EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
Tartu
|
19. aprill 2018. a. nr LVK-M-0026 |
Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate
poolt kaetava osa määra kehtestamine" muutmine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 3 ja 4 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruses nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste (edaspidi lasteasutus) rahastamisel moodustab vanemate poolt kaetav osa ühes kuus 64,50 eurot lapse kohta, kui kui laps kasutab lasteasutuses kohta täiskoormusega.";
2) paragrahvi 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Kui vanematel on kaks või enam last, kes kasutavad kohta koolieelses lasteasutuses või lapsehoius, siis peab maksma kohatasu teise lapse eest 32,25 eurot.";
3) paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Kui vanematel on kolm või enam alla 18 aastast last, siis on kolmas ja järgmised lapsed, kes kasutavad kohta koolieelses lasteasutuses või lapsehoius, kohatasust vabastatud.";
4) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 muutuvad vastavalt lõigeteks 3 ja 4.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. septembril 2018. a., punkt 3 jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate
poolt kaetava osa määra kehtestamine" muutmine " juurde
Tartu Linnavolikogu on linnavalitsuse ettepanekul viimastel aastatel hüppeliselt tõstnud munitsipaallasteaias käivate laste vanematelt võetavat kohatasu.
See tõus (183% aastate 2013-2017) ületab märgatavalt keskmise palga tõusu tempot (samal perioodil 131%) ja raskendab järjest suurema osa perede toimetulekut. Kuigi kehtivad maksuseaduse reeglid, soosivad näiliselt perekonna vaatenurgast strateegiliste kulude puhul mahaarvutusi tulumaksust (eluasemelaenu intressid ja koolituskulud), ei saa üks osa Tartu lastega perekondi seda õigust täies mahus kasutada (TPM, 08.03.2018). Tartu volikogu võimuses on selliste perekondade majanduslikku olukorda mõjutada munitsipaalteenuste tariifipoliitika kaudu.
Kohatasu suuruse seose tõttu alampalgaga kasvab esimesena nimetatud summa märgatavalt ka 2018. aastal (kasv 9% võrreldes eelmise aastaga), ületades muuhulgas plaanitud riiklikku lapsetoetust 1,28 korda). Nagu näeme on kohatasu puhul tegemist ennaktempoga kasvuga võrreldes prognoositud keskmise palga kasvuga (rahandusministeeriumi keskmise palga kasvu prognoos 2017. a 2,5% ja 2018 2,3%) ja sisuliselt nullib riigi perepoliitika pingutused sündimuse tõusu stimuleerimiseks.
¹Seletuskiri Tartu linna 2017 ja 2018 eelarve kohta, 2013-2016 tegelik, 2017 ja 2018 prognoos
²Statistiline ülevaade Tartu 2014, 2015, 2016; seletuskiri Tartu linna 2017 ja 2018 eelarve kohta
³ESA andmed, 2017 III kvartal
Eespool kirjeldatud fakte arvesse võttes on kasvav arv omavalitsusi munitsipaallasteaedade ja -hoidude kohatasud külmutanud, kaasa arvatud Pärnu, Viljandi, Harku vald (alandas kohatasu 70,5 eurolt 50 eurole). Suurematest omavalitsustest on Viimsi vallas kohatasu külmutatud 2008. aastast. Valik infost perekondade poolt munitsipaalhoidudes makstava kohatasu suuruse kohta aitab mõnevõrra selgitada ka linnalähivaldade kõrget konkurentsivõimet elukohana:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohatasu tõusu põhjusena on Tartus esitatud argumendid lasteaiatöötajate palga tõstmise vajaduse kohta. Teiste omavalitsuste esindajad on põhjendanud kohatasude külmutamise põhjendusena 2018. aastal riigi poolt KOV-le makstavat lasteaiatöötajate palgafondi toetust.
Seetõttu teeme Valimisliidu Tartu Heaks poolt ettepaneku sarnaselt teiste omavalitsustega lapsevanema poolt munitsipaallasteaias või -hoius käiva lapse eest makstava tasu suuruse „lahti sidumiseks“ alampalgast 2017. aasta kohatasu tasemel.
Käesoleva ettepaneku mõju linna eelarvele on aritmeetiliselt võttes 160.590 eurot (30 eurot ühe lapse kohta). Arvutuse aluseks on 2018. aasta eelarves planeeritud rahastatavate kohtade arv. Kulutuste katteallikana näeme 2017. aasta linnaeelarve kasutamata (põhieelarvega suunamata) jääki 3,7 miljonit eurot.
Seoses sündide arvu ja elanike arvu vähenemisega Tartus (viimase põhjuseks nii sündide vähenemine kui väljarände suurenemine) teeme ettepaneku volikogule pühendada suuremat tähelepanu noorte perede võimalustele ja toimetulekule.
Sündide, surmade (vasakpoolne) ja aasta keskmine elanike arv (parempoolne skaala) Tartus (ESA andmed)
Esimese sammuna pakume alates 2019. aastast välja täiendava lastehoiu soodustuse kolme lapsega ja suurematele peredele: tasuta lasteaiakoht kolmandale või järgmisele lapsele, juhul kui peres kasvab vähemalt kolm alla 18 aastast last. Sellist soodustust rakendavad paljud Eesti omavalitsused. Harku valla kogemus, kus 2018. aastal alandati lasteaia kohatasu 70,5 eurolt 50 eurole ja samaaegselt vabastati kolmandad lapsed lasteaiatasust, tõestab, et see ei ole omavalitsuse eelarvele ülearu koormav. Harku valla kulud lastehoiule suurenevad 2018. aastal prognoositavalt 16%.
Praegune süsteem (sünnijärjekorras kolmanda lapse vabastus lasteaiatasu maksmise kohustusest juhul kui peres on kolm munitsipaalhoiukasutajat) on puhtalt propagandistlik ja toetab väheseid perekondi. Statistiliselt keskmine eesti naine sünnitab esimese lapse 26, teise lapse 30, kolmanda lapse 33 ja 4+ lapse 34 aastaselt. See tähendab, et sel ajal, kui kolmelapselise pere noorim laps läheb kaheaastasena lasteaeda, on kolmas laps juba üheksa-aastane. Sisuline abi oleks juhul, kui võimaldada tasuta lasteaiakoht kolmadale või järgmisele lapsele, juhul kui peres kasvab vähemalt kolm alla 18aastast last. Tartus oleks aastane täiendav eelarvekulu silmas pidades, et statistiliselt keskmine laps käib lasteaias viis aastat (vanuses 2-7 aastat) 250 lapse (viimase kümne aasta keskmine 3+ sündide arv Tartus) lapsehoiutasust vabastamise korral 211,500 eurot (70,5x12x250=211,500) aastas. Kokku täiendav toetus ühele Tartu lapsele viie aasta jooksul 4230 eurot.
==================
Linnavalitsuse 15.05.2018 istungi protokoll nr 32:
5. Seisukoht linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" muutmine" eelnõu kohta
KUULATI: Riho Raave ettekannet, Külli Lusti, Anne Juhkami, Madis Lepajõe ja Tiia Teppani sõnavõtte ning vastuseid Urmas Klaasi küsimustele.
OTSUSTATI: mitte nõustuda linnavolikogu määruse "Tartu Linnavolikogu 30. juuni 2016. a määruse nr 115 "Tartu linna koolieelsete munitsipaallasteaedade rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" muutmine" eelnõuga.
Selgitus_kohatasu.pdf