EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
13. august 2017. a. nr LV-IP-0181 |
| Tartu linnavolikogu otsuse "Tartu linna kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks aastaks 2024" eelnõu esitamine |
Arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 13 lg 2 ja Tartu linna põhimääruse § 48 lg 1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks aastaks 2024.
2. Otsus jõustub viiendal päeval pärast allkirjastamist.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu linnavolikogu otsuse "Tartu linna kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks aastaks 2024" eelnõu esitamine " juurde
Euroopa kultuuripealinnade liikumine on Euroopa suurim kultuuriprojekt, mille traditsioon ulatub juba 30. aasta taha. Esimene kultuuripealinn oli 1985. aastal Ateena, ühtejärge on tiitlit kandnud kõik olulisemad Euroopa linnad, 2017. aastal Aarhus Taanis ja Pafos Küprosel. Kui algselt oli kultuuripealinnade liikumise fookuses peamiselt Euroopa kultuuriline rikkus ja mitmekesisus, siis tänased ambitsioonid on palju laiemad: mitmekesistada linna majandusprofiili, tegeleda linna maine, identiteedi ja jätkusuutlikkuse küsimustega, suurendada linna atraktiivsust nii kohalike elanike kui turistide jaoks, suurendada sotsiaalset kaasatust ja koostööd, arendada linnaruumi.
Tiitlit kannavad korraga enamasti kaks Euroopa linna. 2024. aastaks valitakse lisaks Eestile kultuuripealinn ka Austriast ja veel ühest Euroopa riigist, mis pole hetkel teada. Tartu on alustanud oma ettevalmistusega varakult ja laiapõhjaliselt nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning on hetkel ainus Eesti linn, kes oma kandideerimise plaani avalikult välja on öelnud.
Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine on eesmärgiks seatud 2014-2017 Tartu juhtimiseks sõlmitud koalitsioonileppes. Tartul on kandidatuuriks olulisi eeldusi: UNESCO loovlinnade võrgustikku kuulumine kirjanduslinnana, noorte märkimisväärne osakaal elanikkonnast, suur teadus-, haridus-, mälu- ja kultuuriasutuste kontsentratsioon ning nende vaheline sünergia. Kultuuripealinnaks kandideerimine annab Tartule võimaluse tegeleda mitmete Tartu jaoks oluliste küsimuste lahendamisega: kultuurivaldkonna arendamine ja rahvusvahelistumine, valdkondadeülene koostöö, sotsiaalse kaasatuse suurendamine, ligipääsetavus, marginaalsete nähtuste ja piirkondade järeleaitamine. Kolmekümneaastane kogemus näitab, et mõjud ulatuvad ka sellistesse valdkondadesse nagu haridus, majandus, regionaalne koostöö, teadus, keskkond, linnaplaneerimine ja võimaldavad laialdaselt tegeleda linna tuleviku ning jätkusuutlikkusega. Konkreetsemad eesmärgid ja fookused Tartu jaoks töötatakse välja koostöös kohalike elanike ning ekspertidega nii Eestist kui ka mujalt. Eduka kandideerimise eelduseks on pikaajaline kultuuristrateegia, mis seab konkreetsed eesmärgid valdkonna arenguks ning seob kultuuri teiste linna jaoks oluliste valdkondadega.
Euroopa parlamendi otsusega on kultuuripealinna liikumise eesmärkideks:
- võimendada linnade pakutava kultuuri ulatuslikkust, euroopalikkust ja mitmekesisust (sh läbi riikidevahelise koostöö);
- suurendada ligipääsu kultuurile ja kultuuris osalemist;
- tõsta kultuurisektori võimekust ja tugevdada selle seoseid teiste sektoritega;
- suurendada kultuuri abil linnade rahvusvahelistumist.
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 16. aprillist 2014 nr 445/2014/EU)
Edukaks osutavad linnad, kes suudavad teostada järgmised eesmärgid:
- ühtse jagatud visiooni ja kokkuleppe olemasolu kohalikul (sh poliitilisel) tasandil;
- laiapõhjalise strateegia olemasolu kohalikul tasandil ning kultuuripealinnaks kandideerimise sidumine kohalike pikaajaliste arengutaotlustega;
- kultuuripealinna programmi tasakaalustatus ja temaatiline fokuseeritus;
- kultuuripealinnaks kandideerimise kasutamine suurema sektoriülesuse saavutamiseks;
- tasakaalu loomine sündmuste programmi arendamise ja infrastruktuuri arendamise vahel;
- erinevatele sihtgruppidele suunatud kommunikatsioonistrateegiate olemasolu;
- erinevate sihtgruppide kaasatus juba taotluse kavandamise ja koostamise protsessis;
- rohujuure tasandi kaasatus;
- tugev valitsemine ja läbimõeldud finantsskeem;
- Euroopa kultuuripealinna kontseptisooni ja varasemate kogemuste tundmine.
(Külliki Tafel-Viia, Silja Lassur, Andres Viia „Euroopa Kultuuripealinn: kandideerimise kogemused, oodatavad mõjud, soovitused Tartule“ (Tallinn 2017))
Kandideerimise protsess:
Kultuuriministeerium kuulutab Eestisisese konkursi välja sügisel 2017. 2018. aasta suve lõpus, sügise alguses esitavad linnad konkursile kandidatuuriraamatud (bid-book), mis selgitavad eesmärke, programmi, turundusplaani, eelarvet, juhtimiskava jne. Kandituuriraamatut tuleb linnal kaitsta sõltumatutest ekspertidest koosneva komisjoni (the Panel) ees lisaküsimustele selgitavaid vastuseid andes. Selle põhjal teeb komisjon ministeeriumile soovituse teise vooru pääsejatest, keda võib olla rohkem kui kaks. Teise vooru pääsejad saavad ca 7-8 kuud aega oma kandidatuuriraamatu täiendamiseks ning seejärel tehakse lõplik valik. Hiljemalt 2020 kuulutab kultuuriministeerium komisjoni soovitusel välja ühe Eesti linna, mis hakkab 2024. aastal kandma Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
Eelarve:
- Kultuuripealinnade eelarved on jäänud vahemikku 20-80 miljonit eurot. See summa jaguneb ca 7 aasta peale (tiitli väljakuulutamisest kuni kultuuripealinna aasta lõpu ja järelmõjude hindamiseni).
- Oluline on silmas pidada, et kultuuripealinna programm ja tegevused ei mõjuta ülejäänud valdkonna igapäevaseks toimimiseks vajalikku eelarvet (kandideerivate linnade kultuurivaldkonna toetuste protsent on jäänud vahemikku 5-6 % linna üldeelarvest ja selle kasvu enne tiitli aastat peetakse kandideerimisel märgiliseks, kuna see osutab linna valmisolekule valdkonna nimel pingutada).
- Infrastruktuuri investeeringute kaasamisega kultuuripealinna eelarvesse on käitutud erinevalt – seda on nii lisatud kui jäetud eraldiseisvaks lisaindikaatoriks. Mõlema variandi puhul peaksid infrastruktuuri investeeringud olema seotud kultuuripealinna programmi eesmärkidega ja taotlema pikaajalist mõju.
- Kultuuripealinnade rahastamisel on tavapäraselt oluline roll ka riigil, enamasti on riigi osalus maksimaalselt 40 % kogueelarvest.
- Aina suuremat tähelepanu pööratakse erasektori kaasamisele – siin on võimalik õigete otsuste ja varajase kommunikatsiooni kaudu ära teha suur töö. Siiski jääb erasektori panus kultuuripealinna eelarvetes üldjuhul vahemikku 4-14 %.
- Edukatele tiitlilinnadele määratakse kultuuripealinna idee asutaja, Melina Mercouri nimeline preemia väärtuses 1,5 miljonit eurot, sellegipoolest taotlevad kandidaadid toetust ka erinevatest EL rahastusallikatest.
Kokkuvõtteks:
Tartul on kultuuripealinnaks kandideerimisel olemas varasem tugev kogemus ning see annab linnale kandidatuuri ette valmistades kindlasti eelise. Samas ei saa alahinnata väiksemate linnade konkurentsivõimet, kuna olulisteks eduteguriteks on selge ja pikaajaline poliitiline toetus, hea valdkondadeülene koostöö ning läbimõeldud ja hästi juhitud programm. Kultuuripealinna valib välja rahvusvaheline komisjon, kuhu Eestil on õigus saata 1-2 oma eksperti, kes on vaatleja staatuses. Taotlust ette valmistades tuleb arvestada, et tegemist on Euroopa projektiga, mis tähendab kõikide tegevuste asetamist Euroopa konteksti. Lisaks peab arvestama, et komisjoni ees on kõik kandidaatlinnad olenemata suurusest, programmi mahust ja kavandatavast eelarvest võrdsed ja see pakub võimaluse ka värsketele tulijatele.
Tartu jaoks on kultuuripealinnaks kandideerimise fookuseid ja eesmärke seades oluline silmas pidada valdkonna ja linna pikaajalisi sihte, mida kandideerimisprotsessi kaudu võimendada ja hiljem ka reaalsete tulemustena mõõta.