Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri" eelnõu esitamine |
Reg. number: | LV-IP-0154 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 31.05.2018 |
Koostaja: | Maarja Aedviir |
Ettekandja: | Rein Haak |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
31. mai 2018. a. nr LV-IP-0154 |
Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri" eelnõu esitamine |
KUULATI: | Rein Haagi ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Tartu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri" eelnõu;
2. Ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Raimond Tamm. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ja veeseaduse § 3² lõike 5 punkti 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga (edaspidi eeskiri) reguleeritakse Tartu linna haldusterritooriumil reovee käitlemist selle tekkekohas, äravedu kogumismahutitest ja purgimist ühiskanalisatsiooni.
(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine, hooldamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustiku ja veeseaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(3) Eeskirjas reovee käitluse kohta sätestatut kohaldatakse ka käimlajäätmete ja omapuhasti reoveesette käitlusele.
(4) Eeskirja ei kohaldata reovee kohtkäitlusele, mis toimub veeseaduse kohaselt vee-erikasutusloa alusel.
§ 2. Mõisted
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktides esitatud mõistete tähenduses, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähenduses:
1) kogumismahuti - lekkekindel äravooluta rajatis reovee ja käimlajäätmete ajutiseks hoidmiseks;
2) kohtkäitlus - reovee kogumine, puhastamine, pinnasesse immutamine, suublasse juhtimine või taaskasutamine tekkekoha kinnistu piires, sealhulgas käimlajäätmete kogumine, kompostimine või taaskasutamine nende tekkekoha kinnistu piires;
3) kohtkäitlussüsteem - reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee ja käimlajäätmete kogumiseks, puhastamiseks või maapinda immutamiseks;
4) omapuhasti (sh imbsüsteem) - rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti (edaspidi ie);
5) purgimine - reovee kohtkäitlusesüsteemist reovee, -sette või käimlajäätmete eemaldamine ja äravedamine ning selle väljutamine spetsiaalsesse purgimiskohta.
§ 3. Kohtkäitluse üldtingimused
(1) Kohtkäitlust on lubatud kasutada alal, kus puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Üldjuhul on kohtkäitlus lubatud reovee tekkekoha kinnistu piires.
(2) Tartu reoveekogumisalal ja Tartu linna asustusüksuses on omapuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite, kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Kui nimetatud aladel on ühiskanalisatsioon välja ehitamata, on erandina lubatud kasutada kogumismahuteid.
(3) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning kehtivates planeeringutes ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavades märgitud perspektiivsetel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavatel aladel on lubatud rajada omapuhasti tingimusel, et immutatakse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett ning kui veeseaduse alusel kehtestatud nõuded seda võimaldavad. Lubatud on kogumismahuti kasutamine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetamata aladel on kohtkäitlussüsteemi rajamine ja kasutamine lubatud järgides keskkonnanõudeid.
(5) Reovee ja käimlajäätmete laialilaotamine, immutamine ning mahutite tühjendamine loodusesse või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.
§ 4. Üldised nõuded kohtkäitlussüsteemile
(1) Kohtkäitlussüsteemide tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
(2) Lubatud on paigaldada vaid Euroopa standardite alusel sertifitseeritud reovee kogumismahutit ja omapuhastit või omapuhastit, mis on projekteeritud kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooni omava projekteerija poolt.
(3) Kohtkäitlussüsteem ja kanalisatsioonitorustik peab olema lekke- ja külmumiskindel.
(4) Mahuti ja kaevu luuk peab olema terve ja sulguma tihedalt.
(5) Kinnine mahuti ja reovee omapuhasti peab olema ventileeritav.
(6) Kohtkäitlussüsteemile peab olema tagatud purgimissõiduki aastaringne juurdepääs.
(7) Kohtkäitlussüsteem ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10-200 m) või puur- ega salvkaevu hooldusalas (10 m kaevust) ning peab paiknema kaevu suhtes allanõlva.
(8) Kohtkäitlussüsteemi kaugus naaberkinnistu piirist peab olema vähemalt 5 meetrit. Naabrite kokkuleppel võib vahemaa olla lühem.
(9) Kohtkäitlussüsteemi rajamisel, kasutamisel ja likvideerimisel tuleb aluseks võtta ehitusseadustikus, veeseaduses ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ ja 29. novembri 2012. a määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ sätestatud tingimused.
§ 5. Kohtkäitlussüsteemi kasutamine ja hooldamine
(1) Kohtkäitlussüsteemi kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega.
(2) Kohtkäitlussüsteemi omanik peab tagama reovee kogumismahuti, omapuhasti või käimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahuti ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.
(3) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile.
(4) Kohtkäitlussüsteemi omanik võib tellida purgimisteenuse osutamist vaid ettevõtjalt, kes vastab käesoleva määruse paragrahvis 6 sätestatud tingimustele.
(5) Reovee eelpuhastites (muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünistes ning nende kombinatsioonides) tekkivad kontsentreeritud jäätmed (muda, rasv, õli jms) tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele või vee-ettevõtjale sellekohase kokkuleppe olemasolul.
(6) Käimlajäätmete kompostimine, laialilaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusalal ning kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel keelatud. Põhjavee kaitstuskategooria kindlakstegemiseks võetakse aluseks Eesti põhjavee kaitstuse kaart.
(7) Kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel tohib käimlajäätmeid oma kinnistul kompostida tingimusel, et sellega ei kaasne häiringuid naaberkinnistutele. Kompostitud kuivkäimla sisu tohib kõige varem aasta pärast komposti valmimist laiali laotada ja maasse kaevata 31. märtsist 1. detsembrini järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid ning kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele.
§ 6. Purgimisteenuse osutamine
(1) Purgimisteenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema registreeritud äriregistris.
(2) Purgimisteenust tohib osutada sõidukiga, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad.
(3) Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsesse purgimiskohta.
(4) Purgimisteenuse osutamisel on ettevõtja kohustatud väljastama teenuse tellijale dokumendi (kviitungi), kus on märgitud vähemalt ettevõtja nimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus ja osutamise aadress, vastu võetud reovee kogus, kuupäev ning reovee purgimiskoht.
(5) Ettevõtja peab purgimisteenuse osutamiseks sõlmima lepingu selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse. Lepingus määratakse ära purgimiskoht, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muud füüsikalis-keemilised näitajad ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord.
(6) Kohtkäitlussüsteemi nõuetekohase kasutamise tõendamiseks peab kohtkäitlussüsteemi omanik säilitama dokumendid purgimisteenuse osutaja tehtud tööde kohta vähemalt kaks aastat.
(6) Ettevõtja peab pidama arvestust purgimisteenuse tellijate üle.
(7) Vee-ettevõtja, kelle hallatavasse ühiskanalisatsiooni reovesi purgitakse peab pidama arvestust purgimisteenust osutavate ettevõtjate üle.
§ 7. Järelevalve ja vastutus
(1) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teostab järelevalvet Tartu Linnavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.
(2) Järelevalve teostajal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatise ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendavate dokumentide esitamist. Kohtkäitlussüsteemi kontrollist peab järelevalve teostaja teavitama rajatise omanikku viis tööpäeva ette, tuues välja, kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrollimise ajaks ettevõtja, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi.
(3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Tähtajaks rikkumiste kõrvaldamata jätmisel on linnavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.
(4) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja linnavalitsuse ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama linnavalitsust igast avariist, sealhulgas kogumiskaevude lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
(5) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust reovee purgimisteenust osutav ettevõtja.
§ 8. Rakendussätted
(1) Ühiskanalisatsiooniga kaetud alal olemasoleva nõuetele mittevastava kohtkäitlussüsteemi puhul on omanik või valdaja kohustatud liituma ühiskanalisatsiooniga.
(2) Ühiskanalisatsiooniga katmata alal olemasoleva nõuetele mittevastava kohtkäitlussüsteemi puhul on omanik või valdaja kohustatud rajama nõuetekohase kohtkäitlussüsteemi.
(3) Tähtvere Vallavolikogu 23. oktoobri 2015. a määrus nr 7 „Tähtvere valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
Eeskiri on vajalik, kuna seab täpsemad nõuded elanikele, vee-ettevõtjatele ja reovee äraveoteenuse pakkujatele Tartu linna territooriumil tegutsemiseks ning on linnavalitsusele aluseks kohtkäitlussüsteemide ja äraveo teenuse pakkujate üle kontrolli teostamiseks. Samuti ei võimalda kehtivad õigusaktid nõuetele mittevastava reoveekäitluse korral kohustada majapidamisi ühiskanalisatsiooniga liituma, kui piirkonnas on ühiskanalisatsioon välja arendatud või arendamisel.
Reovee kohtkäitlust ja äravedu Tartu linna haldusterritooriumil reguleerib senini Tartu linna jäätmehoolduseeskiri (Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012. a määrus nr 71, mis kehtib kuni 31. augustini 2018) ning Tähtvere valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Tähtvere Vallavolikogu 23. oktoobri 2015. a määrus nr 7). 1. septembril 2018. a jõustuvast uuest Tartu linna jäätmehoolduseeskirjast on reovee käitlust puudutavad sätted välja jäetud.
Veeseaduses on kohtkäitlus reguleeritud lähtuvalt reoveekogumisaladest, kuid Tartu reoveekogumisala ja linna piir ei ühti. Käesoleva eelnõu eesmärk on ühtlustada reovee kohtkäitlust ja äravedu linna haldusterritooriumil. Eeskirja koostamisel võeti aluseks Keskkonnaministeeriumi koostatud "Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamise juhend" ja Tähtvere valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Eelnõu väljatöötamise käigus muudeti Tähtvere valla eeskirja sätteid, mis praktikas ei toimi või kuuluvad olemuselt väljapoole eeskirja reguleerimisala.
Tartu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.
Reguleerimisala
Eeskiri kehtib Tartu linna haldusterritooriumil ning reguleerib reovee käitlemist selle tekkekohas, äravedu kogumismahutitest ja purgimist ühiskanalisatsiooni. Eeskirjas sätestatut kohaldatakse ka käimlajäätmete ja omapuhasti reoveesette käitlusele.
Mõisted
Käsitletud on mõisteid, millel puudub üldlevinud tähendus ja mida ei ole esitatud õigusaktides.
Kohtkäitluse üldtingimused
Kohtkäitlust on lubatud kasutada alal, kus puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Üldjuhul on kohtkäitlus lubatud reovee tekkekoha kinnistu piires.
Tartu reoveekogumisalal ja Tartu linna asustusüksuses on omapuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite, kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Kui nimetatud aladel on ühiskanalisatsioon välja ehitamata, on erandina lubatud kasutada kogumismahuteid.
Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning kehtivates planeeringutes ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades märgitud perspektiivsetel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavatel aladel on lubatud rajada omapuhasti tingimusel, et immutatakse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett ning kui veeseaduse alusel kehtestatud nõuded seda võimaldavad. Lubatud on kogumismahuti kasutamine.
Väljaspool eelnimetatud alasid on kohtkäitlussüsteemi rajamine ja kasutamine lubatud, kuid järgida tuleb keskkonnanõudeid.
Üldised nõuded kohtkäitlussüsteemile sõltuvad süsteemi tüübist ja selle paigutamise asukohast. Kohtkäitlussüsteem ja selle kaugus objektidest peab tagama keskkonna- ja terviseohutuse.
Kohtkäitlussüsteemi kasutamine ja hooldamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega. Kohtkäitlussüsteemi omanik peab tagama selle korrasoleku, ümbruse hooldamise ning selle õigeaegse tühjendamise, et vältida mahuti ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist. Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile.
Eeskirjaga nähakse ka ette käimlajäätmete kompostimise, laialilaotamise ja maasse kaevamise tingimused.
Purgimisteenuse osutamine peab toimuma sõidukiga, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad ning purgida on lubatud üksnes spetsiaalsesse purgimiskohta. Purgimisteenuse osutaja on kohustatud väljastama teenuse tellijale nõuetekohase dokumendi. Kohtkäitlussüsteemi omanik peab nimetatud dokumente säilitama vähemalt kaks aastat.
Samuti tuleb purgimisteenuse osutamiseks sõlmida leping vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse.
Purgimisteenuse osutaja peab pidama arvestust purgimisteenuse tellijate üle ning vee-ettevõtja peab pidama arvestust purgimisteenust osutavate ettevõtjate üle.
Järelevalvet kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teostab Tartu Linnavalitsus ja Keskkonnainspektsioon.
Rakendussätetega nähakse ette, et kui olemasolev kohtkäitlussüsteem ei vasta nõuetele, peab omanik ühiskanalisatsiooniga kaetud alal liituma ühiskanalisatsiooniga ning ühiskanalisatsiooniga katmata alal rajama nõuetekohase kohtkäitlussüsteemi.