadena. Sellega kaasnevalt tunnistatakse kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 6. jaanuari 2015. a määrus nr 1 "Erahuvikoolide pearaha arvestuslik määr". Uued määrad on võrreldes kehtivaga tõusnud, muusika ja balleti erialal on tõus 175 eurolt 200 eurole ühe harrastaja kohta, muudel erialadel 140 eurolt 150 eurole.
Juhul kui harrastajate hulk jääb samaks, on seoses toetuse määrade tõusuga Tartu linna täiendav kulu erahuvikoolide toetuseks 29 000 eurot. Kuna 7-26aastaste arv Tartus kasvab 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga ca 220 võrra, võib harrastajate osakaalu samaks jäämisel ehk ca 75% sihtrühmast prognoosida harrastajate arvu kasvu kultuuri- ja noorte huvitegevuse ühingutes ning erahuvikoolides kokku ca 165 võrra ehk ca 165 000 eurot. Lisanduvate harrastajate kulude katteks kasutatakse huvihariduse ja huvitegevuse täiendavat toetust, mis eraldatakse Tartu Linnavalitsusele tasandusfondi kaudu. 2018. aastal eraldati Tartule Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" ning Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 korralduse nr 37 "Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2018. aastal" alusel huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetusena 486 629 eurot. 2018. aastal kasutati vastavalt Tartu Linnavalitsuse 2. aprilli 2018 korraldusele nr 307 "Tartu linna 2018. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava kinnitamine" lisandunud harrastajate kulude katmiseks 50 355 eurot.
Muutus on II etapp Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontseptuaalsest pearahapõhiste toetuste uuendamise plaanist, mille raames ühtlustatakse ja lihtsustatakse taotlejate jaoks õigusaktide süsteemi. I etapi raames vähendati taotluse ja aruandlusega kaasnevat bürokraatiat. Toetuste uuendamise plaani III etapis koondatakse 2019. aasta jooksul kõik kultuuriosakonna pearahapõhised toetusliigid (kokku hetkel neli) ning õigusaktid (kokku hetkel kuus) ühte määrusesse, muutes linnavalitsuse kultuurivaldkonna toetuspõhimõtted ja -protsessid terviklikult hoomatavaks. Muutuste III etapp rakendub 2020. aastaks taotletavatele toetustele.
==========================
Linnavalitsuse 21.06.2018 istungi protokoll nr 44:
1. Tartu Linnavolikogu menetluses oleva eelnõu "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" muutmine" uue tervikteksti esitamine
OTSUSTATI: 1.1. esitada Tartu Linnavolikogu menetluses oleva eelnõu "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" muutmine" uus terviktekst järgmiselt:
"Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja erakooliseaduse § 22 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" muudetakse järgmiselt:
1) § 2 lõiget 1 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Toetust antakse erahuvikooli pidajale Tartu linnas tegutseva erahuvikooli jaoks (välja arvatud spordikoolid), mis pakub huviharidust lastele või noortele ja mille vähemalt üks juhendaja on juhendatavas valdkonnas erialase kutse- või kõrgharidusega või erialase kutsetunnistusega.";
2) § 3 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Erahuvikooli jaoks antav toetus on pearahapõhine toetus. Pearaha antakse huvitegevuse korraldamiseks 7-19aastase (balleti valdkonnas 2019. aastal ka 6aastase) harrastaja (edaspidi harrastaja) kohta, kes osaleb regulaarselt huvitegevuses ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linn. Erahuvikooli pearaha määr on 175 eurot ühe harrastaja kohta aastas.".
§ 2. Määruse rakendamine
Käesolev määrus jõustumine ei muuda 2018. aastaks määratud toetusi.";
2.2. esitada Tartu Linnavolikogu menetluses olevale eelnõu "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 39 "Erahuvikoolidele toetuse andmise kord" muutmine" uus õiend järgmiselt:
Käesoleva eelnõuga muudetakse senist Tartu Linnavolikogu kehtestatud erahuvikoolidele toetuse andmise korda ning tuuakse sellesse pearaha määrad selgete rahaliste summadena. Sellega kaasnevalt tunnistatakse kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 6. jaanuari 2015. a määrus nr 1 "Erahuvikoolide pearaha arvestuslik määr". Kui seni oli pearaha arvestuslik määr üldreeglina 140 eurot isiku kohta ja erandina muusika- ja balletikoolide puhul 175 eurot isiku kohta, siis muudatusega on kõigi erahuvikoolide pearaha määr võrdselt 175 eurot.
Juhul kui harrastajate hulk jääb samaks, on seoses toetuse määra tõusuga Tartu linna täiendav kulu erahuvikoolide toetuseks 71 085 eurot. Kuna 7-26aastaste arv Tartus kasvab 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga ca 220 võrra, võib prognoosida harrastajate koguarvu kasvu erinevates valdkondades (sport, teised erahuvikoolid, kultuuri ja noorte huvitegevuse ühingud) ca 165 võrra. Toetuse määra tõusu ja lisanduvate harrastajate kulude katteks kasutatakse huvihariduse ja huvitegevuse täiendavat toetust, mis eraldatakse Tartu Linnavalitsusele tasandusfondi kaudu. 2018. aastal eraldati Tartule Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" ning Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 korralduse nr 37 "Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2018. aastal" alusel huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetusena 486 629 eurot. 2018. aastal kasutati vastavalt Tartu Linnavalitsuse 2. aprilli 2018 korraldusele nr 307 "Tartu linna 2018. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava kinnitamine" lisandunud harrastajate kulude katmiseks 50 355 eurot.
Balleti puhul ei maksta 2019. aastal toetust enam 5aastaste harrastajate kohta. Muudatus on seotud spordivaldkonna huvitegevuse toetuse muudatusega, kus kaob samamoodi ära seni kehtinud erisus võimlemisele, kus alates 2019. aastast ei maksta toetust 5aastaste harrastajate kohta. Spordivaldkonnas on muudatuse põhjused: a) lasteaialaste liikumisharjumuse kujundamise tegevused on osaks õppekavast on ja on lasteaedade eelarvete kaudu juba rahastatud. Lisaks pakub suurem osa lasteaedadest kohapeal huvitegevuse võimalusi , b) spordivaldkonnas toetatakse viimasel ajal üha enam suunda, et alla 7aastased ei peaks spordiga süvitsi tegelema, nt võimlemise valdkonnas ei korraldata alla 7aastastele enam võistlusi jne. Muudatusel ei ole kultuuriosakonna hinnangul balletivaldkonnale olulist mõju, sest näiteks 2018. aastal 5aastaseid toetust saavaid balletiharrastajaid ei olnud ning 2017. aastal oli neid 1.
Sarnaselt kultuuri-, spordi- ja noorsootööühingute huvihariduse rahastamise korrale tuuakse ka erahuvialakoolide toetamise korda sisse juhendajate kvalifikatsiooni nõue. Siiani seda korras ei olnud, kuna nõuded olid defineeritud seaduse tasandil. Tänaseks on olukord muutunud ning kvalifikatsiooninõuete toomine erahuvialakoolide toetamise korda on põhjendatud.
Muutus on II etapp Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontseptuaalsest pearahapõhiste toetuste uuendamise plaanist, mille raames ühtlustatakse ja lihtsustatakse taotlejate jaoks õigusaktide süsteemi. I etapi raames vähendati taotluse ja aruandlusega kaasnevat bürokraatiat. Toetuste uuendamise plaani III etapis koondatakse 2019. aasta jooksul kõik kultuuriosakonna pearahapõhised toetusliigid (kokku hetkel neli) ning õigusaktid (kokku hetkel kuus) ühte määrusesse, muutes linnavalitsuse kultuurivaldkonna toetuspõhimõtted ja -protsessid terviklikult hoomatavaks. Muutuste III etapp rakendub 2020. aastaks taotletavatele toetustele.
