EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
05. juuni 2018. a. nr LV-IP-0157 |
Seisukoht linnavolikogu otsuse "Tartu linna piirkonnakoolides ühevahetuselise õppetöö korraldamine" eelnõu kohta |
KUULATI: |
Riho Raave ettekannet. |
OTSUSTATI:
|
mitte nõustuda linnavolikogu otsuse "Tartu linna piirkonnakoolides ühevahetuselise õppetöö korraldamine" eelnõuga.
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Seisukoht linnavolikogu otsuse "Tartu linna piirkonnakoolides ühevahetuselise õppetöö korraldamine" eelnõu kohta " juurde
Linnavolikogu liige Martin Hallik on esitanud Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna piirkonnakoolides ühevahetuselise õppetöö korraldamine" eelnõu.
Eelnõuga soovitakse teha Tartu Linnavalitsusele ülesandeks töötada välja meetmed Tartu linna piirkonnakoolides ühevahetuselise õppetöö korraldamiseks tähtajaga 30. august 2018. a.
Tartu Linnavalitsus ei nõustu algatatud eelnõuga, kuna Tartu koolivõrk on tervik ning õppetöö paindlik korraldamine on üks arvestatav võimalus tagada elukohajärgsed koolikohad kõigile Tartu linna koolikohustuslikus eas olevatele õpilastele.
Seda seisukohta põhjendame järgmiselt:
1) Tartu linnas tuleb koolivõrku käsitleda tervikuna ja koolipiirkondi vaadata laiemalt.
Tänane Tartu põhikoolide võrk võimaldab koolikohta pakkuda kõigile soovijatele.
Õppekohtade arv 1. klassi astujatele Tartu linna põhikoolides
koolid | õppekohtade arv |
munitsipaalkoolid | 1204 |
sh. ülelinnalise vastuvõtuga koolide õppekohad* | 244 |
erakoolid | 190 |
HEV munitsipaalkoolid | 40 |
HEV riigikoolid | 40 |
Kokku | 1474 |
* Ülelinnalise vastuvõtuga koolid on Miina Härma Gümnaasium, Tartu Aleksander Puškini Kool, Tartu Annelinna Gümnaasium ning Tartu Karlova Kooli muusikaklass.
Linnavalitsus on seisukohal, et kõikides Tartu koolides omandavad lapsed väga hea hariduse ja koolidevahelised kaugused ei ole Tartus suured. Näiteks on Kesklinna koolist Raatuse koolini koolitee pikkuseks 1,7 km, Tamme koolist Variku koolini 1,9 km, mida on võimalik jalgsi läbida 20-30 minutiga. Ihaste ja Raadi linnaosas ei ole üldse kooli ning lähimate elukohajärgsete koolideni on kaugus 4-5 kilomeetrit, mida ühistranspordiga on võimalik samuti läbida 20-30 minutiga.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 3 kohaselt ei tohi elukohajärgsesse kooli jõudmiseks 80% õpilastel kuluda rohkem kui 60 minutit ja vastavalt tervisekaitse nõuetele ei tohi põhikooli õpilase jalgsikäimise koolitee olla pikem kui 3 km. Seega on Tartu linnas kõikide õpilaste jaoks igal juhul nimetatud nõuded täidetud.
Vabade õppekohtadega Tartu põhikoolides saab igaüks tutvuda e-keskkonna ARNO kaudu https://www.tartu.ee/arno/koolid/?
2) Kuigi õpilaste arv (sh esimesse klassi astuvate laste arv) Tartu koolides lähiaastatel kasvab, on koolikohtade puudus ajutine ja piirkonniti erinev.
Allolevast tabelist on näha, et kolmel järgneval aastal läheb Tartus kooli kokku ca 800 last rohkem kui on põhikoolide lõpetajaid, kuid seejärel õpilaste arvu kasv aeglustub. Alates õppeaastast 2024/25 hakkab põhikooli õpilaste arv vähenema.
Õppeaasta | Sünniaeg | 1. klassi astuvate laste arv | Põhikooli lõpetajate arv eelneval õppeaastal | Põhikooli õpilaste arvu kasv õppeaastas |
2018/19 | 01.10.10.-30.09.11 | 1357 | 999 | 358 |
2019/20 | 01.10.11.-30.09.12 | 1269 | 1070 | 199 |
2020/21 | 01.10.12.-30.09.13 | 1311 | 1065 | 246 |
2021/22 | 01.10.13.-30.09.14 | 1301 | 1187 | 114 |
2022/23 | 01.10.14.-30.09.15 | 1198 | 1110 | 88 |
2023/24 | 01.10.15.-30.09.16 | 1299 | 1209 | 90 |
2024/25 | 01.10.16.-30.09.17 | 1216 | 1242 | -26 |
Elukohajärgselt on koolikohtade nappus suurem neis linnaosades, kuhu on viimasel ajal lisandunud noori lastega peresid (Supilinn, Karlova, Tammelinn, Veeriku).
Selleks, et kindlustada kõigile õpilastele koolikoht Tartus elukohale lähimas koolis ja korraldada õppetööd ühes vahetuses, on ainult üks võimalus – laiendada osade koolide pinda. See tähendaks juurdeehitusi või ajutiste lisapindade üürimist (nt moodulklasside paigaldamist) teatud koolide juurde.
Lisapindade rajamisega kaasnevad märkimisväärsed kulud, mis panevad linna valiku ette - kas jätkata koolimajade kordategemist vastavalt kehtivale koolivõrgu investeeringute kavale või panustada kahe-kolme kooli laiendamisele. Mõlemaks paraku raha ei jätku, mistõttu eeldab eelnõu esitajate soovitu elluviimine koolide investeeringukava muutmist. Sellega linnavalitsus ei nõustu, sest õppetöö paindlik korraldamine mitmes vahetuses on arvestatav alternatiiv suuri lisakulusid nõudvale koolide laiendamisele.
3) Muutused Tartu koolivõrgus 2020+.
Linnavalitsus lähtub oma töös eelmise linnavolikogu koosseisu kinnitatud koolide investeeringute kavast, mille realiseerimine vähendab koolikohtade puudust mitmes linna piirkonnas.
Käesoleval suvel lõpeb Tartu Raatuse Kooli renoveerimine (Raatuse 88a), milles on ruumi õppetöö läbiviimiseks nelja paralleelklassiga kogu põhikooli ulatuses. Täielikult renoveeritud koolihoone leevendab Raadi, Supilinna ja Kesklinna piirkonna koolikohtade vajadust.
Järgmiseks, 2019/2020. õppeaastaks renoveeritakse Tartu Variku Kool (Aianduse 4), kuhu mahub õppima samuti nelja paralleelklassi jagu õpilasi. Edaspidi parandame ka Variku kooli ligipääsetavust, et muuta laste koolitee turvalisemaks. Muudatused hõlmavad nii liikluskorraldust kui ka bussiliinide viimist kooli lähedusse, et ka linna teistest piirkondades oleks võimalik kooli pääseda.
Investeeringute kavas on aastatel 2024-2026 Raadi piirkonna põhikooli rajamine praeguse Kroonuaia kooli (Puiestee 62) asemele. Otstarbekas on uus kool rajada koostöös Tartu vallaga, kuna suur osa õpilasi hakkaks seal käima Vahi piirkonnast. Esmased arutelud valla esindajatega on toimunud. Kroonuaia kool jätkaks tegevust praeguses lasteaia hoones Ploomi 1, mis samuti nõuab rekonstrueerimist.
Linn ostis Maaülikoolilt krundi Raja-Savi tänavate nurgal, kuhu on tulevikus võimalik ehitada uus põhikool. Asukoht on sobiv ka linnalähedaste piirkondade lastele, mistõttu on otstarbekas rajada uus kool koostöös Kambja vallaga.
Esmaseid läbirääkimisi on peetud Tartu Ülikooliga Salme 1a asuva õppehoone omandamiseks. Ka sinna on võimalik tulevikus rajada kool, mis tooks juurde koolikohti Karlova-Kesklinna piirkonda.