Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Informatsioon |
Teema: | Informatsioon Tartu linna ning endise Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamisest Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020, arengustrateegia "Tartu 2030", Tartu linna arengukava aastateks 2018-2025 ja Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025 eesmärkide ja ülesannete osas |
Reg. number: | LVK-I-0007 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 12.02.2018 |
Koostaja: | Tiiu Tuuga |
Ettekandja: | Indrek Ranniku |
Esitab: | linnavalitsus, 06.02.2018 istungi protokoll nr 10 |
Juhtiv komisjon: | Arengu- ja planeerimiskomisjon |
Seosed: | Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Arengu- ja planeerimiskomisjoni protokoll nr 6: |
Failid: | Tartu_Linnavolikogu_Informatsioon_2018_LVK-I-0007.pdf ( 182 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
INFORMATSIOON | |
Tartu |
12. veebruar 2018. a. nr LVK-I-0007 |
Informatsioon Tartu linna ning endise Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamisest Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020, arengustrateegia "Tartu 2030", Tartu linna arengukava aastateks 2018-2025 ja Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025 eesmärkide ja ülesannete osas |
Seoses Tartu linna ning Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamisega vaadati üle järgmised arengudokumendid
2. Arengustrateegia „Tartu 2030“ (edaspidi Strateegia)
2.1. Strateegiaga on määratud visioon Tartu 2030:
Tartu on tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn ja nooruselinn, nutika ettevõtluskeskkonnaga teenuskeskus. Inspireeriv, unikaalse kultuuripärandiga, looduslähedane ja turvaline linn ning atraktiivne reisisiht.
Visiooni saavutamist nähakse viie läbipõimunud allvisiooni - kooli ja teadmuslinna, nutika ettevõtluslinna, inspireeriva elukeskkonnaga linna, hooliva linna ja loova linna - tasakaalustatud käsitluses.
Strateegiaga on määratletud eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad visiooni saavutamiseks. Neist on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud või Strateegias või Tartu linna üldplaneeringus (ptk 2 edaspidi üldplaneeringus) vastavalt täpsustatavad järgmised:
Tartu on kooli ja teadmuslinn
T 2.5. Kõrgkoolide õppe- ja teaduskeskuste ruumilise baasi arendamine. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli campuste väljaehitamine.
Üldplaneeringuga on kõikide eelpool nimetatud olemasolevate ja ehitatavate õppe- ja teadushoonete jaoks reserveeritud piisavalt teadus- ja haridusasutuste maad.
T 2.10. Ülikoolilinna vääriliste raamatukogude väljaarendamine ja mäluasutuste teadustegevuse võimestamine.
Vastav maa-ala on üldplaneeringus reserveeritud.
Tartu on nutikas ettevõtluslinn
T 7.2. Ettevõtlusalade ja tööstusparkide väljaehitamine ja tutvustamine potentsiaalsetele investoritele, kaasates nii ettevõtete kui avaliku sektori võimalusi.
Vastavad maa-alad on üldplaneeringus reserveeritud. Üldplaneeringus on eriline tähelepanu suunatud tarkade töökohtade arengule. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda logistikasõlme arendamist Tiksoja piirkonnas.
Tartu on inspireeriva elukeskkonnaga linn
T 9.2. Kesklinna ja arengualade kavandamine ja elluviimine tervikliku linnaehituslikku
arengut soodustava planeeringu alusel.
Nimetatud dokumendiks on kehtiv Tartu linna üldplaneering, arengualad endise Tähtvere valla
territooriumil tuleb uuesti läbi analüüsida uue üldplaneeringu koostamisel.
T 9.3. Tartu Ülikooli, riigi ja linna koostöös ülikooli ajaloolise hoonestiku renoveerimine
ning ülikooli kesklinna campuse arendamine koos õppehoonete, TÜ muuseumi ja teiste
kultuurilooliste objektidega.
Üldplaneeringuga on kõikide eelpool nimetatud olemasolevate ja ehitatavate õppe- ja teadushoonete jaoks reserveeritud piisavalt teadus- ja haridusasutuste maad.
T 9.6. Rohevõrgustiku säilitamine, linnakeskkonna inimsõbralikkuse suurendamine
(mänguväljakud, lemmikloomadega jalutamise kohad, piknikualad, sportimisvõimalused jms)
ja linnaruumi rikastavate avalikus kasutuses olevate alade arendamine (Toomemägi,
Tähtvere Puhkepark, Laululava, Anne kanali piirkond jms).
Teemad on lahendatud Tartu linna üldplaneeringuga, uue üldplaneeringu koostamisel tuleb rõhk panna
linnaümbruse rohevõrgustiku ja selle osaks olevate puhkemetsade paremaks sidumiseks.
T 10.2 Hoitakse veeressursse ja rakendatakse meetmeid veekadude vähendamiseks.
Kujundatakse välja linnastu joogivee-, kanalisatsiooni- ja sademevee süsteem. Soositakse
sademevee lokaliseerimist ja korduvkasutamist. Tagatakse kasutatavate veehaarete kaitse
ja reostusriskide maandamiseks võetakse kasutusele uusi veehaardeid väljaspool linna.
Kaalutakse Emajõe vee kasutust alternatiivina põhjaveele.
Üldplaneeringus on lahendatud ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kaalumist vajab lähivaldadega ühtse vee- ja kanalisatsiooniskeemi väljatöötamise vajadus ja sademevete alternatiivsete käitlusmeetodite juurutamine. Veehaare on ÜVK kohaselt kavandatud Tartu valda, ka end. Tähtvere valda, Vorbuse külla (toetatud Tähtvere valla üldplaneeringuga).
T 10.3. Bioenergia tootmise ja komposteeruvate jäätmete biokäitlemise soodustamine.
Tehnoloogiliste lahenduste otsimine reoveepuhastist väljuva vee soojusenergia
salvestamiseks ja taaskasutamiseks.
Teemat käsitletakse uue üldplaneeringu energeetika peatükis.
T 10.5. Elektrienergia põhivõrgus ringtoitesüsteemi loomine ja kõrgepinge õhuliinide
asendamine maa-aluste kaabelliinidega.
Üldplaneeringuga on kavandatud ringtoitesüsteem ja ette nähtud 9,8km ulatuses õhuliinide likvideerimine ja 7,1 km ulatuses maakaablite rajamine nende asemele.
T 11.1. Transpordiühenduste arendamine: Tartu-Tallinn maantee rekonstrueerimine,
Tallinn-Tartu-Riia kiirraudteeühenduse loomine, rahvusvahelise regulaarse lennuliikluse
arendamine Ülenurmelt ning regulaarse laevaliikluse loomine Venemaale.
Üldplaneeringuga on linna haldusterritooriumil maantee ehitamiseks maa-alad reserveeritud. Vajalik on välja ehitada Tallinn-Tartu-Võru ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteede omavahelised ühendused väljaspool linna territooriumi. Maanteeameti koordineerimisel toimub Tartu linna läänepoolse ringtee rekonstrueerimine. Ülenurmele on rajatud funktsioneeriv lennuväli.
T 11.2. Tartut ümbritseva ringtee väljaehitamine. Transiitliikluse väljaviimine linnast.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid reserveeritud; liiklusskeemi terviklikuks funktsioneerimiseks, linnaosade parema sidususe tagamiseks ja kesklinna läbiva liikluskoormuse vähendamiseks on vajalik leida sobiv lahendus transpordi arengukavaga kavandatud nn Tuglase sillale.
T 11.3. Linnasiseste põhitänavate, sildade ja ristmike, jalgrattaradade, kergliiklus- ja
kõnniteede väljaehitamine.
Üldplaneeringuga on vastavad tee- ja tänavakoridorid ning eritasandilised ristete maa- alad reserveeritud.
T 11.4. Ühistranspordi ja kergliikluse Tartu linnapiirkonna põhine arendamine, asustuse
heade ühenduste kaudu linnapiirkonna kompaktsuse suurendamine.
T 11.5. Eri liikumisviiside sidususe tagamine. Linnasisese liikluskoormuse hajutamine,
vanalinna tarbetute sissesõitude vältimine, autovaba ala laiendamine vanalinnas ja tõhusa
parkimiskorralduse loomine.
Üldplaneeringuga kavandatud liiklusskeemi elluviimise üheks eesmärgiks on liikluskoormuse hajutamine, samuti on seatud eesmärgiks vanalinna tarbetute sissesõitude hajutamine. Kesklinna liiklusskeem on üldplaneeringus täpsustatud.
Tartu on hooliv linn
T 14.1. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine lähtuvalt tarbija vajadusest ja võimalikult tema elukoha lähedal.
Maa-alad nimetatud teenuste osutamiseks on linnas üldplaneeringuga reserveeritud.
T 14.7. Avalike hoonete ja rajatiste muutmine puuetega inimestele ligipääsetavaks.
Tartu linna üldplaneeringus on universaaldisaini põhimõtted kajastatud.
T 15.1. Kliinikumi jätkuv väljaarendamine Eesti juhtiva tervishoiuasutusena, ja rahvusvaheliselt tunnustatud õpetava haiglana.
Maa-alad SA TÜ kliinikumi arenguks on linnas üldplaneeringuga reserveeritud.
Tartu on loov linn
T 17.5. Atraktiivse ja võimalusterohke tervisespordivõrgustiku väljaarendamine.
Üldpõhimõtted on antud Tartu linna üldplaneeringuga, uue üldplaneeringu koostamisel tuleb rõhk panna linnaümbruse terviseradade paremaks sidumiseks endise Tartuga.
3. Tartu linna arengukava 2018-2025 (edaspidi Arengukava)
Arengukavaga on määratud linna arengusuundumused aastateks 2018-2025 ja muuhulgas arengusuundumuste elluviimiseks vajalikud ehitatavad või laiendatavad objektid. Nimetatust on üldplaneeringuga seotud ja üldplaneeringus vastavalt kajastatud järgnevad:
ETTEVÕTLUS
• ettevõtlus- ja elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil
• ettevõtlusega seotud infrastruktuuri jätkuv edendamine; alustavatele ettevõtetele soodsa kasvukeskkonna tagamine, sh inkubatsioonikeskuste arendamine
LINNASISENE LIIKUMINE
• 3.3.42 keskkonnasäästliku ja sujuva ühistranspordisüsteemi töölerakendamine; sh rattaringluse käivitamine
• 3.3.47 alternatiivsete liiklemisvõimaluste kasutuselevõtu kaalumine (tramm, iseliikuvad sõidukid jms)
• 3.3.38 säästvat liikumiskäitumist soodustava parkimiskorralduse kujundamine (sh pargi-kõnni- ja pargi-sõida-süsteemi juurutamine)
• katkematute turvaliste jalakäigusuundade edasiarendamine, jalgsikäigu soodustamine linnasiseselt ja linna lähialadel
• 3.3.44 jõetranspordi arenguks võimaluste loomine ning Emajõe väärtustamine loodussõbraliku liiklusvõimalusena (sildumisrajatised, paadisadamad, jõetramm, elamusreisid jms).
• 3.3.48 mugava jalgrattateede võrgustiku väljaarendamine; tartlaste liikumisharjumuste kujundamine linna eri piirkondi ühendava kergliiklusteede võrgustiku rajamisega; elanike liikuvust soodustava taristu eelisarendamine (kergliiklusteed ja-sillad).
KESKKOND, ROHEALAD. VABA AEG ja SPORTIMINE
• 3.3.18 haljasalade ja parkide väärtustamine ja arendamine.; parkide muutmine senisest mitmekesisemaks
• 3.3.19 vabaõhu puhkamisvõimaluste mitmekesistamine (nt pikniku- ja kämpingupaigad, karavanikohad jms)
• 3.3.20 Emajõe kallaste ja supelrandade korrastamine ja laiendamine ning kallasradade rajamine linna piirides
• 3.3.21 kliima soojenemisest tulevate riskide maandamine (sademevee immutamine ja soojasaarte vältimine haljastusega
• 3.3.22 avalike mängu- ja spordiväljakute võrgustiku renoveerimine ja laiendamine
• 3.3.31 taastuvenergia, iseäranis päikeseenergia laiemat rakendamise toetamine
• 3.5.11 kultuuri- ja spordirajatiste ehitus ja korrashoid (sh kontserdi- ja etenduspaigad, multifunktsionaalsed kultuurikeskused, lennuangaarid jms) koostöös erasektoriga.
• 3.5.32 kogukonna huvidest lähtuvate kohtumispaikade (nt spordiplats) tekkele kaasaaitamine. Kujundada Kuperjanovi 9 hoone põlvkondadeülese kultuuri- ja seltsitegevuse paigaks.
• 3.5.33 alternatiivkultuuri asutuste (nt Tartu kultuurikvartal) arengu toetamine
• 3.5.34 multifunktsionaalse kultuurikeskuse loomine Poe tänava parki (raamatukogu, Tartu Kunstimuuseum jm kultuuriasutused) ning linna allasutuste (raamatukogu, lastekunstikool, muusikakoolid ja muuseumid) ruumiprobleemide lahendamine ja teenuse kättesaadavuse tagamine
• 3.5.35 spordi ja vabaajaharrastuse (sh ekstreemspordihall, jalgpalli sisehall) sisetingimuste kaasajastamine
• 3.5.39 noortekeskuse teenuse tagamine Tartu linna erinevates piirkondades
• 3.5.45 Põlvkonnaüleste arendavate mängupaikade, tööks ja mitmekülgseks vaba aja veetmiseks linnaruumi lahenduste loomine (eriti Emajõe ääres ja rohealadel) ning mitmekesist tegutsemist võimaldava liikumis- ja spordiharrastuskeskkonna loomine, terviklik ja rahvusvaheliselt avatud haridusasutuste võrgustik, mis võimaldab konkurentsivõimelise hariduse omandamist
• 3.5.51 Emajõe ja kallaste arendamine aktiivsete tegevuste keskkonnaks ning puhke- ja vabaaja veetmiseks kaasates sellesse Emajõega seotud huvigruppe (nt Lodjaselts, sadamad, kalamehed, veespordialade esindajad).
• 3.5.57 vabaõhu esinemispaikade arendamine
HARIDUS. SOTSIAALTEENUSED. ERIHOOLEKANNE
• 3.1.11 haridus- ja tugiteenuste kättesaadavuse tagamine hariduslike erivajadustega lastele hariduslike erivajadustega laste koolivõrgu korrastamine; haridus- ja tugiteenuste kättesaadavuse tagamine
• 3.1.18 haridusasutuste territooriumite kujundamine turvaliseks ja arendavaks õppekeskkonna osaks (valgustus, lasteaedade mänguväljakud, koolide õuealad, staadionid jne
4. Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025
Ühistranspordi valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Kergliikluse ja terviseradade valdkond vajab kajastamist ja edasiarendamist uues üldplaneeringus.
Esimees | |