EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
23. mai 2018. a. nr LVK-O-0078 |
| Tartu linna 2017. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2017. a ülesannete täitmise aruanne |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 11, Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 12 lg 1 ning arvestades KPMG Baltics OÜ aruannet ja Tartu Linnavolikogu 22. veebruari 2012. a määrust nr 58 "Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020", Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Tartu linna 2017. a majandusaasta aruanne vastavalt lisale, mille koosseisu kuuluvad:
1.1. tegevusaruanne (sealhulgas arengukava 2017. a ülesannete täitmise aruanne);
1.2. raamatupidamise aastaaruanne (sealhulgas linna eelarve täitmise aruanne);
1.3. sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele;
1.4. reservfondi kasutamise aruanne.
2. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu linna 2017. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2017. a ülesannete täitmise aruanne " juurde
Linnavalitsus esitab linnavolikogule kinnitamiseks Tartu linna 2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande, sealhulgas eelarve täitmise aastaaruande. Tartu linna 2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Tartu linna 2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Sõltumatu vandeaudiitori aruandes linna 2017. aasta raamatupidamise aastaaruandele, sealhulgas eelarve täitmise aruandele avaldatud märkusteta arvamus on kinnituseks, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ja kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit ning lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust.
Tähtsamad finantsnäitajad ning nende muutus võrreldes eelmise aruandeaastaga:
2017 finantsnäitajad.pdf
Bilansi maht, 340,5 mln eurot (varad), on aastaga suurenenud 17,4 mln euro võrra ehk 5,4%, käibevara ja põhivara suurenemise arvel (linnavalitsuse bilansimaht suurenes 13,7 mln euro võrra, käibevara ning põhivara suurenemise arvel). Põhivara osatähtsus bilansi mahust on 92,6%, (linnavalitsuse põhivara osatähtsus bilansi mahust 93,4%). Aruandeaastal kasvas oluliselt põhivarade osa ehituste ja rekonstrueerimistega kaasnevalt.
Kohustised kokku, 87,4 mln eurot, on suurenenud 11,6 mln euro võrra ehk 15,3% (linnavalitsusel 79,9 mln eurot on suurenenud 9,2 mln euro võrra ehk 13%).
Laenukohustised on suurenenud 8,1 mln euro võrra (linnavalitsusel 5,9 mln). Laenukohustised aasta lõpus olid 69 mln eurot, sealhulgas linnavalitsusel 64,6 mln ja ASil Tartu Veevärk 2,1 mln. Laenukohustiste osatähtsus kohustistest on aastaga mõnevõrra langenud, moodustades 78,9% (linnavalitsusel 80,9%) kohustistest.
Konsolideerimisgrupi aruandeaasta tegevustulemiks (vt lisa "2017 finantsnäitajad") kujunes 6,3 mln euro suurune kasum, mis on 8 mln euro võrra suurem eelnenud aasta kahjumist. Seejuures linnavalitsuse kasum 4,6 mln eurot on aasta jooksul suurenenud 8,2 mln euro võrra. Aasta jooksul on tegevustulud suurenenud 17,5 mln eurot ning tegevuskulud 9,5 mln eurot (linnavalitsusel suurenesid tulud 17,3 ja kulud 9,1 mln eurot). Tegevustulude suurenemine on toimunud peamiselt saadud toetuste suurenemise arvel.
Tegevustuludest, 162 mln eurost, moodustavad 43% ehk 70 mln eurot maksutulud, mille osatähtsus on aastaga vähenenud 3,4% võrra (linnavalitsusel vastavalt 48,1% ja osatähtsus vähenes 4,4%). Maksutulu, mis laekub vaid linnavalitsusele, on võrreldes eelnenud aastaga suurenenud 2,6 mln eurot.
Tegevustuludest 36% ehk 58,5 mln eurot moodustavad saadud toetused, mille osatähtsus on 7,4% võrra suurenenud (linnavalitsusel vastavalt 39,8% ja osatähtsus on suurenenud 8%), toetusi saadi 17,1 mln eurot rohkem kui eelmisel aastal (linnavalitsuse arvel). 11 mln eurot rohkem saadi välismaise põhivara sihtfinantseerimisena.
Tegevustuludest 21% ehk33,5 mln eurot moodustavad majandustegevusest saadud ja muud tulud, mille osatähtsus on vähenenud 4% võrra (linnavalitsusel tulud 17,7 mln eurot, osatähtsus vastavalt 12,2% ja vähenemine 3,5%) ning need tulud on vähenenud 2,2 mln euro võrra (linnavalitsusel 2,4 mln).
Tegevuskuludest, 155,7 mln eurost, moodustavad 43,2% ehk 67,3 mln eurot tööjõukulud, mis kasvasid aastaga 7,7% ehk 4,8 mln euro võrra. Linnavalitsuse tegevuskuludest, 141 mln eurost, moodustavad tööjõukulud 43% ehk 60,6 mln eurot. Linnavalitsuses on tööjõukulude osatähtsus suurenenud 0,6%.
Tegevuskuludest 34,4% ehk 53,5 mln eurot moodustavad majandamis- ja muud kulud, mille osatähtsus on suurenenud 0,6% võrra (linnavalitsusel vastavalt 48,7 mln eurost osatähtsus 34,5% ja suurenemine 0,7%). Majandamiskulud suurenesid 4,1 mln euro võrra ehk 8,3% võrreldes eelmise aastaga.
Antud toetuste, 15,4 mln eurot, maht oli 0,5 mln eurot ehk 3,4% eelnenud aastast suurem (linnavalitsusel suurenes vastavalt 0,4 mln eurot ja 2,5%). Antud toetuste osatähtsus tegevuskuludes on 9,9% (linnavalitsuses 11,8%).
Põhivara kulum, 19,5 mln eurot, moodustab 12,5% tegevuskuludest (linnavalitsusel 15,1 mln eurot ja 10,7%). Põhivara kulum on võrreldava aastaga samal tasemel.
Aruandeaasta lõplik tulem kasumina 5,8 mln eurot suurenes võrreldes eelnenud aasta kahjumiga 7,7 mln euro võrra. Linnavalitsuse tulem kasumina on 4,5 mln eurot, suurenemine 8,5 mln eurot.
