EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
28. veebruar 2018. a. nr LVK-O-0045 |
| Tartu kultuuristrateegia 2030 projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine |
Võttes aluseks Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 15 p 1 ning arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 3 p 2, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kiita heaks Tartu kultuuristrateegia 2030 projekt vastavalt lisale ja suunata see avalikule väljapanekule.
2. Määrata avaliku väljapaneku kestuseks 20. märts kuni 11. mai 2018. a ja avaliku väljapaneku kohaks Tartu linna veebileht.
3. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.
Õiend
Tartu Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tartu kultuuristrateegia 2030 projekti heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine " juurde
Strateegia koostamise alus
Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 499 kandideerib Tartu Euroopa kultuuripealinnaks aastaks 2024. Eduka kultuuripealinnaks kandideerimise eeldus on laiapõhjaline kultuuristrateegia, mis tõestab linna võimekust panustada kultuuri ja teiste sektorite koostöö parendamisse ning kultuuri olulisuse suurendamisse linna üldises arengus. Seetõttu algatati Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 500 Tartu kultuuristrateegia 2030 koostamine. Kultuuristrateegia raamistik on:
1. arengustrateegia Tartu 2030 (viimane redaktsioon kinnitatud Tartu Linnavolikogu 16.04.2015 määrusega nr 64),
2. Tartu linna üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494),
3. Tartu linna arengukava 2018-2025 (kinnitatud Tartu Linnavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 152).
Strateegia koostamise põhimõtted
Tartu Linnavolikogu 19.04.2012 määrusega nr 65 kehtestatud Tartu linna arengudokumentide koostamise korra mõistes on kultuuristrateegia valdkondlik arengudokument. Kultuuristrateegia puhul on aga rahvusvahelisest praktikast lähtudes kasutatud strateegia mõistet ja lähenemisviisi. Sama praktikat on varem rakendatud ka Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia koostamisel.
Strateegia vormistamisel lähtuti põhimõttest, et Tartu linna teisi, üldisemaid arengudokumente ei dubleerita, vaid keskendutakse kultuurivaldkonna lähtepunkti, väljakutsete, eesmärkide ja tegevuste lühikesele kirjeldusele. Strateegias tuuakse esile Tartu linna valikutest sõltuvad mõõdetavad ja teostatavad fookused kultuuri edendamiseks.
Strateegia ei ole kogu Tartu kultuurielu praegune või tulevane kirjeldus, rõhutatud on kõige olulisem ja põhimõttelisemate valikutega seotu, millest saab muuhulgas lähtuda ka kultuuripealinna tegevuskava. Välja on jäetud statistika, mida linn avaldab iga-aastaselt eraldi kodulehe rubriigis, samuti eelarvemõõde, mis on toodud linna arengukavas sisalduvas eelarvestrateegias. Samuti on teadlikult kõrvale jäetud otseviited ja -lingid teistele valdkondlikele või linna arengudokumentidele. Eesmärk on, et tegu oleks iseseisvalt loetava ja selles mõttes tervikliku, aga samas mitte teisi olemasolevaid arengudokumente dubleeriva suunismaterjaliga tegemaks olulisi kultuuriga seotud valikuid Tartus.
Strateegia koostamise protsess
Kultuuristrateegia koostamist koordineeris Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond. Linnavalitsus moodustas kultuuristrateegia koostamiseks juhtrühma, kuhu kuuluvad:
- Madis Lepajõe, abilinnapea, juht
- Ants Johanson, Tartu Linnavolikogu kultuurikomisjoni esindaja, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts MTÜ juhatuse liige;
- Erni Kask, kultuuriosakonna vastutav projektijuht;
- Imbi Lang, linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna üldplaneeringu- ja arenguteenistuse peaspetsialist;
- Indrek Mustimets, avalike suhete osakonna juhataja;
- Indrek Ranniku, linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja;
- Kulno Kungla, Tartu Ülikooli esindaja, MTÜ Tartu Üliõpilasmaja tegevjuht;
- Marianne Menning, kultuuriosakonna juhataja asetäitja-eelarve peaspetsialist;
- Marleen Viidul, kultuuriosakonna juhataja;
- Piret Talur, kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja;
- Riho Raave, haridusosakonna juhataja;
- Veljo Lamp, kultuuriosakonna sporditeenistuse juhataja.
Juhtrühm koondas Tartu linna arengukava 2018-2025 valmimise käigus kogutud mahuka sisendi lühikeseks tervikuks. Kultuurivaldkonna sihtide kavandamine koostöös partnerorganisatsioonide ja avalikkusega toimus alates detsembrist 2016. Kultuurivaldkonna planeerimise materjalid kajastuvad Tartu linna veebilehe alalehel, kus on kajastatud arengukava koostamise alusdokumendid, olulisemad sündmused ja toimunud ürituste tulemused. Täiendavalt toimus rida teemaseminare ja kohtumisi erinevate kultuurivaldkonna partneritega ennekõike Tartu kultuuripealinnaks kandideerimise egiidi all.
11.01.2018 tutvustati nii strateegiat kui kultuuripealinna temaatikat volikogu kultuurikomisjonile ning 15.02.2018 toimus kõigile volikogu liikmetele suunatud arutelupäev, kus samuti käsitleti nii strateegia kui kultuuripealinnaks kandideerimise teemasid. Strateegia valmimise protsessi toetasid OÜ Roadmap2Go konsultandid.
2018. aasta veebruari alguses valminud Tartu kultuuristrateegia 2030 eelnõu on tõlgitud inglise keelde ja esitatud kultuuripealinnaks kandideerimist nõustavale rahvusvahelisele konsultatsiooniettevõttele Inside Track.
Strateegia ülesehitus ja sisu
Tartu kultuuristrateegia 2030 sissejuhatus ja hetkeolukorra kirjeldus on koondatud kahte peatükki: "Tartu kujunemine kultuurikeskuseks" ning "Tartu kultuurielu uuenemine 21. sajandil". Mõlemas peatükis on välditud kultuurimaastiku sõna-sõnalist kirjeldamist ja keskendutud tänase kultuuri-Tartu kujunemise protsessile.
Peatükis "Tartu kultuurilised väljakutsed" on lähikümnendiks sõnastatud neli väljakutset:
- elukestva ja põlvkondi siduva kultuurisuhte hoidmine;
- ligipääsetavuse soodustamine nii linnas, riigis kui rahvusvaheliselt;
- rahvusvaheliste kultuurikontaktide võimendamine;
- ühine hingamine ülikoolide ja mäluasutustega.
Järgmine peatükk "Eesmärgid ja tegevused" koosneb seitsmest eesmärgist, millest igaühe täitmiseks on kavandatud 3-5 tegevust.
- linnakeskkonnas kajastuvad hariduse, teaduse ja kultuuri mitmekesisus ja erinevad kihistused;
- kultuurielu iseloomustab rahvusvahelise kõlapinnaga sündmuste ja protsesside rohkus;
- haridus- ja mäluasutuste ning linna koostöö on võimendanud arengut kultuurielus;
- loomemajandusel on suur osakaal ja roll linna majanduselus ning seda toetavad haridus- ja kultuurivõrgustikud;
- kohalikud kogukonnad, elanike eri põlvkonnad ja huvirühmad osalevad aktiivselt linna kultuurielus;
- elukorraldus soosib liikumist ja tervislike eluviiside harrastamist;
- avalik ruum on mitmekülgses kasutuses ning seal on väärtustatud linnaloodus ja kultuur.
Tegevuste mõõdikud on sageli seotud linnaeelarve vahendite kasutamisega, kuna see on aastati võrreldav ja Tartu linna prioriteetidest sõltuv. Enamasti ei nähta eesmärgina sündmuste või projektide hulka, kuna arvust olulisem on kvaliteet.
Strateegia viimane osa nimega "Elluviimine" selgitab, et 2018. aastal kaardistatakse eesmärkide ja tegevuste juures toodud arengunäitajate lähtepositsioon jälgimaks alates 2019. aastast aastati võrreldavate näitajate kaudu linna kultuurielu arengut. Tartu kultuuristrateegia 2030 elluviimine toimub Tartu linna arengukavas ja eelarvestrateegias toodud täpsustuste alusel.
Strateegia avalik väljapanek
Vastavalt Tartu linna arengudokumentide koostamise korrale peab arengukava projekt olema avalikul väljapanekul vähemalt neli nädalat. Tartu kultuuristrateegia 2030 (KU30) avalikuks väljapanekuks on planeeritud 20. märts kuni 11. mai 2018. Selle aja jooksul kutsub kultuuriosakond taas ka omalt poolt kokku strateegia esmaste arutelude juures olnud partnerid, et arutada nii strateegia teksti kui kavandada ühiselt esimesi samme strateegia elluviimiseks. Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvilistel võimalik projektiga tutvuda ning oma arvamusi ja ettepanekuid esitada, samuti on avatud võimalus kutsuda kultuuriosakonna töötajaid oma organisatsiooni strateegiat tutvustama. Strateegia ja kultuuripealinna teema ühine avalik tutvustus on kavandatud 9. maiks 2018. Strateegia lõplik versioon on plaanis volikogule vastuvõtmiseks esitada juunis.
Strateegia vaadatakse edaspidi üle kord aastas samaaegselt linna arengukava ülevaatamisega.
