Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Määrus |
Teema: | Tartu linna jäätmehoolduseeskiri |
Reg. number: | LVK-M-0034 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 12.06.2018 |
Koostaja: | Anneli Apuhtin |
Ettekandja: | Raimond Tamm |
Esitab: | linnavalitsus, 5.06.2018 istungi protokoll nr 39 |
Juhtiv komisjon: | Majanduskomisjon |
Seosed: | Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Majanduskomisjoni protokoll nr 13: Linnavalitsuse istungi protokoll nr 45 (punkt 2.2): |
Õigusakt: | Tartu Linnavolikogu 29.06.2018 määrus nr 29 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" |
Failid: | jaatmeveo_piirkond_kaart_2018.pdf ( 115 kb ) Tartu_Linnavolikogu_Maarus_2018_LVK-M-0034.pdf ( 148 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
MÄÄRUS | |
Tartu |
12. juuni 2018. a. nr LVK-M-0034 |
Tartu linna jäätmehoolduseeskiri |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1, § 20 lõige 44 alusel.
Esimees | |
Käesoleva eelnõu eesmärk on ühtlustada jäätmehoolduse korraldus linna haldusterritooriumil ning viia jäätmehoolduseeskiri vastavusse jäätmeseaduse sätetega. Tähtvere valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo rakendamise kord pärinevad aastast 2010, kuid aastal 2012 muudeti jäätmeseaduse korraldatud jäätmeveo sätteid olulisel määral ning ajakohastamine on vältimatu.
Eelnõu väljatöötamise käigus muudeti ka sätted, mis praktikas ei toimi, ning jäeti välja need, mis kuuluvad olemuselt väljapoole eeskirja reguleerimisala.
Jäätmehoolduseeskiri koosneb viiest peatükist:
1. Jäätmekäitluse üldised reeglid
2. Korraldatud jäätmevedu
3. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine
4. Riiklik järelevalve ja vastutus
5. Lõppsätted
Jäätmekäitluse üldiste reeglite peatükis sätestatakse jäätmekäitluse üldnõuded, jäätmevaldaja kohustused, jäätmete sortimise nõuded, veosagedused, eriliigiliste jäätmete kogumise nõuded.
Jäätmete kogumine ja sortimine
Sätestatakse jäätmeliigid, mis tuleb tekkekohas sortida. Jäätmeliikide loetelu tuleneb keskkonnaministri 16. jaanuari 2017. a määrusest nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Võrreldes Tartus seni kehtinud eeskirjaga on loetelu detailsem, kuid eelkõige selle tõttu, et varasema üldise mõiste „taaskasutatavad jäätmed“ asemel on eeskirjas välja toodud konkreetsed jäätmeliigid.
Võrreldes seni kehtiva Tartu jäätmehoolduseeskirjaga ei ole tehtud muudatusi jäätmeliikides, mille kogumiseks peab kinnistul olema eraldi mahuti (paber ja kartong, biolagunevad jäätmed, segaolmejäätmed).
Endises Tähtvere vallas puudus seni biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustus, vanapaber oli lubatud põletada. Vanapaberi konteineri paigaldamine oli kohustuslik alates 8 korteriga majadest, kus puudub ahiküte, ja ettevõtetele, kus tekkis vanapaberit alates 50 kg-st nädalas.
Uues eeskirjas ühtlustatakse nõuded Tartu haldusterritooriumil ja kehtima jäävad seni Tartus kehtinud nõuded. Biolagunevate jäätmete kogumismahuti tuleb paigaldada vähemalt 10 korteriga majade juurde või asutustes, kus tekib biojäätmeid üle 80 liitri nädalas.
Vanapaberi kogumiseks tuleb eraldi mahuti paigutada nende elamute juurde, kus on vähemalt 5 korterit (sõltumata kütmisviisist) või asutustes, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas.
Jäätmete vedamine
Võrreldes seni Tartus kehtinud eeskirjaga on muudetud segaolmejäätmete veosagedusi. Üle on võetud Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja sätted hajaasustuses, mille kohaselt segaolmejäätmete kogumismahutit hajaasustuses tuleb tühjendada kord kaheteistkümne nädala jooksul. Hajaasustuse erisus tuleneb jäätmeseadusest.
Jäätmevaldajate registri andmetel veetakse endises Tähtvere vallas segaolmejäätmeid 677 jäätmevaldaja juurest ning 213 kinnistul toimub vedu harvemini kui kord 4 nädala jooksul (kasutatakse vedu 12 või 8 nädala järel).
Korraldatud jäätmevedu
Eeskirjaga nähakse ette endise Tähtvere valla haldusterritooriumi liitmine Tartu teise veopiirkonnaga (Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosa).
Endine Tähtvere valla haldusterritoorium moodustab kehtiva Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt ühe jäätmeveo piirkonna ning eelnõu koostamise käigus kaaluti võimalust jätkata senisel viisil (eraldi piirkonnana).
Jäätmeseaduse § 67 lg 5 kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000.
Eraldiseisev elanike arvult väga väike piirkond võiks kaasa tuua takistusi jäätmete liigiti kogumisel, kuna veoringil koguneb vähe biojäätmeid või paberit ja kartongi ning see võib kaasa tuua ebaproportsionaalselt kallid hinnad.
Seega peeti otstarbekaks liita endine Tähtvere valla haldusterritoorium Tartu teise veopiikonnaga, kus elab praegu enam kui 18 000 elaniku. Tartu esimene veopiirkond (Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosa) oleks asukoha mõistes olnud samuti sobiv piirkond Tähtvere veopiirkonnaga liitmiseks, kuid see on juba praegu Tartu suurim ja keerukaim piirkond (elanike arv ligi 30 000).
Korraldatud jäätmeveo teenustasu osas loobuti sätetest, mis andsid täpse arvutusvalemi jäätmekäitluse tasu määramiseks jäätmeveo teenustasu koosseisus. Valemitega regulatsioon võib jääda korraldatud jäätmeveo hankedokumendis käsitletavaks teemaks, kui käitlustasu eraldi väljatoomine on vajalik.
Jäätmehoolduseeskirja seni kehtinud lisa, milles oli toodud korraldatud jäätmeveo veosageduste tabel, kaotab kehtivuse. Tabeli eesmärk oli määrata veosagedused nendeks juhtudeks, kui korraldatud jäätmeveo klient ei sõlmi käitlejaga lepingut. Praktikas tabeli järgi vajadust ei esine – veosagedus on määratud eeskirja § 5 ja igat tüüpi kortermajade jaoks eraldi sageduste väljatoomine ei ole vajalik. Kortermajade puhul ei ole ka esinenud probleemi, et jäetakse jäätmeveoleping sõlmimata. Kortermajad sõlmivad jäätmeveolepingu, kus fikseeritakse veosagedus.
Jäätmeveost vabastamise alused muutuvad endise Tähtvere valla elanike jaoks. Tähtvere seni kehtinud vabastamise alused on vastuolus jäätmeseadusega ning kehtima jääb senine Tartu linna regulatsioon, kus jäätmeveost ainsaks vabastamise aluseks on asjaolu, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine
Ehitusjäätmete ja tervishoiujäätmete käitlemine oli nii Tartu kui Tähtvere jäätmehoolduseeskirjas välja toodud eraldi peatükkidena. Käesolevas eeskirjas on nii ehitus- kui tervishoiujäätmete regulatsioon koondatud ühte peatükki, nõudeid on lihtsustatud ning eemaldatud on praktikas mittetoimivad või ülereguleerivad sätted.
Nii ehitus- kui tervishoiujäätmete puhul jäävad kehtima üldised põhimõtted – jäätmed tuleb koguda tekkekohas liigiti ning need tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.
Tervishoiujäätmete osas ei tooda enam eraldi välja kõiki jäätmenimetusi, mis tervishoiuasutuses võivad tekkida. Näiteks toodi vanas eeskirjas eraldi välja tsütotoksilised jäätmed, mikrobioloogia laborite jäätmed, erikäitlust vajavad jäätmed, fotojäätmed jpm.
Uues eeskirjas lähtuti eeskätt jäätmenimistus toodud jäätmeliikidest. Üldine põhimõte on, et meditsiiniasutus peab välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja tagama, et töötajad on teavitatud asutusesisestest juhistest. Ohtlike või erikäitlust vajavate jäätmete pakendid tuleb märgistada. Roiskumisohuga jäätmed tuleb üle anda koheselt või säilitada sügavkülmas. Meditsiinivaldkonnas reguleerivad jäätmekäitlust ka mõned üldised aktid (näiteks sotsiaalministri määrused nakkusohtliku materjali käitlemise kord, tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise hävitamisele suunamise kord).
Muud täpsustused
Biojäätmete kompostimisel võib kompostimisaun ja kompostimisnõu (komposter) paikneda naaberkinnistul paiknevast elamust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
Loobuti seni Tartu jäätmehoolduseeskirja nõudest, et kogumismahutid peaksid olema teatud kindlat värvi. Praktikas see nõue toimib osaliselt vaid pakendijäätmete puhul, kuid ei toimi üldse teiste jäätmeliikide puhul.
Kogumiskaevude setet ja reovee käitluse sätted on käesolevast eeskirjast välja jäetud ning üle viidud reovee kohtkäitluse eeskirja koosseisu.
Lõppsätted
Rakendussätetega nähakse ette, et biojäätmete liigiti kogumine endise Tähtvere valla territooriumil jõustub siis, kui Tartu teises veopiirkonnas viiakse läbi uus korraldatud jäätmeveo hange.
Hetkel on Tähtvere valla korraldatud jäätmeveo leping sõlmitud kuni 30. aprillini 2019. 2018. aasta sügisel viiakse läbi korraldatud jäätmeveo hange endise Tähtvere valla territooriumil ning korraldatud veoga hõlmatakse segaolmejäätmed ning paber ja kartong.
Alates uuest hankeperioodist Tartu teises piirkonnas (01.05.2021) liidetakse Tähtvere vald teise veopiirkonnaga ning korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse nii biolagunevad jäätmed, paber ja kartong kui segaolmejäätmed.
====================
Majanduskomisjoni 20.06.2018 koosoleku protokoll nr 13:
Otsustati:
1.1. teha ettepanek sõnastada eelnõu § 5 lõige 2 nii, et oleks öeldud, millal jäätmevedu on lubatud, mitte keelatud ja toetada eelnõu vastuvõtmist volikogus;
Linnavalitsuse 25.06.2018 istungi protokoll nr 45:
2. Muudatusettepanekud linnavolikogu menetluses olevatele eelnõudele
KUULATI: Raimond Tamme ettekannet
..............................
2.2. nõustuda majanduskomisjoni ettepanekuga linnavolikogu määruse "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" eelnõule ja teha sellest johtuvalt muuta määruse eelnõu § 5 lg 2 ja sõnastada see järgmiselt:
"(2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on lubatud ajavahemikul kella 6.00-22.00."