| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
07. juuni 2018. a. nr LV-IP-0163 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" muutmine" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Marleen Viiduli ettekannet. |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" muutmine" eelnõu;
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Madis Lepajõe. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja noorsootöö seaduse § 8 punkti 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määrust nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" muudetakse järgmiselt:
1) määruse §id 1-5 tunnistatakse kehtetuks;
2) määrust täiendatakse peatükiga 21 järgmiselt:
Nõuded taotlejale ja toetuse liigid
§ 21. Üldsätted
Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord sätestab kultuuri ja noorsootöö valdkonnas huvitegevusega tegelemise võimalusi pakkuvate juriidiliste isikute toetamise põhimõtted.
§ 22. Toetuse andmise üldpõhimõtted
(1) Toetust antakse kultuuri valdkonnas huvitegevust pakkuvale mittetulundusühingule või sihtasutusele ja noorsootöö valdkonnas huvitegevust pakkuvale mittetulundusühingule (ühing).
(2) Toetust antakse ühingule, mis on nõuetekohaselt täitnud riiklike maksude tasumise kohustuse ning esitanud käesoleva määruse kohase aruande varasemalt saadud toetuse kasutamise kohta.
(3) Toetust antakse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks.
§ 23. Toetus kultuuri valdkonnas huvitegevust pakkuvale ühingule
(1) Kultuuri valdkonnas antakse toetust ühingule, mis korraldab rahvakultuurialast huvitegevust. Rahvakultuurina käsitletakse pärimuskultuuril ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist harrastustegevust koorimuusika, rahvatantsu, puhkpillimuusika, pärimusmuusika, harrastusteatri, rahvusliku käsitöö ja folkloori huviringides. Toetuse saamiseks peab huvitegevus ühingu huviringis toimuma vähemalt 9 kuul aastas 1 kord nädalas.
(2) Toetust antakse ühingule, mille huviringi suurus on vähemalt: 16 lauljat kooris, 12 pillimängijat puhkpilliorkestris, 12 tantsijat rahvatantsurühmas, 5 mängijat pärimusmuusikaansamblis, 10 osalejat harrastusteatri huviringis, 5 osalejat käsitööringis, 5 osalejat folkloorirühmas.
(3) Toetust antakse huvitegevuse korraldamiseks ühingule 7-26aastase ning 60aastase ja vanema harrastaja kohta:
1) kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn ja
2) kelle eelistusena on vastav huviring märgitud.
(4) Toetuse suurus kultuuri valdkonna ühingule ühe harrastaja kohta on järgmine:
1) 60aastase ja vanema harrastaja kohta 50 eurot aastas;
2) 7-26aastase harrastaja kohta 100 eurot aastas;
3) 7-26aastase harrastaja kohta ühingus, mis on hinnatud käesoleva määruse § 24 lõike 3 punktis 3 nimetatud kolmanda astme vääriliseks, 150 eurot aastas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrasid ei liideta, kui harrastaja vastab mitmele tingimusele.
§ 24. Saavutustoetus kultuuri valdkonnas
(1) Vastavalt eelarvelistele võimalustele antakse lisaks käesolevas määruse § 23 nimetatud toetuse ühingus tegutseva huviringi kohta saavutustoetust.
(2) Ühingu huviringile määrab saavutustoetuse astme ja teeb ettepaneku astmele vastava toetuse suuruse kohta kultuuriosakonna juhataja moodustatud komisjon.
(3) Saavutustoetuse määramisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) esimene aste – toetust antakse Tartu linnas tegutsevale ühingule huviringi kohta, mis on eelneva kalendriaasta kestel aktiivselt osalenud kultuurivaldkonna suurüritustel, on esinenud regionaalsel kultuuriüritusel iseseisvalt, on aktiivse avalikkusele suunatud tegevusega tutvustanud ning edendanud oma tegevusvaldkonda ning mille juhendajatest vähemalt 50%-l on erialane haridus, juhendaja on atesteeritud valdkonna katusorganisatsiooni poolt või on juhendajal valdkonnas piisav ettevalmistus, mis on saadud nii vastavate valdkondlike koolituste läbimisel kui ka praktiliste kogemuste omandamisel;
2) teine aste – toetust antakse Tartu linnas tegutsevale ühingule huviringi kohta, mis lisaks esimese astme toetuse andmise kriteeriumitele on eelneva kalendriaasta kestel osalenud valdkondlikel üleriigilistel või rahvusvahelistel konkurssidel, võistlustel või festivalidel;
3) kolmas aste - toetust antakse Tartu linnas tegutsevale ühingule huviringi kohta, mis lisaks esimese ja teise astme saavutustoetuse kriteeriumide täitmisele on eelneva kalendriaasta kestel saavutanud silmapaistvaid tulemusi valdkondlikel üleriigilistel või rahvusvahelistel konkurssidel, võistlustel või festivalidel või on muul moel pälvinud valdkonna autoriteetide tunnustuse.
§ 25. Toetus noorsootöö valdkonnas huvitegevust pakkuvale ühingule
(1) Noorsootöö valdkonnas antakse toetust ühingule, mille huviringi vähemalt üks juhendaja on juhendatavas valdkonnas erialase kutse- või kõrgharidusega või erialase kutsetunnistusega. Toetuse saamiseks peab huvitegevus ühingu huviringis toimuma vähemalt 9 kuul aastas 1 kord nädalas vähemalt 1 akadeemilise tunni ulatuses.
(2) Toetust antakse ühingule, mille huviringi suurus on vähemalt 5 harrastajat, kelle eelistusena on vastav huviring märgitud.
(3) Toetust antakse huvitegevuse korraldamiseks ühingule 7-26aastase harrastaja kohta:
1) kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Tartu linn ja
2) kelle eelistusena on vastav huviring märgitud.
(4) Toetuse suurus noorsootöö valdkonna ühingule ühe harrastaja kohta on järgmine:
1) 7-26aastase harrastaja kohta 100 eurot aastas;
2) 7-26aastase harrastaja kohta, kes vajab tõhustatud või erituge, 150 eurot aastas;
3) 7-26aastase harrastaja kohta, kes elab alaliselt asenduskodus, 150 eurot aastas;
4) 7-26aastase harrastaja kohta ühingus, kus tegeletakse robootika, programmeerimise, inseneeria, modellismi, analoogfotograafia, looduse ja täppisteaduste valdkonna harrastaja kohta 150 eurot aastas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrasid ei liideta, kui harrastaja vastab mitmele tingimusele.";
3) määruse § 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) määruse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 10. Toetuse andmise või andmata jätmise otsustamine
(1) Toetuse andmise otsustab linnavalitsus hiljemalt 2 kuu jooksul pärast eelarve kinnitamist linnavolikogu poolt.
(2) Toetuse andmisest või toetuse andmata jätmisest teavitab osakond taotlejat kirjalikult 1 kuu jooksul linnavalitsuse vastava otsuse vastuvõtmisest.".
§ 2. Määruse rakendamine
Käesolev määrus jõustumine ei muuda 2018. aastaks määratud toetusi.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2011. a määruse nr 38 "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" muutmine" eelnõu esitamine " juurde
- Käesoleva õigusaktiga muudetakse määrust "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" taotleja jaoks lihtsamaks ja selgemaks, tuues õigusaktis esile toetuste määrad taotlejale. Kõik toetuste määrad on võrreldes 2018. aasta tasemega tõstetud järgmiselt:
- tase 1 (60aastase ja vanema harrastaja kohta kultuuriühingus) 2018. aastal 42,5 eurot aastas, 2019. aastal 50 eurot aastas;
- tase 2 (7-26aastase harrastaja kohta kultuuriühingus; 7-26aastase harrastaja kohta noorte huvitegevuse ühingus) 2018. aastal 85 eurot aastas, 2019. aastal 100 eurot aastas;
- tase 3 (7-26aastase harrastaja kohta kolmanda astme saavutustoetust saavas ühingus; 7-26aastase harrastaja kohta, kes vajab tõhustatud või erituge, noorte huvitegevuse ühingus; 7-26aastase harrastaja kohta, kes elab alaliselt asenduskodus, noorte huvitegevuse ühingus; 7-26aastase harrastaja kohta noorte huvitegevuse ühingus, kus tegeletakse robootika, programmeerimise, inseneeria, modellismi, analoogfotograafia, looduse ja täppisteaduste valdkonnaga) 2018. aastal 127.50 või 128 eurot aastas, 2019. aastal 150 eurot aastas.
2018. ja 2019. aasta toetuste võrdluse lühikokkuvõte on toodud õiendile lisatud tabelis.
Juhul, kui harrastajate hulk jääb samaks, on seoses toetuse määrade tõusuga Tartu Linnavalitsuse täiendav kulu kultuuriühingute ja noorte huvitegevuse valdkonnas 20 221 eurot. Kuna 7-26-aastaste arv Tartus kasvab 2019. aastal võrreldes 2018. aastaks ca 220 võrra, võib harrastajate osakaalu samaks jäämisel ehk ca 75 % sihtrühmast prognoosida harrastajate arvu kasvu kultuuri- ja noorte huvitegevuse ühingutes ning erahuvikoolides kokku ca 165 võrra ehk ca 165 000 eurot. Eelarve eeldatav kasv kaetakse kahest allikast:
1. Noorte huvitegevuse ühingute saavutustoetuse kaotamine. Saavutustoetuse kulu 2018. aasta eelarves on 24 205 eurot. Noorsooteenistuse eesmärk on selle toetusliigiga edaspidi soodustada arendavat huvitegevust ilma saavutusi hindamata. Valdavalt pöördutakse selles toetusliigis Tartu Linnavalitsuse poole sooviga toetada alasid, kus saavutuste hindamine on küsitav ja keeruline, nt meisterdamine, skautlus, puutöö, kokandus jms. Alates 2015. aastast on noorte huvitegevuse ühingutel olnud võimalik täiendavalt taotleda mobiilsustoetust osaluseks konkurssidel ja võistlustel ning teisi noorsootöö valdkonna toetusi (Tartu Linnavolikogu 25.06.2015 määrus nr 77 "Noorsootöö projekti- ja programmitoetus").
2. Lisanduvate harrastajate kulude katteks kasutatakse huvihariduse ja huvitegevuse täiendavat toetust, mis eraldatakse Tartu Linnavalitsusele tasandusfondi kaudu. 2018. aastal eraldati Tartule Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" ning Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 korralduse nr 37 "Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2018. aastal" alusel huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetusena 486 629 eurot. 2018. aastal kasutati vastavalt Tartu Linnavalitsuse 02. aprill 2018 korraldusele nr 307 "Tartu linna 2018. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava kinnitamine" lisandunud harrastajate kulude katmiseks 50 355 eurot.
Lisaks eraldatava toetuse tõusule lihtsustatakse mõnevõrra noorte huvitegevuse ühingu tegevusele esitatavaid nõudeid, viies nõutava huviringi nädala jooksul toimuvate kohtumiste arvu 1le senise 2 asemel. Muutustega soodustatakse huviringi töö otstarbekamat korraldust, võimaldades tegutseda ühel kohtumisel pikemalt selle asemel, et tingimata korraldada nädala jooksul kaks kohtumist. Samas ei pea ühe kohtumise pikkus olema enam kui 1 akadeemiline tund arvestades, et paljud harrastajad on algklassilapsed, kelle tähelepanu püsivus ei pruugi ulatuda 2 akadeemilise tunnini järjest.
Kui toetuse tõus ja nõutavate tegutsemiskordade arvu vähendamine soodustavad noorte huvitegevuse laienemist, siis säilitamaks selles olukorras siiski ka tegevuste kvaliteet, sätestatakse määrusega juhendajate minimaalne kvalifikatsiooninõue järgmiselt: "Noorsootöö valdkonnas antakse toetust ühingule, mille huviringi vähemalt üks juhendaja on juhendatavas valdkonnas erialase kutse- või kõrgharidusega või erialase kutsetunnistusega." Noorsooteenistuse hinnangul ei vähenda see 2018. aastal võrreldes 2019. aastaga taotlusele kvalifitseeruvate ühingute hulka, kuid piirab asjakohase ettevalmistuseta juhendajate sisenemist huvitegevuse maastikule. Kutsetunnistused tuleb esitada hiljemalt toetuse eraldamise otsustamise ajaks jaanuaris 2019, mis annab taotlejatele üleminekuaja juhuks, kui taotluse esitamise hetkel ehk hiljemalt 1.09.2018 juhendaja(te)l kutsetunnistus puudub. Kui mõned aastad tagasi oleks kutsetunnistuse eeldamine olnud arengust etteruttamine, siis 8.06.2018 seisuga kehtib 546 kutsestandardit ja on väljastatud 130419 kutsetunnistust, sh huvitegevuse valdkonnas näiteks käsitöömeister, kunstnik-dekoraator, nahkkäsitöö valmistaja, noorsootöötaja, puhkpilliorkestri juht, pärimuskultuuri spetsialist, tantsuspetsialist jne. Kutsetunnistuse saamiseks läbitakse eksam ekspertkogu ees, millega ekspertkogu võtab endale vastutuse kutsetunnistuse saaja kompetentside eest. Tartu Linnavalitsus saab seega usaldada kutsetunnistust kui pädevuskinnitust, viimata omalt läbi täiendavat kontrolli. Mõistagi on juhendaja kvalifikatsiooni tõendamiseks asjakohane ka erialane kutse- või kõrgharidus, nt Tallinna Balletikooli või Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputunnistus. Juhendatavas valdkonnas erialase kutse- või kõrgaharidusega isik ei pea esitama oma pädevuse tõendamiseks kutsetunnistust.
Kultuuri ja noorsootöö valdkonna pearahapõhiste toetuste eraldamiseks on kehtinud kaks eraldiseisvat õigusakti - volikogu kinnitatud "Kultuuriühingutele ja noorte huvitegevuse ühingutele toetuse andmise kord" (algversioon 2011, täpsustused 2014, 2015 ja 2017) ning linnavalitsuse kinnitatud "Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend" (2014). Toetuse määramise ja arvutamise juhend tunnistatakse linnavalitsuse poolt kehtetuks. Juhendis sisaldunud olulised aspektid viiakse praeguse eelnõuga sisse volikogu määrusesse, tuues volikogu määruse tasandil välja saavutustoetuse astmed ning toetuse suuruse. Tänu kahe õigusakti ühendamisele on kultuuri ja noorsootöö huvitegevuse ühingutel vaja edaspidi kahe õigusakti asemel tutvuda taotlustingimuste mõistmiseks ühe õigusaktiga.
Muutus on II etapp Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna kontseptuaalsest pearahapõhiste toetuste uuendamise plaanist, mille raames ühtlustatakse ja lihtsustatakse taotlejate jaoks õigusaktide süsteemi. I etapi raames vähendati taotluse ja aruandlusega kaasnevat bürokraatiat. Toetuste uuendamise plaani III etapis koondatakse 2019. aasta jooksul kõik kultuuriosakonna pearahapõhised toetusliigid (kokku hetkel 4) ning õigusaktid (kokku hetkel 6) ühte määrusesse, muutes linnavalitsuse kultuurivaldkonna toetuspõhimõtted ja -protsessid terviklikult hoomatavaks. Muutuste III etapp rakendub 2020. aastaks taotletavatele toetustele.